2-09-23055/13

2-09-23055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-23055 Tsiviilasi H.L. hagi T.L. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osales: Kostja T.L. Kohtuistungil ei osalenud: Hageja H.L. Kohtuistungi toimumise aeg 25.november 2009.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista T.L.’ilt elatis tütar H.L. kasuks alates 1.12.2008.a. 1000 krooni kuus kuni H.L. õpingute lõppemiseni Saksamaal Rostocki Gümnaasiumis 31.07.2009.a. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
3. Hageja on 18.05.2009.a. esitanud maakohtule hagi oma isa T.L. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud
4. juunil
5. aastal Eestis. Hageja isa (T.L.) on kantud tema sünnitunnistusele. Käesoleval ajal õpib hageja Saksamaal Rostocki Gümnaasiumi 12-ndas klassis. Perekonnaseaduse (edasiselt PkS)
6. peatükk määrab kindlaks perekonnas ülalpidamiskohustused. PkS § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib Gümnaasiumis ja jätkab selles õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal 1 2-09-23055 pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt välja elatise. Sama seaduse sama paragrahvi lõige 4 määrab kindlaks, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on ema ülalpidamisel, kostja tema ülalpidamisel ei osale. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist tema ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus alates detsembrist 2008 kuni Gümnaasiumis õpingute lõpetamiseni (31.07.2009). Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PkS § 60 lg-st 2, § 61 lg-test 1 ja 4 ning § 70 lg-st 1 ja TsMS §§-dest 173 lg 1 ning § 363 lg 1 p-st 4 palub hageja: 1) Kuna kostja maksis talle seadusega ette nähtud elatist viimati novembris 2008, soovib ta tagasiulatuvalt välja mõista kostjalt enda ülalpidamiseks elatis 2 175 kr kuus kuni õpingute lõpetamiseni Gümnaasiumis. 2) Kostjal kanda kohtukulud, kuna ta on õpilane ja tal puuduvad selleks majanduslikud võimalused. Kohtuistungile ei ole hageja ilmunud ning on kirjalikult teatanud, et rahapuuduse tõttu ei saa ta Eestisse sõita /t.l. 36/. Hagiavalduses on hageja andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Vastuses kostja vastuväidetele kinnitab hageja, et ta ei tööta ajapuudusel, kuna on üliõpilane /t.l. 31/. KOSTJA PÕHJENDUSED
7. Kostja võtab kirjalikus vastuses /t.l. 25/ elatise nõude osaliselt õigeks. Kostja märgib, et on alates 14.10.2008.a. töötu. Kuni selle ajani tasus ta hagejale elatist igakuuliselt 2175 krooni, kuid peale töötuks jäämist pole olnud võimalik tal enam tütrele elatist tasuda. Kostja väitel tasus ta vabatahtlikult elatist edasi ka peale H.L. täisealiseks saamist so ilma kohtuotsuseta kuni ajani, mil jäi töötuks. Kostja leiab, et ta ei ole kõrvale hoidunud elatise tasumisest. Kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last: K.L. () ja T. L. ( ) ning lähtuvalt sellest palub kostja hageja poolt nõutud igakuist elatise summat 2175 krooni vähendada 1000 kroonini kuus, kuna H.L. töötab ja kostjal puudub igakuine sissetulek suurema summa tasumiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna ta on töötu. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde ja leidis, et tal ei ole võimalik hagejale elatist tagasiulatuvalt maksta 2175 krooni kuus, kuna on töötu. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes jäävad sellises suuruses elatisenõude rahuldamisel halvemasse olukorda kui hageja. Kostja pere on tema abikaasa ülalpidamisel, kes ainsana tööl käib. Kostja arvates on hageja ja tema ema varaline seis ja elatustase parem kui tema perel, kuna nad elavad Saksamaal. Hageja on oma ema ülalpidamisel. Kostja sõnul temal kinnisvara pole, kuid hageja emale jäi peale lahutust korter Mustjalas. Kostjal poleks elatise maksmisele vastuväiteid kui ta töötaks, kuid käesoleval ajal ei ole tal võimalik maksta rohkem kui 1000 krooni kuus ja see raha tuleks ka tema abikaasa töötasust. Siis ei jääks teised lapsed söömata. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus pidas kostja nõusolekul võimalikuks asja sisulist lahendamist hageja osavõtuta, kes on istungi ajast teadlik ning on teatanud oma mitteilmumisest kohtuistungile. Asja arutamise edasilükkamist pooled ei taotlenud. Hageja on esitanud nõude kostja vastu elatise saamiseks PKS § 60 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Asjas on tuvastatud, et kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult kuni 2008.a. novembrini. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes PKS §-s 61 sätestatust. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi 2 2-09-23055 vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Vaadeldavas asjas nõuab hageja kostjalt elatist selle miinimummääras (arvestades
9. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära). Erandina sätestatakse kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel. Kohus asub seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja seletuse kohaselt puudub tal õpitud eriala, viimasest töökohast OÜ X, kus kostja töötas saekaatri töölisena, koondati ta 1.10.2008.a. /t.l. 40/. 20.10.2008.a. on 14.10.2008.a. töötuna arvele võetud kostjale määratud töötuskindlustushüvitis kuni 17.07.2009.a./t.l. 41/. Vaatamata individuaalse tööotsimiskavale ei ole kostja enda sõnul käesoleva ajani tööd suutnud leida. Kostja sõnul ootab ta ka võimalust pääseda Tööturuameti korraldavale täiendõppele /t.l. 28, 42, 43/. Eeltoodu viitab sellele, et kostja on käesoleval ajal kestvas majanduslanguse tingimustes siiski teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu
10. märtsi
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 (RT III 2007, 15, 118), p 12). Kostja uues perekonnas kasvavad kaks last –X.a. sündinud K. ja X.a. sündinud T. L. /t.l. 26, 27/, keda ta on kohustatud PKS § 60 lg 1 järgi ülal pidama. Kuna kostjal sissetulek puudub, peab perekonda üleval kostja elukaaslane. Kohus on tuvastanud, et kostjal puudub ka registrites registreeritav vara, mille arvel elatist maksta. Hageja ei ole enda ega oma ema varalise seisundi kohta kohtule tõendeid esitanud, kuid Justiitsministeeriumi andmebaasist nähtuvalt kuulub hageja emale erinevalt kostjast korteriomand Saaremaal Mustjala vallas /t.l. 38/. Kohus leiab, et töötu staatus ja kahe alaealise lapse olemasolu on PKS § 61 lg 5 alusel antud juhul elatise vähendamise aluseks. Täiendavalt märgib kohus, et Riigikohus on 7.12.2009.a. lahendis nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse määramisel tuleb kolleegiumi arvates mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi ei arestita isiku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1¹ järgi arestida kuni pool ülalnimetatud sissetulekust. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid eeltoodu ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kolleegium jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita 3 2-09-23055 (vt Riigikohtu
12. märtsi
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 1000 krooni kuus.
14. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks menetluskulude jätmise poolte endi kanda. R.Undrest kohtunik 4