2-08-8939/10

(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mxxxx Šxxxxxx esitas 06.03.2008.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse JxxxxxŠxxxxxxx vastu abielu lahutamise, lapse elukoha kindlaksmääramise ja vanemlike õiguste äravõtmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 08.06.2001.a. Jõgeva Rajooni Perekonnaseisuametis. Faktiliselt on poolte abielu lõppenud

1. aasta algusest. Alates nimetatud ajast viibib kostja perioodiliste vahedega kinnipidamisasutuses. Hageja elab oma elu, ega pea vajalikuks kostjaga leppida. Poolte kooselust on sündinud tütar Kxxxx (Kxxxx) Šxxxxxx, sünniaeg xxxxxxxxxx.a. Tütar elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja ei ole lapse kasvatamisest päevagi osa võtnud ega last materiaalselt üleval pidanud. Vastupidi – kostja on teinud kõik selleks, et hagejat ja tema last moraalselt ja füüsiliselt terroriseerida. Kostja on ähvardanud lapselt elu võtta, mispeale pöördus hageja politsei poole. Poolte tütar sündis Sxxxxxxxx. Juba raseduse ajal ei tahtnud kostja seda last ja hageja pidi kostja arvates lapsest vabanema. Pärast kooselu lõppemist on kostja käinud hageja juures last nõudmas – kinnitades „mina olen lapsele elu andnud, mina võin selle ka ära võtta, laps peab kaduma“. Kostja on tarvitanud ka hageja suhtes vägivalda. Juba
2. aastal pidi hageja korduvalt pöörduma kiirabisse mehe poolt tekitatud kehavigastuste tõttu. Hagejale teadaolevalt on kostjal 26.06.2004.a. diagnoositud äge suitsidiaalsus koormusreaktsiooni korral ning ta on viibinud ka ravil. Hagejal on hirm oma lapse turvalisuse suhtes, kui kostja kinnipidamisasutusest peaks vabanema võib ta oma ähvardused täide viia. Mxxxx Šxxxxxx palub kohtul: 1) lahutada poolte abielu, 2) peale abielu lahutamist muuta Jxxxx Šxxxxxxx perekonnanimeks Kxxxxx, 3) määrata laps Kxxxx (Kxxxxx Šxxxxxxx elukohaks hageja elukoht; 4) võtta kostjalt ära vanemlikud õigused ja 5) jätta kohtukulud ja riigilõiv kostja kanda. Lisaks taotles hageja kostjale lähenemiskeelu kohaldamist hageja ja tema lapse suhtes. Jxxxx Šxxxxxx teatas kirjalikus vastuses hagile, et tema hagi ei tunnista. Abielu lahutamisele kostja põhimõtteliselt vastu ei vaidle, kuna sunniviisiliselt abielus olla pole võimalik. Samal ajal palub kostja anda leppimise võimalus hagejaga. Kostja juhib tähelepanu, et hageja esitas kostja vastu abielu lahutamise hagi ka 12.08.2005.a., kuid kohtumenetluse käigus pooled leppisid ning kohus lahendit ei teinud. Kostja ei välista kokkuleppe sõlmimist asjas. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu nõudele, mis puudutab vanemlike õiguste äravõtmist, perekonnanime muutmist ja lähenemiskeelu kohaldamist. Poolte suhted on vahelduva eduga olnud nii paremad, kui ka halvemad. Hagiavalduses on püütud kujundada kostjast muljet, kes justkui ei ole soovinud lapse olemasolu ning viidatakse kostja kriminaalsele minevikule. Kostja arvates ei saa olla vanemlike õiguste äravõtmisel aluseks asjaolu, et ta viibib kinnipidamisasutuses ja samuti asjaolu, et poolte suhted on hageja initsiatiivil teravnenud. Kostja väitel ei vasta tõele hagis esitatu, et hageja on korduvalt pidanud kostja tekitatud kehavigastuste tõttu pöörduma kiirabisse. Kostja tunnistab, et ainus intsident leidis aset 23.06.2002.a., kus kostja lõi hagejat lahtise käega näo piirkonda. Kuid see oli tunduvalt enne tütre sündi ja ei põhista vanemlike õiguste äravõtmist. Kostja on asunud õppima kinnipidamisasutuses saksa keelt, et vabanedes saaks tütrega suhelda. Kostja on asunud tegema ettevalmistusi võimalikuks ennetähtaegseks vabanemiseks, mille võimalus tekib kõige varem käesoleva aasta detsembris. Kostja on saavutanud kokkuleppe OÜ-ga OJ Exxxxxxxx xxxxx et asuda sinna pärast vanglast vabanemist tööle. Kostja taotleb tunnistajate Üxxx 2

(3)Kxxxxxx (tema ema) ja Vxxxxx Lxxxx ülekuulamist. Kostja väitel saavad tunnistajad anda tõeseid ütlusi kostja suhtlemise ja suhtumise kohta nii hagejasse kui oma tütresse. Kostja saab olla nõus abielu lahutamise nõudega, ülejäänud hageja nõuded palub kostja jätta rahuldamata. Lähtudes asjaolust, et hageja ja tema lapse püsiv elukoht on Sxxxxxxxx saatis kohus hagejale, milles selgitas, et vastavalt Nõukogu Määrusele (EÜ) nr 2201/2003

1. novembrist 2003.a. on kohtualluvuse järgi lahendada hageja nõudeid (abielu lahutamise ja lapsesse puutuvad nõuded) nii Eesti kui ka Sxxxxxxx kohtus. Määruse preambula p. 12 kohaselt kujundatakse määrusega kehtestatud kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes lapse huve silmas pidades, eeskätt läheduskriteeriumi põhjal. See tähendab, et jurisdiktsioon peaks esimeses järjekorras olema lapse alalise elukoha liikmesriigil, välja arvatud teatavatel lapse elukoha vahetamise juhtudel või vastavalt kokkuleppele vanemliku vastutuse kandjate vahel. Seetõttu ja Nõukogu Määruse (EÜ) nr 2201/2003 art 15 lg. 4 alusel tegi kohus hagejale ettepaneku pöörduda Sxxxxxxx Liitvabariigi pädevasse kohtusse lapsesse puutuva nõude üleviimiseks. Kohus määras hagejale Sxxxxxxx kohtusse pöördumise tähtajaks 3 kuud, s.o
2. september 2008.a. 14.08.2008.a. kohtuistungil taotlesid pooled abielu lahutamise nõude osas osaotsuse tegemist. Hageja jäi varem kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja ei esitanud abielu lahutamise nõudele vastuväiteid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et abielu lahutamise hagi on otsustamiseks valmis ja selles osas on võimalik teha osaotsus TsMS § 450 lg 1 alusel. Pooled on oma seisukohad selles osas väljendanud ja asja arutamise jätkamist ei soovi. Lapsesse puutuvate nõuete osas jätkab kohus menetlust. Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab kohus, et abielu lahutamise nõue tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et JxxxxxKxxxxxx (pärast abiellumist Šxxxxxx) ja Mxxxx Šxxxxxxx abielu on registreeritud xxxxxxxxxx.a. Jõgeva Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 24 (tl.7). Poolte abielust on sündinud tütar Kxxxx (Kxxxx) Šxxxxxt (sünniaeg xxxxxxxxxx.a.). Käesolevaks ajaks on poolte tegelikud abielulised suhted lõppenud. Hageja elab Sxxxxxxxx alates
3. aastast. Kostja viibis Sxxxxxxxx hageja juures pikemalt 2003 ja
4. aastal. Viimati oli kostja Sxxxxxxxx
5. aastal. Pärast seda pooltevahelised suhted praktiliselt puuduvad. Poolte ütluste põhjal võib järeldada, et nendevahelised suhted on alates abiellumisest olnud ebastabiilsed. Hageja on varem korduvalt soovinud suhteid kostjaga lõpetada, siis on pooled jälle ära leppinud. Hageja sõnul on ta end Sxxxxxxxxxsisse seadnud: kasvatab last, õpib ja kavatseb tulevikus tööle asuda. Hageja ei näe võimalust kostjaga leppimiseks. Kostja kannab käesoleval ajal vanglakaristust xxxx Vanglas. Kostja avaldas kohtule, et pärast vanglast vabanemist plaanib ta elama jääda Eestisse. Kui peaks tulema kõne alla kostja vabanemine ennetähtaegselt vangistusest, siis eeldab see kindlasti kostja elamist Eesti Vabariigis. Menetluse alguses avaldas kostja soovi abielu jätkamiseks, kuid hiljem loobus sellest. Kostja abielu lahutamisele vastuväiteid ei esitanud, ta avaldas vaid, et tema jaoks on oluline edaspidi oma lapsega suhtlemine. Olukorras, kus pooled ise ei näe ette abielusuhete võimalikkust on abielu jätkamine võimatu. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna poolte abielu jätkamine ei ole kohtu hinnangul võimalik, siis tuleb abielu PKS § 29 lg 2 alusel lahutada. 3

(3)Vastavalt PKS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg-ga 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Hageja palus hagiavalduses muuta Jxxxx Šxxxxxxx perekonnanime ja jätta tema nimeks pärast abielu lahutamist tema endine perekonnanimi Kxxxxx. Kohus pöörab tähelepanu, et abikaasa nime muutmine pärast abielu lahutamist ei ole kohtu pädevuses. Perekonnaseaduse varasema redaktsiooni paragrahv 31 järgi oli kohtul õigus oma perekonnanime abiellumisel muutnud abikaasa soovil abielu lahutamisel jätta temale abiellumisel võetud perekonnanimi või anda tagasi abielueelne perekonnanimi. Nimetatud säte on kehtetu alates 15.12.2004.a. Käesoleval ajal on nime muutmise küsimused perekonnaseisuasutuse pädevuses. Nagu ka varasema perekonnaseaduse regulatsiooni järgi, saab isiku nime muuta üksnes isiku enda nõusoleku ja sooviavalduse alusel. Lapse elukoha kindlaksmääramise ja vanemlike õiguste äravõtmise nõude osas menetlus jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas jätkub lapse elukoha määramise ja vanemlike õiguste äravõtmise nõude osas. Muude menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise küsimuse lahendab kohus tsiviilasja edaspidise menetluse käigus tehtavas kohtulahendis. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 164 lg 1, § 450 lg 1; PkS § 29 lg 2 lg 5, § 30 p 3. Kohtunik: / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 4