HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.10.2008.a. müügilepingu, millega hageja P K müüs ja kostja D S ostis sõiduauto Ford Explorer müügihinnaga 55 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja koheselt tasuma 10 000 krooni ja iga järgneva kuu 20-ndal kuupäeval 7 000 krooni kuni müügihinna lõpliku tasumiseni. Kostja oma lepingulist kohustust täitnud ei ole, käesolevaks ajaks võlgneb ta hagejale 26 000 krooni. Enne müügilepingu sõlmimist läbis sõiduk tehnilise ülevaatuse ja seepärast märgiti lepingusse, et "müüja on teavitanud ostjat kõigist autot puudutavatest vigadest ja ostja on sellest teadlik. Sellest lähtudes hilisemaid pretensioone ostja poolt ei arvestata". Hageja esitas 11.03.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Si vastu 26 780 krooni (võlg 26 000 + riigilõiv 780 krooni) väljamõistmiseks. Kostja esitas kohtule võlgnikuna 06.04.2009 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Vastuväidete kohaselt ilmnes sõidukil rida puudusi, mille kõrvaldamiseks on kostja väidetavalt teinud olulisi kulutusi. Sellekohased kostja väited on põhjendamatud, otsitud ja paljasõnalised ning antud selge eesmärgiga oma lepingulise kohustuse täitmisest ühepoolselt loobuda. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 221 lg 1 järgi võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Sellised asjaolusid käesolevas vaidluses ei esine, kuivõrd pooled teostasid müügilepingu sõlmimise päeval koos sõiduki tehnilise ülevaatuse. Hagi on tõendatud poolte vahel 30.10.2008 sõlmitud sõiduauto Ford Explorer müügilepinguga. Hageja soovib, et kostja esitaks kohtule tema valduses oleva sõiduki tehnilise passi, millest nähtub tehnilise ülevaatuse teostamine 30.10.2008. Hageja P K on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlemisega. Juhindudes eeltoodust ja
§-dest 362 ja 363 palub hageja:
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega /t.l 28/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt
lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja
lg 1, VÕS §-de 208 lg 1, 221 lg 1 p 1 ja 2 ning
Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud s.o riigilõivu 6000 krooni (s.o 780 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest ja 5220 krooni hagiavalduse eest).
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja peab kandma hageja menetluskulud milleks on riigilõiv 6000 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.