← Eesti

2-08-9360/10

Obsah (7)§ 92§ 93§ 95§ 96§ 98§ 99§ 100

2-08-9360 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-9360 Tsiviilasi Ridala Vallavalitsuse avaldus alaealisele

§-de 92 lg 1, lg 3, 95 lg 1, 97, 98, TsMS §-de 550 lg 1 p 1, 554 alusel määrata M. T. eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni tema vanaema J. T., kes on selleks oma nõusoleku andnud. Asjast puudutatud isikud avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Alaealise M. T. esindaja Ruth Sild on seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. M. T. on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, mistõttu tema üle tuleb seada eestkoste. J. T. on sobiv isik alaealise M. T. eestkostjaks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 92

järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

§ 93

järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ alaealisele M. T.le (T.) eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on last alates tema kolmandast elunädalast kasvatanud vanaema J. T.. Ema K. T. last ei kasvata ja tema eest ei hoolitse. Haapsalu linnavalitsuse andmetel on M. T. vanema hoolitsuseta laps, kelle ema last ei kasvata ja koos lapsega ei ela. Lapse ema elukoht teadmata ja temaga kontakti saada ei ole õnnestunud. Laps on sündinud vallaslapsena, isadust ei ole tuvastatud. Laps elab oma vanaemaga ühes majapidamises ja vanaema J. T. on lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud. Keegi menetlusosalistest Ridala Vallavalitsuse taotlusele vastuväiteid ei esitanud.

§ 95järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja.

Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata M. T. eestkostjaks vanaema J. T., kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks tütre poja eestkostjaks /t.l. 4/. Kohus on 2 2-08-9360 veendunud, et J. T. on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks.

§ 96

tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud.

§ 98järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja.

Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

§ 99

järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.

§ 100järgi

(1)Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.
(2)Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega.
(3)Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. TsMS § 172 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna eestkoste määramine on toimunud eelkõige alaealise huvisid silmas pidades ja asjast puudutatud isikud on antud juhul väikese sissetulekuga ja materiaalselt vähekindlustatud isikud, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 554, 557 ja 661. Külli Mõlder kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.