Sun esitas 08.05.
lg 2 punktist 2 tulenevalt; laenuandja Nordnet Logistics OY laenulepingu on allkirjastanud laenuandja esindaja Rxxxx Lxxxxxx, kes on eraisikuna OÜ EstSun 37% osanik. Seega OÜ EstSun pankroti raugetamise 2 korral jääksid kohustused täitmata võlgnikust äriühinguga seotud isikute ees ning pankroti väljakuulutamisel omaksid nõudeõigust OÜ EstSun vastu võlgnikust äriühingu osanik ning teise osaniku poolt esindatav äriühing. Hinnates võlgniku vara suuruseks 179,99 krooni ja kohustuste suuruseks 267 323 krooni, ületavad kohustused 1485-kordselt vara suurust ning seetõttu ei ole võimalik katta võlgniku varaga seotud pankrotimenetluse kulusid. Maksejõuetuse tekkimise osas on ajutine haldur asunud seisukohale, et maksejõuetust antud juhul vältida ei olnud võimalik. Kumbki juhatuse liikmetest ei ole põllumajandusliku haridusega, mis võis kaasa tuua küll väiksemaid valearvestusi- ja otsuseid, ent põllumajandustootmine ei ole majandustegevuse registri registreeringut ega muul moel tegevusluba nõudev tegevusala, mistõttu sellekohaste hinnangute andmine äriühingu tegevusele ei ole vajalik. Äriühing on majandanud mõistlikult. Juhatuse liikmetele ei ole makstud tegevuse eest tasu. Juhatuse liikmetel ei olnud võimalik pankrotiolukorda vältida, vaid püsiv maksejõuetus kujunes välja etteprognoosimatutel põhjustel: istikute piisaval määral mittekohanemine konkreetsetes mullastikutingimustes, istikute ebaühtlane kvaliteet, ilmastikuolud, saagi vähenemine haiguste tõttu jne. Juhatus tegi majandustegevuseks vajalikke kulutusi tulu saamise eesmärgil, ent tulu jäi kavandatust väiksemaks. Ajutise halduri arvates põhjustas maksejõuetuse: 1) põllumajanduslike teadmiste ja oskuste nappus ettevõtjal; 2) ülemäära suurele põllupinnale istanduse rajamine esimesel tegevusaastal – sel põhjusel ei jõutud kõiki istandiku rajamiseks vajalikke töid teha piisava kiiruse ja hoolega; 3) maasikaistikute ebaühtlane kvaliteet, millest oli tingitud planeeritust väiksem kasum. OÜ EstSun juhatuse tegevuses ei esine kuriteo tunnustega tegu ega ole tehtud raskeid juhtimisvigu. Pankrotiavaldus esitati kohtule õigeaegselt. Arvestades, et OÜ EstSun on varatu, palub ajutine pankrotihaldur kohtul pankrot raugetada
Kohtuistung 09.06.2009. a toimus määratud kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Võlgniku esindaja ja ajutine pankrotihaldur taotlesid pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et võlgnik OÜ EstSun on maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajate nõuded ületavad olemasoleva vara, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Samuti puudub võlgnikul majandustegevus ja võlgnik ei näe võimalust selle jätkamiseks. Seega on olemas eeldused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Kohus on seisukohal, et OÜ EstSun pankroti väljakuulutamine ei ole tulemuslik, vaid pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus. Võlgniku reaalseks varaks on pangakontol olev raha summas 179,99 krooni Bilansis on arvele võetud maasikapõld väärtusega 1950,69 krooni, ent reaalset turuväärtust ülesküntud maasikataimedel ei ole. Seega puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Seega tuleb pankrotimenetlus lõpetada Pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele. 3
lg 4 sätestab: kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg.1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril viia läbi võlgnikettevõtte likvideerimine.
lg 5 sätestab, et haldur näeb ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Txxx Rxxxxx, kellele tuleb dokumendid pärast ettevõtte likvideerimist säilitamiseks üle anda. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 19 töötunni eest kokku summas 5830 krooni ja tehtud kulutuste eest 218 krooni.
järgi ajutisel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Taotluse lahendamisel lähtub kohus Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast“ (edaspidi: Kord). Korra § 1 lg 2 järgi määrab kohus tasu ja kulutuste suuruse kindlaks ajutise halduri taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 19 tundi on kohane ja proportsioonis selle menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Samuti on mõistlik ja vastavuses pankrotiasja mahu ja keerukusega ajutise halduri poolt küsitud töötunni hind, mis on ca 200 krooni tund, millele lisanduvad maksud. Korra § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Seega ei ületa küsitud tasumäära ka seadusega ettenähtud ülemmäära, vaid jääb sellest tunduvalt allapoole. Samuti on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ajutise halduri poolt kantud kulud. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna võlgniku olemasolevatest vahenditest ei piisa ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude tasumiseks ( vahendeid on 179.99 krooni), siis mõistab kohus Korra § 2 lg 8 alusel ajutise halduri tasu ja kulud võlgnikul puudujäävas osas summas 5868 krooni välja riigi vahenditest. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.