Obsah (9)

§ 220§ 1027§ 1028§ 1030§ 1032§ 222§ 112§ 229§ 93

Tsiviilasi nr 2-089478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-089478 Tsiviilas

§ 220lg 3 kohaselt minetanud õiguse asja mittevastavusele tugineda.

Isegi juhul, kui 117 247 m3 tarnitud materjali hulgas oleks esinenud 0,5-1 % ebakvaliteetseid tooteid, ei õigusta see kogu tarnitud materjalihulga eest tasumata jätmist. Kohtuistung Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 23.11.

1. a. Pooled jäid kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde ja pidasid võimalikuks asjas menetluse jätkamist kirjaliku menetlusena. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks kirjalikus menetluses. Kostja täiendavad seisukohad Kostja esitas 11.12.
2. a kohtule oma täiendavad seisukohad. Kostja väitel on hageja MOPuit Jõgeva AS allkirjastanud 06.11.
3. a dokumendi, milles on kindlaks määratud kvaliteedinõuded tarnitavale kaubale, seega oli hageja teadlik kauba kvaliteedinõuetest. Sellest tulenevalt ei saa hageja väita, et mingeid kvaliteedinõudeid ei olnud kokku lepitud. Kostja poolt kontrolliti kaup viivitamatult pärast selle saabumist. Ebakvaliteetsuse kohta tehti kohe fotod, mis kostja on oma vastusele lisanud. 21.11.
4. a on saadetud ka Prisma GmbH poolt reklamatsioon selle kohta, et kaup on ebakvaliteetne. 21.11.
5. a on OÜ Meklar KE poolt omaks võetud, et osaliselt võis kaup olla kahjustatud. Seega on hageja omalt poolt omaks võtnud, et saadud kaup ei vastanud kokkulepitud nõuetele. Prisma GmbH ei soovinud lepingust taganeda, kuna jäi püsima lootus, et uue partii saamisel Eestist on see kvaliteetne ning lahendatakse ka erimeelsused selles osas. Hageja poolt ostetud kaup seisab seniajani kostja laos ning seda ei ole realiseeritud. Kuna kaup on ebakvaliteetne, ei saa seda realiseerida. Samuti ei kostja võimalust kaupa Eestisse saata, kuna see tekitaks talle liigseid kulutusi. Kostja Rxxxxxx xxxx on hr Pxxxxxxxxx telefoni teel suhelnud ning selgitanud, et pärast seda, kui on hüvitatud kulutused, on võimalik see kaup ka ära viia. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded tema vastu ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et hageja ja Prisma GmbH vahel oli sõlmitud suuline ostu-müügileping, mille kohaselt oli kokku lepitud kauba kvaliteedinõuded ning samuti ka hinnad kauba eest tasumiseks. Kui hageja väidab, et niisugust kokkulepet ei olnud, siis on kostjal selgusetu, missugusel alusel esitati arveid ning 4 millest tulenevalt on esitatud nõue summas 930 487,97 krooni. Kuigi hageja on väitnud, et tegemist on lepinguvälise kahjuga, siis ei ole hageja näidanud veenvalt ostu-müügilepingu puudumist. Kuna edastatud kaup oli mittekvaliteetne, ei pidanud Prisma GmbH ka võimalikuks nimetatud kauba eest tasuda. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Hageja täiendavad seisukohad ja alternatiivne nõue Hageja esitas kostja vastusele 31.12.
6. a vastuse. Kostja on oma 22.08.
7. a vastuses märkinud, et kostja on muuseas FIE ja tal ei ole äriühingut. Oma 10.12.
8. a vastuses on kostja teinud aga kannapöörde ja asunud seisukohale, et kostjal on siiski äriühing. Nimelt on kostja oma viimases vastuses viidanud korduvalt Prisma GmbH-le, kes oli väidetavalt hagejaga sõlmitud müügilepingu pooleks. Kuigi kostja tugineb sellele, et äriühing oli olemas, ei ole ta tänaseni tõendanud, et selline äriühing Saksamaal tegelikult eksisteerib ning et temal on õigus nimetatud äriühingu nimel lepinguid sõlmida. Kostja seose puudumist Prisma GmbH-ga tõendab kostja õigusabitaotlus, kus kostja on oma töökohana märkinud, et ta töötab JVA LINGEN-DAMASCHKE juures tislerina, kus tema igakuiseks sissetulekuks on 60 eurot. Seega on kostja väited vastuolulised ja hageja on jätkuvalt seisukohal, et müügileping hageja ja kostjaks oleva Rxxxxxx Kxxxx vahel puudub. Kuivõrd kostja poolt nimetatud äriühingut ei ole olemas ja hagejal ei ole mitte kunagi olnud soovi sõlmida müügilepingut kostja kui füüsilise isikuga, võib väita, et lepinguline suhe puudub. Samuti puudub lepinguline suhe hageja ja Prisma GmbH vahel, kuivõrd kostja ei ole tänaseni tõendanud, et ta sellist äriühingut esindab või et selline äriühing Saksamaal üldse eksisteerib. Hageja andis kostjale alusetult üle hagiavalduses märgitud kauba. Kuna kostja keeldus kaupa tagastamast, on hageja arvates ilmne, et kaupa kostjale tarnitud kujul enam ei ole olemas ja seega ei ole nende tagastamine võimalik Kauba turuhinnaks selle tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal oli kokku 59 469 eurot ja 2 eurosenti, mis on vastavalt Eesti Panga kursile ekvivalentne 930 487,97 krooniga. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kase liimpuitplaatide hariliku väärtuse hüvitamist nimetatud summas. Algselt esitas hageja kostja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes, kuna hageja veendumuste kohaselt pani kostja toime kuriteotunnustega teo, s.o kelmuse ning tekitas sellega hagejale kahju. Kuna kriminaalmenetluse kohta puuduvad igasugused teated, siis võib hageja arvates poolte vahel eksisteerida kahju hüvitamise suhte asemel alusetu rikastumise õigussuhe. Hageja palub kohtul alternatiivselt hagis esitatud nõudele kohustada kostjat hüvitama hagejale alusetult saadud kase liimpuitplaatide hariliku väärtuse summas 930 487,97 krooni. Kohus andis TsMS § 402 lg.1, lg.7 alusel pooltele võimaluse esitada kohtuvaidluse teesid. Hageja esitas. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hageja nõue summas 930 487,97 krooni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud: • Hageja AS MO-Puit Jõgeva sõlmis 11.09.
9. a Prisma GmbH-ga lepingu nr PR 51107-2 (tl.57), kus pooled on leppinud kokku, et Prisma GmbH ostab AS-ilt MOPuit Jõgeva kase-liimpuitplaati vastavalt lepingus ette nähtud spetsifikatsioonile. Lepingu lisas 1 on pooled kokku leppinud kase liimpuitplaatide kvaliteedinõuded. Prisma GmbH-d esindas lepingu sõlmimisel kostja Rxxxxxx Kxxxx. • Hageja AS MO-Puit Jõgeva tarnis Prisma GmbH-le müügilepingu alusel kaupu alljärgnevalt: 1) 19.10.
10. a 37 pakki kase-liimpuitplaati kokku mahus 29,856 m3 (saateleht tl. 29). Selle kohta on hageja esitanud Prisma GmbH-le arve nr 270098 summas 27 793,63 eurot (tl.27). 5 • • 2) 31.10.
11. a 23 pakki kase-liimpuitplaati kokku mahus 27,340 m3 (saateleht tl.32). Selle kohta on hageja teinud Prisma GmbH-le arve nr 270103 summas 22 692,20 eurot (tl.30). 3) 19.11.
12. a 10 pakki kase-liimpuitplaati kokku mahus 10,051 m3 (saateleht tl.35). Selle kohta on teinud hageja Prisma GmbH-le arve nr 270111 summas 8983,19 eurot (tl.33). Hageja poolt müüdud kase-liimpuitplaat transporditi lattu, mis asub Poolas. Kostja Rxxxxxx Kxxxx on kinnitanud, et on kasepaneelid kätte saanud ja need tarniti temale kokkulepitud mahus (kostja vastus tl.151). Hageja poolt esitatud arved kase-liimpuitplaatide eest (arve nr 270098 summas 27 793,63 eurot, arve nr 270103 summas 22 692,20 eurot ja arve nr 270111 summas 8983,19 eurot) on tasumata. Kostja väitel ei vastanud hageja poolt tarnitud kasepaneelide kvaliteet poolt vahel sõlmitud müügilepingus ettenähtud kvaliteedistandarditele. Kostja on seisukohal, et hageja on täitnud müügilepingut mittekohaselt ja andnud kostjale üle lepingutingimustele mittevastava kauba. Kostja leiab, et tal on õigus kohaldada müügilepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kostja väitel on ta seoses puudustega tarne tõttu kandnud suuri kulusid, mille eest ta hagejalt hüvitist soovib. Kostjal on tekkinud kulud summas 22 300 eurot (transpordikulud, laokulud ja sõidukulud). Kostja on nõus kahjunõude summas 22 300 eurot tasaarvestama hageja nõudega juhul, kui kohus jõuab arvamusele, et kostja on kohustatud tasuma hagejale ostuhinna. Hageja on seisukohal, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet. Hageja väitel on poolte vahel võlasuhe tulenevalt kostja poolt lepinguvälisest kahju tekitamisest või tulenevalt alusetust rikastumisest. Hageja väitel seda ettevõtet, mille nimel kostja müügilepingu allkirjastas ja mida kostja väidetavalt esindas, tegelikkuses ei eksisteeri. Seega pooled vaidlevad selle üle, milline võlasuhe poolte vahel on - müügilepingust tulenev või lepinguväline võlasuhe. Kohtul tuleb esmalt kindlaks teha, kas AS MO-Puit Jõgeva ja Prisma GmbH vahel sõlmitud kase-liimpuitplaatide müügileping on kehtiv. Lepingus on üheks pooleks Prisma GmbH, mille asukohaks on märgitud Herzlake, Saksamaa. Prisma GmbH esindajana on lepingu sõlminud kostja Rxxxxxx Kxxxx. Hageja on kostja esindusõiguse vaidlustanud. Hageja väitel puudub Saksamaa Äriregistris üldse selline ettevõte nagu Prisma GmbH. Kohtus kostja esindusõigus tõendamist ei leidnud. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et nimetatud ettevõtte on olemas ja et kostjal oli õigus nimetatud ettevõtet müügilepingu sõlmimisel esindada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuna kostjal puudus teise lepingupoole – Prisma GmbH – esindusõigus, siis on hagejaga sõlmitud müügileping tühine. Hageja ei ole müügilepingut heaks kiitnud. TsÜS § 84 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka kostja on oma vastustes kohtule õigeks võtnud, et plaatide saaja on tema kui füüsilisest isikust ettevõtja Rxxxxxx Kxxx, ka kostja ise eitab lepingutes märgitud osaühingu olemasolu. See tähendab, et lepingupooleks on märgitud isik (juriidiline isik), keda ei eksisteeri. 6 Kohtus ei leidnud tõendamist ka lepingulist suhet hageja ja kostja Rxxxxxx Kxxxx vahel. Hageja väitel ei ole ta kunagi soovinud kostja kui füüsilise isikuga müügilepingut sõlmida ja lepingut kostjaga ei ole sõlmitud. Kostja väited selle kohta, et poolte – hageja ja kostjaks oleva füüsilise isiku Rxxxxxx Kxxxx- vahel oli suuline müügileping, ei leidnud tõendamist. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kogu suhtlemise kestel hageja ja Saksamaal asuva teise poole vahel (kuni kohtumenetluseni) on hagejaga suhelnud isikud esinenud äriühingu Prisma GmbH nimel: kirjad on saadetud sellelt elektronpostiaadressilt, kirjade alla on märgitud lisaks nimele Kxxxx „Prisma“ (tl.16,17,18), Prisma e-posti aadressilt on hagejale saatnud kirju ka isik nimega Dxxxxs (tl.117,119). Sellest tuleb järeldada, et hagejale on jäetud suhtlemise kestel mulje, et paneelide saaja poolel tegutseb ettevõte aga mitte Rxxxxxx Kxxxx füüsilise isikuna. Seetõttu ei saa ka tegelike eluliste asjaolude pinnalt lugeda, et lepingupooleks oli füüsiline isik R.Kxxxx või et temaga oli sõlmitud (suuline) leping. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja Rxxxxxx Kxxxxxon saanud hagejalt kaupu. Kostja kinnitas kirjalikus vastuses, et kasepaneelid tarniti kostjale täies ulatuses (tl.151). Kostja väitel ei ole ta saadud kauba eest tasunud, kuna hageja on tarninud puudustega kauba. Samas on kostja keeldunud kaupa hagejale tagastamast. Kostja viitab, et hageja on rikkunud ostu-müügilepingut ja pole tarninud lepingus kokkulepitud kvaliteedinäitajatele vastavat kaupa. Kostja väitel on ta puudustega tarne tõttu ise suuri kulusid kandnud, mille eest ta hagejalt kõigepealt hüvitist soovib enne kui puudustega kauba tagastab. Kohus leiab, et kostjal ei ole õigust nõuda lepingu täitmist ega tugineda lepingus kokkulepitule, kuna poolte vahel lepingu olemasolu ei leidnud tuvastamist. Hageja ja Prisma GmbH, mille esindajana kostja esines, vahel sõlmitud leping on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja sõlmis selle esindusõiguseta. Lepingus kokku lepitule või lepingutingimustele saavad tugineda lepingu pooled. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et lepingu teist poolt – äriühingut Prisma GmbH- ei ole olemas või vähemalt selles asjas ei ole ta lepingu pooleks. Sõlmitud leping on tühine. Asjaolusid, millest tulenevalt saaks lepingupoole asemele astuda füüsiline isik R.Kxxxx, ei ole kohtule esitatud. Tühises lepingus kokku lepitul ei ole õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg.1). Kuna müügileping on tühine, siis on kostja saanud kauba enda valdusse õigusliku aluseta. Seega kohus leiab, et on põhjendatud hageja alternatiivne nõue alusetu rikastumise alusel kostja vastu.

§ 1027

näeb ette, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 1030

lg 1, et kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja

§ 1028

lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks.

§ 1032

lg 2 sätestab, et kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kostja on temale üle antud kase-puitplaatide tagastamisest keeldunud. Seega leiab kohus, et hageja nõue kauba väärtuse hüvitamiseks on põhjendatud. 7 Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et ka kostja enda tegelik käitumine ei vasta viisile, kuidas käitub heauskne ostja, kes on seotud müüjaga ostu-müügi lepingu kaudu: nimelt ei ole kostja (ehk oletatav ostja) teatanud hagejale (väidetavale müüjale) ühestki õiguskaitsevahendist, mida ta soovib rakendada olukorras, kus ostetud asi ei vasta lepingutingimustele: ta ei ole nõudnud lepingutingimustele mittevastava asja asendamist (

§ 222

lg.1), ei ole alandanud ostuhinda (

§ 112lg.1, lg.2).

Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamist asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei ole kostja nõudnud ka kohtumenetluse vältel. Selliste nõuete esitamise mõistlik aeg on käesolevaks ajaks möödunud (kaup tarniti hageja poolt oktoober-november 2007).

§ 222

lg.6 alusel on ostja sellisel juhul kaotanud õiguse nõuda lepingutingimustele mittevastava asja asendamist. Kostja sellise käitumise pinnalt on kohus seisukohal, et ka kostja ei loe ennast seotuks ostumüügi lepinguga.

§ 1032lg 2 järgi tuleb hüvitada saadu harilik väärtus tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kuna Ts

ÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis oli hagejal kostjalt aluseta saadud kauba tagasinõudmise õigus kauba üleandmisest alates. Tagasinõudeõigus tekkis hagejal soorituse ehk kauba üleandmise hetkest. Seega tuleb hüvitatava kauba väärtus selle aja seisuga. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on kauba eest teinud Prisma GmbH-le arved (arve nr 270098 summas 27 793,63 eurot, arve nr 270103 summas 22 692,20 eurot ja arve nr 270111 summas 8983,19 eurot) kokku summas 59 469,02 eurot. Kohus leiab, et arvetes kauba eest märgitud summat on võimalik käsitleda kauba hariliku väärtusena soorituse tegemise ehk kauba üleandmise hetkel. Kauba hind oli kokku lepitud kostjaga, kui väidetava Prisma GmbH esindajaga. Kostja pole kauba väärtusele vastuväiteid esitanud. Kostja on vaidlustanud hageja nõude põhjendusel, et kostja väitel ei vastanud hageja poolt temale tarnitud kasepaneelid kokkulepitud kvaliteedinõuetele. Kohus leiab, et kostja väited kauba väärtuse vähenemisest ei ole leidnud kinnitust. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on esitanud kohtule fotod väidetavatest kahjustustest hageja poolt tarnitud kasepaneelidel (tl. 108-110). Nimetatud fotode põhjal ei ole võimalik hinnata kasepaneelide kvaliteedile mittevastavust, samuti pole võimalik hinnata kahjustuste ulatust ja kauba väärtuse vähenemise ulatust seetõttu. Hageja on esitanud vastuväite, et saadetud fotode järgi ei ole võimalik tuvastada pildistatud paneelide päritolu, milles seisnes nende ebakvaliteetsus või milline oli ebakvaliteetsete paneelide osa kogu tarnitud kauba hulgas (tl.159-160). Kostja ei ole neid vastuväiteid ümber lükanud. Kauba mittevastavus, mis vähendaks asja väärtust või sobivust harilikuks kasutamiseks, ei ole tõendatud. Kohus nõudis kostjalt tema väidete tõendamist kauba puuduste kohta (tl. 162), kostja kohtu küsimustele ei vastanud ega tõendanud. Hageja käis kohapeal Poolas, kuhu kostja ega tema esindaja ei ilmunud, et kauba kvaliteeti või puudustega kauba kogust hinnata. Kohapeal oli ainult väike kogus kaupa. Kui kostja (ostja) soovis nõuda puudustega kauba asendamist, tuli tal täita

§ 229

lg.1 nõuded: võtta tarvitusele mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Puuduste esinemine kaubas on vastuolus kostja poolelt saadetud e-kirja sisuga (tl.36,69) kus on teatatud, et makse on tehtud. Selline käitumine viitab, et pärast kauba saamist enda valdusesse kostja ei soovinudki (võimalikust) lepingulisest suhtest tulenevaid kohustusi täita. 8 Hageja on arvutanud nõude 59 469,02 eurot Eesti kroonidesse. Kohtu hinnangul on nõude ümberarvestamine põhjendatud.

§ 93

lg 1 kohaselt peab rahalise kohustuse täitmiseks makstav raha olema tasumise ajal kehtiv riigis, mille vääringus makse tehakse. Kostja on vastuses (tl.106-107, tõlge 152-153) nõudnud tasaarvestuse tegemist. Kohus nõudis kostjalt tasaarvestuse aluseks oleva nõude tõendamist (tl.162). Kostja nõuet ei tõendanud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusliku aluseta saadud kase-liimpuitplaatide väärtuse summas 930 487,97 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Raag Kohtunik 9