← Eesti

2-10-28648/14

Obsah (9)§ 430§ 456§ 655§ 632§ 428§ 432§ 173§ 168§ 1741

Tsiviilasi nr 2-10-28648 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-10-28648 Tsiviilasi Kxxxx Oxxxxx hag

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Viidatud sättest tuleneb, et pooltel on õigus sõlmida kompromiss kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub

§ 456

lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub

§ 655

lg 2 p 1 järgi eelkõige siis, kui otsuse peale apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjale oli kohtuotsus kätte toimetatud 14.03.2011. a. Hagejale ei ole kohtul õnnestunud kohtuotsust käesolevaks ajaks kätte toimetada. Seega ei ole kohtuotsusele apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg möödunud ja kohtuotsus ei ole jõustunud. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Õigusselguse huvides märgib kohus menetlust lõpetavas määruses õigusliku hinnangu pooltevahelise töölepingu lõpetamise asjaoludele, mis kohus on fikseerinud 09.märtsi 2011 kohtuotsuses ja mille kohta on kompromissis kirjas lause „Töölepingu lõppemise aeg võib jääda selliselt nagu kohtuotsuses märgitud.“ Kuna pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks enne kohtuotsuse jõustumist

§ 430

lg.1 kohaselt, siis kohtuotsus ei jõustu ja menetlus lõpeb kompromissi kinnitava määruse jõustumisel. 3 Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et riigilõiv kohtutoimingute eest jääb kostja kanda ja esindus- ning muud kohtukulud kummagi poole endi kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.

§ 1741

lg 1 näeb ette, et asja menetluse lõpetamise korral muu hulgas kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kokku leppinud, et riigilõiv kohtuasjas jääb kostja kanda. Hageja ei ole menetluses riigilõivu tasunud. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1 ei võeta riigilõivu muu hulgas töötasu või palga nõudmise ja, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Ü.Raag Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.