Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud J.T. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kaja esitamine Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Hageja võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused 10.03.2008.a. sõlmisid Klisseran Kaubandus OÜ (registrikood: 11199045) ja J. T. Ego järelmaksu müügilepingu nr 299/194537, mille esemeks oli arvuti. Eseme ostuhinnaks oli lepingu tingimuste punkti 4 kohaselt 9990 krooni. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 4.5 tuli eseme ostuhind tasuda osamaksetena igakuiselt vastavalt maksegraafikule. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 4 ning maksegraafikule oli eseme väljaostu osamakse tasumise kuupäevaks iga kuu 15. kuupäev. Igakuiselt tasumisele kuuluvate väljaostu osamaksete summade suurused nähtuvad maksegraafikult. 2 2-09-22849 Eseme ostuhinnalt tuli Kostjal vastavalt lepingu tingimuste punktile 4 ning maksegraafikule tasuda intressi määraga 21,9% aastas. Intressi arvestati tagastamata ostusummalt ning intress tuli Kostjal tasuda koos igakuise väljaostu osamaksega. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 5 kohustus Kostja tasuma maksegraafikus sätestatud tasumisele kuuluvad summad (väljaostu osamaksed ning intressi) AS-i Swedbank Liising kontole. Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust korrektselt, kuivõrd jättis korduvalt tasumata maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad maksed. Tulenevalt seadusest on Hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda kui Kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat väljaostumakset. Kostja tasus 12.04.2008.a. 930,77 krooni, mis arvestati 15.04.2008.a. tasumisele kuulunud eseme väljaostu osamakse ja intressi 930,77 krooni katteks. 10.05.2008.a. tasus Kostja 517,77 krooni, mis arvestati 15.05.2008.a. tasumisele kuulunud eseme väljaostu osamakse ja intressi 517,77 krooni katteks. Kostja jättis maksmata aga alates 15.06.2008.a. kuni 15.09.2008.a. tasumisele kuulunud eseme väljaostu osamakseid ning intressi. Tulenevalt sellest saatis Hageja 27.08.2008.a. Kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud teatises palus Hageja Kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Hageja teavitas Kostjat ka sellest, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb Hageja lepingu üles. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi siiski ei täitnud ega Hagejaga ühendust ei võtnud, mistõttu ütles Hageja lepingu üles 23.09.2008.a. Tulenevalt seadusest on Hagejal õigus arvestada viivist, juhul kui Kostja viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Kuivõrd Kostja ei tasunud Hagejale ka peale lepingu ülesütlemist võlgnevust, arvestas Hageja alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (s.o alates 24.09.2008.a.) viivist tasumata väljaostu osamaksetelt. Viivist arvestas Hageja vastavalt
Kostjal on Hagejale tasumata eseme ostuhind 9312,98 krooni, intress summas 641,29 krooni (perioodi 15.06.2008-15.09.2006 maksepäevadel tasumisele kuuluvad intressisummad vastavalt maksegraafikule), viivis 596,21 krooni ning võlgnevuse menetlustasu 50 krooni. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.2 tuli Kostjal tasuda menetlustasu 50 krooni juhul kui Kostja ei maksa korrektselt lepingu kohaselt tasumisele kuuluvaid summasid ning Hageja saadab Kostjale võlgnevuse teatise. Hageja saatis Kostjale 27.08.2008 lepingu ülesütlemise teatise. Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 8.2 võlgneb Kostja Hagejale nimetatud teatiste saatmise eest 50 krooni. Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 10 600,48 krooni, millest põhiosa võlgnevus moodustab 9 312,98 krooni. Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna Kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma lepingust tulenevat kohustust,
lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt
113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§~s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt
lg 1 võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva 3 2-09-22849 summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Eeltoodu alusel hageja palub 1. Mõista J.T..AS-i Swedbank Liising kasuks välja 10 600,48 Eesti krooni; 2. Mõista J. T.AS-i Swedbank Liising kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (s.o 9 312,98 Eesti krooni)
lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni; 3. Jätta menetluskulud J. T. kanda (s.h maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv). Kostja on hagiavalduse ja lisade ärakirjad kätte saanud 14.05.2010.a., kuid ei ole kohtule vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on tagaseljaotsuse taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Maili Tartu Kohunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.