2-09-24634/9

Tsiviilasi nr 2-09-24634 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-24634 Tsiviilasi Axxx Kxxxxxxxxxxx hagi Lxxxxx Kxxxxxxxxxx vastu abielu kestel soetatud vara lahusvaraks tunnistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AxxxxKxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: Gxxxxx Pxxx (elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: LxxxxxxKxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata) Kohtuistungi aeg 07.12.2009.a ja 18.01.2010.a RESOLUTSIOON Tunnistada Axxx Kxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) lahusvaraks tema poolt 24.11.1994.a ostetud ja 02.10.2007.a tema nimel kinnistusraamatusse kantud korteriomand - 437/11553 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana korter nr xx registriosa numbriga 2520035, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lxxxxx Kxxxxxxxxxxxxxxtoimetada kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AxxxxKxxxxxxxxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1 Axxx Kxxxxxxxxxx esitas 27.05.2009.a kohtule hagiavalduse Lxxxxx Kxxxxxxxxxx vastu abielu kestel soetatud vara lahusvaraks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja xxxxxxxxxx.a Kohtla-Järve RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Poolte kooselu lõppes

1. aastal, mil kostja lahkus Eestist ning asus elama Venemaale. Kostja elukohta hageja ei tea. Poolte abielu lahutati 09.08.1988.a kohtuotsusega. 2008.a pöördus hageja Jõgeva notar Kaja Tenissoni büroosse sooviga kinkida temale kuuluv korter aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Notaribüroos selgus, et kuna peale kohtu teel lahutatud abielu ei ole välja võetud abielutunnistust ja tasutud riigilõivu, loetakse poolte abielulahutus jõustunuks alates abielutunnistuse väljavõtmist, s.o 11.12.2008.a. Seoses sellega loetakse hageja poolt 24.11.1994.a soetatud korter poolte poolt abielu kestel soetatud varaks ning notariaalse tehingu sõlmimiseks on vajalik kas kostjapoolne nõusolek või kohtuotsus vara tunnistamiseks hageja lahusvaraks. Hageja palub kohtul tunnistada 24.11.1994.a soetatud korter aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tema lahusvaraks. Kohtukulud palub hageja jätta tema enda kanda. Kohus võttis hagi 21.10.
2. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtule ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostjale isiklikult kätte toimetada, kuna kostja elu- või viibimiskoht on teadmata. EV Siseministeeriumi andmetel puuduvad rahvastikuregistris andmed Lxxxxx Kxxxxxxxxxx Eestis viibimise kohta peale 1987.aastat. Hageja taotlusel toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.12.2009.a. Kohus määras, et kostjal tuleb anda hagile vastus suuliselt 18.jaanuaril 2010.a toimuval kohtuistungil. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o
3. jaanuaril 2010.a. Kostja 18.01.2010.a määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule kohtusse ilmumise seaduslikust takistusest või ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest. Samuti ei esitanud kostja hagile vastust kirjalikult. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kohus kuulas kohtuistungil vande all ära hageja ütlused, hageja esindaja Gxxxxx Pxxxx seletuse ja tunnistaja AxxxxIxxx ütlused. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lahendab asja sisuliselt TsMS § 410 kohaselt ilma kostja osaluseta kohtuistungil. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 näeb ette, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et hageja Axxx Kxxxxxxxxxx ja kostja Lxxxxx Kxxxxxxxxxx abielu sõlmiti xxxxxxxxxx.a Kohtla Järve RSN TK Perekonnaseisuosakonnas kande nr 601 all. 09.08.1988.a kohtuotsusega on poolte abielu lahutatud. Kohtuotsus jõustus 19.08.1988.a. Abielulahutuse tunnistus on välja antud 11.12.2008.a. Hageja Axxx Kxxxxxxxxxx on 24.11.1994.a omandanud erastamise ostu-müügilepinguga korteri nr xx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistusregistri andmetel on korteriomand 02.10.2007.a sisse kantud kinnistusraamatusse Axxx Kxxxxxxxxxx nimele, registriosa nr
4. Kohus tegi hageja enda vande all antud ütluste ja tunnistaja Axxx Ixxx ütluste põhjal kindlaks, et ajal, mil hageja korteriomandi omandas, s.o 24.11.
5. aastal, olid poolte abielulised suhted juba lõppenud. Axxx Kxxxxxxxxxx andis kohtuistungil vande all ütlusi selles, et poolte kooselu lõppes 1987.aastal. Hagejale teadaolevalt lahkus kostja elama Venemaale. Tegelik kostja viibimiskoht on hagejale teadmata. Hagejale anti korter pärast 2 seda, kui ta kostjast lahku läks. Korteri sai ta seoses tööga. Hageja töötas xxxxxxxx öövalvurina. Tunnistaja AxxxxIxx andis ütlusi selles, et tunneb hagejat seetõttu, et hageja tütar läks
6. aastal tema sõbrale mehele. Sellest ajast on nad perekonniti läbi käinud. Kostja Lxxxxx Kxxxxxxxxxx nimi on tunnistajale tuttav jutu järgi, kuid tunnistaja ei ole kunagi teda näinud. Hageja peres selline inimene ei elanud. Eeltoodust ilmneb, et hageja poolt korteri omandamise ajal 1994.a olid poolte abielulised suhtes lõppenud. Seega on korter xxxxxxx külas hageja lahusvara. Kohus rahuldab hagi ja tunnistab hageja poolt omandatud korteri, mis on käesolevaks ajaks kantud korteriomandina kinnistusse, tema lahusvaraks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab asja menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel hageja taotlusel hageja kanda. Haide Rimmel kohtunik 3