Tsiviilasi nr. 2-10-28265 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2010. a, Pargi 1, Jõgeva Tsiviilasja number T
§ 100
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
§ 101
kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.
- a määrusega nr 90 on alates 01.07.
- a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab ühele lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus.
§ 102
lg 1 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
§ 102
lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et antud juhul esineb olukord, kui on põhjendatud kostjatelt välja mõista elatis allapoole
§ 101lg-s 1 ettenähtud määra. Kohus leiab, et kostjad ei ole võimelised tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras. 3
(2)Kostja Mxxx Bxxxxxxx avaldas kohtuistungil, et töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxsaejuhi abina. Ta seletas, et saab tulemuspalka tihu pealt, septembrikuu eest sai näiteks 3700 krooni. Mxxx Bxxxxxxxx pangaväljavõttest nähtub, et tema sissetulek on alates maist
- a olnud keskmiselt 4125 krooni kuus. Mxxx Bxxxxxxxx elab ühiselamu tüüpi korterelamus, kus tuleb tasuda eluasemekulusid. Kostja ei vaielnud vastu hagejate esindaja nõudele tasuda lastele elatist kokku 1000 krooni kuus. Seega mõistab kohus MxxxxBxxxxxxxxxx laste Sxxxxx Kxxxx ja Kxxxxxxx Kxxxx ülalpidamiseks välja elatise 500 krooni ühe lapse kohta kuus. Kostja Exxx Kxxxxx on tuvastatud raske puue ja töövõimekaotus 80 %. Alates 12.09.
- a elab ta xxxxxxx Hooldekodus toetatud elamise teenusel. Kostja peab kandma ise kõik elamiskulud. Kostja sissetulekuks on pension 3051 krooni kuus, sotsiaaltoetus 560 krooni kuus ja alates veebruarist
- a hooldekodu päevakeskuse vaibatöökojast saadav tasu keskmiselt 312 krooni kuus. Kokku on seega kostja sissetulek keskmiselt 3923 krooni kuus. Toetatud elamise teenuse eest tuleb kostjal tasuda igakuiselt keskmiselt 2175 krooni (üüri, kommunaalkulude, toitlustamise eest), kütteperioodil rohkem. Alates septembrist
- a on kostja kohustatud tasuma AS-ile Hoolekandeteenused võlgnevust varema igapäevaelu toetamise teenuse eest. Sotsiaaltoetus on vajalik kostja puudest tingitud lisakuludeks. Seega jääb kostja vabadeks vahenditeks ühes kuus keskmiselt 1188 krooni, millest tuleb tasuda talvel kütte eest, hügieenitarvete jm eest. Arvestades kostja majanduslikku seisundit, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista laste ülalpidamiseks elatis 200 krooni ühe lapse kohta kuus, s.o kokku 600 krooni kuus. Sellisel juhul jaotuks kostja sissetulek, millest on maha arvatud vältimatud püsikulutused, kostja ja tema laste vahel ühetaoliselt. Kohus ei pea võimalikuks kostja Exxx Kxxxxxvabastamist laste ülalpidamiseks elatise maksmisest üldse, kuna Perekonnaseadus kõigis oma sätetes (lisaks eelpoolviidatutele ka näiteks § 103 lg.1, lg.2, § 109) välistab võimaluse, et vanem oma lapse ülalpidamises ei osale. Märkimata ei saa jätte ka asjaolu, et kostja E.Kxxxx majandusliku olukorra keerukuses on oluline osa ka eestkosteasutuste omavahelisel kokkuleppimatusel ja sellest takistusest ülesaamisel on võimalik E.Kxxxxmajandusliku olukorra paranemine. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Kohtunik Ü.Raag 4
(2)