KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 19. mail 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-9391 Hagi ese T.M. hagi L.M

(PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg-st 4 tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. aastal on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 1800 krooni. Kostja on lapse ülalpidamiseks küll raha andnud, kuid on järjekindlalt maksnud vähem raha kui seadusega on ette nähtud. Ta on maksnud 2007.aastal lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni kuus ja lisaks sellele detsembrikuus 500 krooni, samuti maksis ta
2. aastal lapse lasteaiatasu kokku summas 1475,20 krooni. Kokku on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks ja tasunud lapse vajadustega seotud kulutusi 2007.aastal 19975,20 krooni.
3. aastal on ta lapse ülalpidamiseks maksnud 2800 krooni kuus, kuid ei ole enam ära maksnud lapse lasteaiatasu. Selliselt lapse ülalpidamisest osavõtmine ei taga lapse vajaduste rahuldamist. Samuti ei pea hageja õigeks, et peab ühtelugu kostjale põhjendama, et lapse vajaduste rahuldamiseks on raha rohkem vaja. Lapse ülalpidamiseks on vajalik kindlustunne laekuvate summade osas. Hageja töötab AS X. Tema keskmine brutopalk on X krooni kuus. Muid sissetulekuallikaid peale töötasu hagejal ei ole. Hageja ülalpidamisel on lisaks tütar E. ka 16-aastane poeg S.M., kes õpib X Keskkoolis. Hageja leiab, et tema sissetulekute juures on tagatud tema perekonnaliikmete vajaduste rahuldamine ainult kõige hädapärasemas ulatuses. Kostja töötab X, hagejale teadaolevalt on tema palk alates 01.01.2008.a X krooni (andmed valla kodulehelt internetis). Lapse vajadustest lähtuvalt hindab hageja tema ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks rahasummaks ligikaudu 7000 krooni. Selle summa hulka on arvestatud kulutused: 1 toidule 1800 kr (keskmiselt 30 päeva kuus, 60 kr päevas); 2 eluasemekuludeks 300 kr kuus (s.h küttepuud); 3 elektrile 100 kr kuus; 4 transpordikulule (bensiin, autohooldus) 1500 krooni kuus. Laps käib X lasteaias, mis on meie kodule küll lähim lasteaed, kuid asub umbes 15 km kaugusel. Last on vaja igal tööpäeval lasteaeda viia ja sealt tuua; 5 lasteaia õppemaks ja söögiraha 333 krooni; 6 ravimitele, vitamiinidele 100 krooni; 7 hügieenitarvetele 100 krooni kuus; 8 riietele 1400 kooni kuus; 9 jalanõudele 500 krooni kuus; 10 mänguasjadele, joonistus ja kirjatarvetele jmt 300 kr kuus; 11 arvuti järelmaks 190 krooni kuus; 12 üritustest osavõtt (teater, kino, kontserdid, loomaaiakülastused jmt) 400 krooni kuus. Lapse vajaduste rahuldamisega seotud kulude hulka ei ole arvatud kulutusi mööblile, olmeelektroonikale, majapidamise korrashoiuks jmt. Hageja soovib, et kostja kannaks eeltoodud summast poole, s.o vähemalt 3500 krooni kuus, aga arvestades asjaoluga, et tema sissetulek on oluliselt suurem, võiks tema osakaal lapse ülalpidamisel olla suurem. Hageja leiab, et lapsele makstava igakuise elatusraha kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Selleks, et saaks lapse tarbeks reaalselt kasutada 3350 krooni, peab välja mõistetav elatis olema tulumaksu summa võrra suurem. Seetõttu taotleb hageja kostjalt lapsele igakuise elatusraha 4500 krooni väljamõistmist (tulumaksumäär 2008.a on 21 %, 21 % 4500-st on 945 kr., 4500 - 945 = 3555 kr). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuväites /t.l. 40/ hagi ei tunnista ja leiab, et on lapse ülalpidamiseks hagejat igakuuliselt toetanud. Alates
4. jaanuarist 2008 on ta maksnud 2800 krooni kuus, mis peaks olema piisav summa 4-aastase lapse ülalpidamiseks ja oluliselt suurem

ga ette nähtud miinimumelatisest. Kostja töötasu on X krooni kuus. Abikaasa töötasu on X krooni kuus, Seega perekonna sissetulek on kokku X krooni kuus. Perekonna igakuuline väljaminek X krooni.s.h. toetus täisealisele , praegu doktorantuuris õppivale pojale summas X krooni. Kostja arvates on hageja kulutused lapsele üle paisutanud, näiteks arvutikulu 190.- krooni kuus, samuti kulutused riietele, transpordile, toidule. Kostja viitab sotsiaalministeeriumi poolt 2004.a. tellitud uurimusele „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille kohaselt lapse ülalpidamiseks linnas vanusegrupis 0-6 aastat on vaja 1875 krooni. Arvesse võttes elukalliduse tõusu, leiab kostja, et makstav 2800 krooni on piisav summa lapse ülalpidamiseks. Kostja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta poolte kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 60lg.

1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lapse bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Kostja on ise veendunud, et on täitnud oma kohustust vabatahtlikult, makstes 2008.aastal kostjale 2800 krooni kuus. Riigikohus oma otsuses 3-2-1-108-07 on asunud seisukohale, et kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg. 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kuna hageja on seisukohal, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt ja hagejale on iga kulutuse põhjendamine ebamugav, siis on kohus jõudnud järeldusele, et elatise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Hageja on hinnanud lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suuruseks 7000.-krooni kuus. Kohtu hinnangul on esitatud arvestus kulutuste kohta lapsele põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et nelja aastase lapse ülalpidamiseks peaks piisama 2800 kroonisest elatisrahast. Arvesse tuleb võtta, et peagi viieseks saav laps läheb paari aasta pärast kooli. Lapse kiire areng tingib ka suuremad kulutused tema ülalpidamiseks ja suhteliselt raske on vajalikku elatise suurust hinnata

1. aasta uurimuse alusel, seda viimase aasta hinnatõusuga arvestades. Arvesse tuleb võtta, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Kulude arvestuse hindamise juures võtab kohus arvesse ka asjaolu, et hageja on kohustatud saadavalt elatiselt maksma tulumaksu. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis hageja sissetulek kuus on keskmiselt X krooni. Hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostja sissetulek
2. aastal on X krooni. Kostjal ei ole rohkema ülalpeetavaid ja doktorantuuris õppiva 28 aastase poja toetamist ei saa kohus arvesse võtta seadusest tuleneva kohustusena. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 3500.- krooni. Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist nimetatud suuruses ja seda ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/