) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja täidab ülalpidamiskohustust juhuslikult.
lg 1 näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Hageja taotleb elatist kummalegi lapsele summas 2175 krooni.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja kohtuistungil oli nõus elatisega kummagi lapse kohta 1900 krooni kuus. Hageja töötab klienditeenindajana 0,6 koormusega sissetulekuga 2940 krooni bruto, lisanduvad riiklikud lastetoetused 600 krooni kuus. Hageja selgituse kohaselt ta täiskohaga klienditeenindaja tööd ei ole leidnud. Kostja omab haljastustöödega tegelevat ettevõtet ning sissetulek on oluliselt vähenenud alates käesoleva aasta jaanuarist, aprillis oli sissetulek 5000 krooni. Kostja on tasunud elatist detsembris 2008.a 1500 krooni, jaanuaris 2009.a 1500 krooni, aprillis 2009.a 500 krooni ja septembris 2009.a 500 krooni. Hageja hindas kummagi lapse eluasemekuludeks 100 krooni kuus. Kulutused toidule on pojal 400 krooni kuus ja tütrel 500 krooni kuus, pojal on sellepärast vähem, et ta käib põhikoolis ning põhikoolis saab tasuta süüa. Sidekulud kummalgi lapsel on 50 krooni kuus, see on telefon. Kulutused hügieenitarvetele on tüdrukul 70 krooni kuus ja poisil 30 krooni kuus, kulutused riietele ja jalanõudele on kummagi lapse kohta 200 krooni kuus. Tütar käib laulmas ja poeg võrkpallitrennis, need on tasuta. Hageja seletas, et ema aitab teda kütteks puude muretsemisega. Porgandi, kaalika, tomati ja kurgi saab aiamaalt, kartulit peab ostma. Hageja kulutused lastele on väga väikesed. Laste toidukulud – 400 krooni koos tasuta koolitoiduga ja 500 krooni, tasudes ka koolitoidu eest – on erakordselt väikesed. Hageja kulutused lastele ei ole mingil juhul piisavad laste ülalpidamiseks ning on sellised, et seavad kahtluse alla laste heaolu. Elatis laste ülalpidamiseks tuleb välja mõista. 2 Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võiks
lg 6 järgi olla aluseks temalt elatise väljamõistmata jätmisel või elatise vähendamisel allpoole seadusega ettenähtud alammäära. Hageja oli nõus ka elatise väljamõistmisega summas 1900 krooni kuus. Asjaolu, et kostja firma ei anna sissetulekut, ei ole iseenesest põhjuseks elatise väljamõistmiseks alla alammäära. Lapsed vajavad süüa ja riideid iga päev. Samas oli hageja nõus elatisega kummagi lapse kohta 1900 krooni kuus ning selline summa tuleb ka välja mõista.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates elatise nõude esitamisest maksekäsu kiirmenetluses s.o 29.04.2009.a.
lg 1 kohaselt tuleb elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.