) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja käesoleval aastal ülalpidamiskohustust täitnud ei ole.
lg 1 näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Hageja taotleb elatist lapsele summas 3797 krooni.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla elatise alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem 2 kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja sissetulek 7056 krooni, millest ta peab üleval kahte last. Hageja sissetulek on keskmiselt 6000 krooni kuus, millest ta peab üleval ühte last. Jagades hageja ja poolte ühise lapse sissetuleku, jääb 3000 krooni kuus ühe inimese kohta. Jagades kostja ja tema laste sissetuleku, jääb 2352 krooni ühe inimese kohta. Eeltoodust nähtub, et poolte ühise lapse sissetulek on juba praegu suurem kui kostja lastel. Selline asjaolu ei ole aga põhjus elatise väljamõistmata jätmiseks. Kostja lapsed on vanuses 1 aasta ja 6 kuud ning 7 kuud. Nooremate laste sündides kostja teadis, et tal on ülal pidada veel üks laps ning pidi sellega arvestama. Järelikult kostja hinnangul oli ta lisaks olemasolevale lapsele võimeline ülal pidama veel kahte last. Uute laste sünd ei tohi oluliselt halvendada olemasoleva lapse võimalusi, selle peab tagama lapse vanem oma tegusid planeerides. Vanemad on kohustatud tegema pingutusi laste ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis välja mõista. Käesoleval juhul tuleb elatis välja mõista summas 600 krooni.
Seega kui kostja ei ole enam lapsehoolduspuhkusel ning on võimeline tööle asuma, võib hageja esitada uue nõude.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates elatise nõude esitamisest 25.05.2009.a.
lg 1 kohaselt tuleb elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.