Tsiviilasi nr 2-10-28144 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviila

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising AS esitas 11.03.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse xxxx Mxxxxxx vastu võlgnevuse 6130,52 krooni ja menetluskulude hüvitamise nõudes. 25.03.2010a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Avaldaja esindaja teatas seepeale 27.04.2010 maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise soovist. 15.06.2010a esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxx Mxxxxxx vastu, võlgnevuse 6243,39 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 23.septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt 07.09. 2010.a. vastu võetud( tl 22). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks, tagaseljaotsuse tegemist ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb Klisseran kaubandus OÜ( reg.kood 11199045) ja Jxxx Mxxxxx (edaspidi kostja) vahel 12.08.2007a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 299/160334, mille esemeks oli arvuti Byte+ MS Vista Premium( tl 9). Eseme ostuhinnaks oli lepingu 2

(4)põhitingimuste kohaselt 9 350 Eesti krooni( koos käibemaksuga), kostjal tuli eseme ostuhind tasuda osamaksetena vastavalt maksegraafikule iga kuu 15. kuupäevaks. Eseme ostuhinnalt tuli kostjal vastavalt maksegraafikule tasuda intressi 17,9% aastas tagastamata ostusummalt koos igakuise väljaostu osamaksega. Ego järelmaksu müügilepingu üldtingimuste II alajaotuse p 2.1 järgi müüb müüja ostjale kauba, ostja aga kohustub lepinguga sätestatud maksetähtpäevaks ja korras selle eest faktoorile( AS Hansa Liising Eesti) tasuma( tl 10). Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust, jättes korduvalt tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale 25.02.2009.a. lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkulepete sõlmimiseks. Kostja sai hageja teatise kätte 09.03.2009.a, kuid ei tasunud võlgnevust, vaid jätkas lepinguliste maksekohustuste rikkumist, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt 23.03.2009.a. üles. Kostjal on hagejale tasumata lepingu eseme väljaostumaksed kokku summas 5 344,25 Eesti krooni ning intress summas 301,25 Eesti krooni. Klisseran Kaubandus OÜ ja kostja Jxxx Mxxxxx vahel oli sõlmitud ostu- müügi leping, millest tulenevad müüja kohustused tuli täita Klisseran Kaubandus OÜ-l ja ostja kohustused tuli täita Jxxx Mxxxxxxxx AS-le Hansa Liising Eesti Klisseran Kaubandus OÜ ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud faktooringulepingu alusel. Et Jxxx Mxxxxxxx on ostu-müügi lepingust tulenevad kohustused AS Hansa Liising Eesti ees, lepiti kokku Ego-järelmaksu müügilepingus (tl.9). VÕS § 208 lg.1 sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandiülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 256 lg.1 sätestab: faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või … VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on täitnud faktoorina müüja ees kohustuse ja tasunud kostja Jxxx Mxxxxx eest Klisseran kaubandus OÜ-le arvutikomplekti maksumuse. Sellega on hagejale läinud üle nõue kostja vastu. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda AS-le Hansa Liising Eesti, mistõttu hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist. Tagaseljaotsus on

§ 468lg.1 p.2 alusel viivitamata täidetav. MENETLUSKULUDE JAOTUS 3

(4)

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1200 krooni. Hageja menetluskulud kogusummas 1950 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, samuti viivis menetluskuludelt

§ 177

lg.2 alusel.

§ 143p 41 sätestatud menetluskulud on 53,50 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-10-28144/3