) § 60 lg 2 on vanem kohustatud ülal pidama oma last põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise ajal õpingute lõppemiseni ülal pidama, kui laps saab õpingute ajal täisealiseks. Sisult sama säte on ka kehtiva
p 2, mis õigustab ülalpidamise saamiseks õppivat last kuni tema 21-aastaseks saamiseni. Kuna alates 01.07.2010.a kehtiva
ei sisalda rakendussätteid ülalpidamise puhuks laste suhtes, siis lähtub kohus kehtivast seadusest. 2
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning kohustatud isiku varalisest seisundist (
lg 1 ja 2).
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nii 2010.a kui 2011.a 2175 EEK ehk 139.01 EUR).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lg 1 sätestatud määra, muu hulgas vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel nimetatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (
Antud asjas ei vaidle kostja sisuliselt vastu enda seadusest tulenevalt kohustusele hageja ülalpidamiseks tema õpingute ajal ega ka hageja vajadustele. Seega tuleb lugeda asjas tuvastatuks hageja ülalpidamise ulatus summas 4600 krooni kuus, millest osa tuleb katta hageja emal ja osa kostjal. Küll aga on nii kostja esitatut kui kohtu poolt Maksu- ja Tolliametilt ja pankadelt kogutud andmeid vaadates ilmne, et kostjal on suuri raskusi enda ja oma kahe alaealise lapse ülalpidamisega. Kostjale on Maksu- ja Tolliameti andmeil 2010.a jooksul ainsa väljamaksena tehtud xxxxxxxxxxx poolt veidi üle 1500 krooni, mis kajastub ka tema ainsal tuvastatud pangakontol, mis asub SEB Pangas. Nimetatud kontol ei ole pärast 29.04.2010.a tehtud 200-eurost sissemakset märkimisväärseid liikumisi (v.a eelnimetatud xxxxxxxxxxx makstu) toimunud, viimane, 100-eurone sissemakse, on kostja poolt tehtud oktoobris 2010.a. See aga ei ole aluseks menetluse lõpetamisele või hagi läbivaatamata jätmisele, millised alused on seaduses loetletud piisava selguse ja ammendavusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 ja 428). Kostja varalist seisundit ja tema ülalpeetavaid ning 2010.a juunis asetleidnud südameinfarkti saab arvestada asjaoludena, mis võimaldavad elatise määramist alla kehtiva miinimummäära
Ka Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 leidnud, et ei ole mõistlik kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul ilma riigi abita toime tulla ega end ülal pidada. Kuivõrd - kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et ametlikku töökohta ei ole kostjal olnud aastaid ja samas on ta hageja ülalpidamist toetanud - kostja kontole on 2010.a siiski laekunud mõningad summad eurodes, mis annavad aluse järelduseks, et kostja on üritanud leida tööd välisriikides - kostja on tema enda väitel juba pikemat aega töötu ja osaleb täiendõppes, kuid ei ole leidnud sobivat tööd - Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07 sedastanud, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest, leiab kohus, et täielikult ülalpidamiskohustusest kostjat vabastada ei oleks õiglane ega mõistlik. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, tagamaks oma laste (kohus nõustub hagejaga, et see õigus on võrdne kõigil lastel kostja suhtes) võrdväärne ja mõistlik ülalpidamine ning juba pikka aega töö mitteleidmine ei ole enam sellises määras vabandatav, et hagi võiks jätta sootuks rahuldamata. Kohus mõistab, et kostja infarkt eelmise aasta suvel võis mõjutada tema ülalpidamiskohustuse täitmise võimalikkust, kuid ka sellest ajast on juba möödunud piisavalt pikk periood ning oktoobris 2010.a tehtud raha sissemakse kontole näitab siiski kostja teatud võimekust sissetuleku hankimiseks. 3
lg 2 – 04.06.2010.a oli kostjal vaid üks ülalpeetav peale hageja ning infarkt oli hiljem, praegu annab selleks aluse
Selline summa peab silmas kostja kohustust ja võimet suuta teenida oma laste ülalpidamiseks ja enda vajadusi arvestades välja vähemalt miinimumpalga ja arvestab ka kostja tervisliku seisundiga 2010.a suvekuudel. Vastavalt eelmärgitud
Seadus ei näe ette võimalust nõuda ülalpidamist kõrghariduse omandamise ajaks. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Toomas Talviste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.