Obsah (10)

§ 187§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 178§ 468

2-09-20418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-20418 Tsivi

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja K K kostjaga 4. novembril 2008.a määramata ajaks töölepingu nr 02 ja asus kostja OÜ Sintra Projekt juurde tööle elektrikuna. Töölepingu p. 5.1 järgi oli hageja põhipalk 10 000 krooni kuus (neto), mis brutopalka ümberarvestatuna vastavalt kostja raamatupidamisest väljastatud palgatõendile on 12 382 krooni kuus. Jälgides seaduses sätestatud viiepäevast etteteatamise tähtaega teatas hageja 31.03.2009.a. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 82 lg 1 alusel kostjale kirjalikult ette sõlmitud töölepingu lõppemisest 06.aprillil 2009.a. seoses tööandjapoolse töölepingu tingimuste täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise tõttu. Kostja ei pidanud korduvalt kinni kokkulepitud tähtaegadest palga maksmisel, mis on tõendatud töölepingus märgitud pangakonto väljavõttega. Samuti ei kindlustanud kostja hagejat töötajana tööülesannete kohaseks täitmiseks selleks vajalike töövahenditega, kuna hagejale oli elektrikuna tööülesannete täitmiseks antud ainult löökdrell, augufrees ja redel. Hageja pidi kostja poolt antud tööülesannete täitmisel kasutama enda tööriistu. Hageja viimane tööloleku päev oli 6. aprill 2009.a. ja sel päeval anti kostjale üle kostja vara. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole hageja kostja juures tööl olnud. Hagejaga töölepingu lõppemise kohta ühtegi kirjalikku dokumenti ei ole allkirjastatud. Samuti ei ole hageja senini lõpparvet saanud, kuigi töölepingu lõpetamise vormistamise vajadusele ja lõpparve maksmise kohustusele juhtis hageja kostja tähelepanu töölepingu lõppemisest etteteatamisel. Hageja tööraamatusse on kostja teinud kande töölepingu lõppemise kohta. 1.Hageja nõue saamata palga osas. TLS § 49 punkt 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (edaspidi PalS) § 31 lõiked 1 ja 1 1 sätestavad, et palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus ja et paika makstakse vähemalt üks kord kuus. Hageja nõue saamata palga osas brutopalgas kokku on 16 690 krooni: 1.1. aprilli kuu palk - 2 358 krooni (12 382 : 21 tööpäeva x 4 tööpäeva); 2 2-09-20418 1.2. märtsi kuu palk - 11 256 krooni; 1.3. jaanuari kuu palk osaliselt - 1 950 krooni (jaanuari kuu palgast on hagejale üle kantud netopalgana 8 500 krooni, sellest 11.02.2009 summas 3000 krooni, 20.02.2009 summas 3500 krooni, 27.03.2009 summa 500 krooni ja 03.04.2009 summas 1500 krooni. 2. Hageja nõue kasutamata puhkuse hüvitise osas. Puhkuseseaduse § 25 sätestab, ei töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hagejale on novembri, detsembri, jaanuari ja veebruari kuu eest arvestatud palka summas 12 382 krooni ja märtsi kuu eest 11 256 krooni. Hüvitise arvutamise kuule eelnenud viis kalendrikuu palgasumma on kokku 61 054 krooni. Ajavahemikus november 2008 kuni märts 2009 oli 151 kalendripäeva, kuid nende arvu tuleb vähendada viie riigipüha ja kahe kostja loal puudutud päeva võrra. Seega tuleb arvestuspäevi kokku 144 päeva ja hagejal on õigus hüvitisele 12 päeva eest. Hageja nõue kasutamata puhkuse eest hüvitise osas on 5088 krooni allpool toodud arvutuste järgi: 61 054 krooni:144 arvestuspäeva x 12 päeva (2,33 x 5 kuud) =5088 krooni. 3.Hageja nõue viivise osas. PalS § 35 sätestab, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. PalS § 33 sätestab, et kui palgapäev langeb puhkepäevale, on tööandja kohustatud töötajale palga maksma või üle kandma töötaja pangakontole puhkepäevale eelneval tööpäeval. Töölepingu punkti 5.1 järgi oli kostja kohustatud palka maksma palgaarvestuskuule järgneva kuu 10.-ks kuupäevaks. Hageja nõue palga töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest kokku on 2 380 krooni allpool loodud arvutuste järgi: 3.1. Viivis detsembri palgalt: laekumised – 27.01.2009 (5500 kr). 5500 kr x 0,5 % x 17 päeva (10.01.09 kuni 26.01.09)=4657.50 kr. 3.2 Viivis jaanuari palgalt: laekumised 11.02.2009 (3000 kr); 20.02.2009 (3500 kr); 27.03.2009 (500

1. kr)ja 03.04.2009 (1500 kr). 10 000 x 0,5 % x 1 päev (10.02.09)= 50 krooni. 7000 x 0,5 % x 9 päeva (11.02.2009 kuni 19.03.2009) =315 krooni. 3500 x 0,5% x 35 päeva (20.02.09 kuni 26.03.2009)=612.50 krooni. 3000 x 0,5% x 7 päeva (27.03.09 kuni 02.04.09) = 105 krooni. 1500 x 0,5% x 4 päeva (03.04.09 kuni 06.04.09) = 30 krooni. 3) Viivis veebruari palgalt: laekumised: 18.03.2009 (5000
2. kr)ja 03.04.2009 (5000
3. kr)10 000 x 0,5% x 8 päeva (10.03.09 kuni 17.03.09)= 400 krooni 5000 x0,5% x 16 päeva (18.03.09 kuni 03.04.09)=400 krooni 4. Hageja nõue lõpparve kinnipidamise eest. PalS § 32 lõige 1 sätestab, et tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on töötaja kohustatud maksma lõpparve viie tööpäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnevast päevast. TLS § 74 lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja kinnitab, et kostja peab senini lõpparvet alusetult kinni ja ta ei ole seda kätte saanud. Hageja keskmise palga arvutamise aluseks on võetud ajavahemik november 2008.a. kuni märts 2009.a. Sel ajavahemikul oli hageja palk kokku 61 054 krooni ja tööpäevade arv 100, mis teeb keskmiseks päevapalgaks 611 krooni ja kalendrikuu keskmiseks tööpäevade arvuks 20 tööpäeva. 3 2-09-20418 Hageja keskmine palk on 12 220 krooni (61 054 kr:100 tööpäeva X 20 (100 tööpäeva:5 kuuga). Hageja nõue PalS § 32 lg 1 ja TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve seadusevastase kinnipidamise eest alusel on keskmine palk 12 220 krooni. 5. Hageja nõue töölepingu lõpetamise eest. TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja nõue töölepingu lõpetamise eest tööandjapoolse töölepingu tingimuste täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise tõttu on 24 440 krooni (12 220 krooni keskmine palk x 2 kuud). Eeltoodu alusel ja kooskõlas TLS § 49 p 2, § 74 lg 2, 82 lg 1 ja 2, § 119 lg 2, PalS § 31 lg 1 ja 1 1 , 32 lg 1, § 33, § 35, PuhS § 25 palub hageja: 1. tunnistada hageja K Ki tööleping nr 02 kostja Sintra Projekt OÜ-ga lõppenuks alates 06.04.2009.a. TLS § 81 lg 1 alusel tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu. 2. mõista kostjalt Sintra Projekt OÜ-lt hageja kasuks välja: 2.1 saamata palk summas 15 114 krooni. 2.2 Hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 5088 krooni; 2.3 Viivis palga maksmisega viivitamise eest 2380 krooni; 2.4 Lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 12 220 2.5 Töölepingu lõppemise eest hüvitisena kahe kuu keskmine palk summas 24 440 krooni. 3. Jätta menetluskulud kostja kanda. 19.08.2009.a. täpsustas hageja oma hagi punktis 1 märgitud nõuet ja palub, et kohus tunnistaks hageja K Ki (K) tööleping nr 02 kostja Sintra Projekt OÜ-ga töötaja algatusel lõppenuks alates 06.04.2009.a. TLS § 71 p 3 ja § 82 lg 1 alusel tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu /t.l 25/. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 19-20, 22/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407

lg 3).

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja põhjendava osa. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 25.05.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates /t.l 19-20/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud registrijärgsel aadressil 28.05.2009.a. Vastuvõtjaks töötaja Hannes Paas /t.l. 22/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 25/. 4 2-09-20418 Menetluskulud Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o õigusabiteenus summas 7800 krooni ja 15 krooni panga teenustasu ülekande tegemise eest /t.l 25-28/. Selle osas märgib kohus järgmist.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, p. 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud.

§ 175

lg 1 ja 3 sätestavad, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (lg 1). Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (lg. 3). Vastavalt 04.09.2008.a. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) tsiviilasja hinnaga kuni 100 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 50 000 krooni. Vastavalt kulu tõendavale dokumendile on hageja esindaja kulutanud hagiavalduse koostamise ja selle kohtule esitamise eest 3 tundi ja 30 minutit, samuti on hageja esindaja nõustanud hagejat 50 minutit /t.l 27/. Kohus peab nimetatud ajakulu käesolevat tsiviilasja arvestades põhjendatuks. Samuti on põhjendatud kostjalt välja mõista panga teenustasu 15 krooni õigusabitasu ülekande tegemise eest. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 7815 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 5