lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. Seoses hageja taotlusega õigusabikulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist.
lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud asjas taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist summas 2478 kr. Kostja ei ole sarnast nõuet esitanud. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (
lg 3).
lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kostja osundab õigesti asjaolule, et ta võttis peale hagi esitamist hagi kohe õigeks, kuid kohus ei nõustu kostjaga selles, et antud asjas ei ole hagejal õigust menetluskulusid seetõttu nõuda, ning et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtusse pöördumise põhjustanud asjaolu, et kostja ei ole tema 09.11.2007.a. kirjalikule võlanõudele reageerinud /t.l. 10/ vaatamata sellele, et ta on selle 15.11.2007.a. isiklikult kätte saanud. Hageja hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja tasus 03.04.2008.a. so peale hagi esitamist võla summas 1320.20 kr hagejale ära. Järelikult on hagejal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. Käesolevas asjas on vastavalt
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg –le 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 5 000 krooni, maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 2500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 2478 krooni, millise summa on hageja tasunud oma esindajale Silver Peepmaale (Bellum Õigusabi OÜ-s). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulu peab
Kohus nõustub kostjaga selles, et 2478 krooni on käesolevas asjas põhjendamatult suur õigusabikulu. Hageja ei ole kohtule kohtukulude nimekirja esitanud, ega põhjendanud, millele nimetatud summa konkreetselt kulus. Kohus leiab, et antud asja puhul ei ole tegemist keerulise menetlusega ning hinnanguliselt ei ole ka hagiavalduse koostamiseks kulunud vajalik aeg rohkem kui 1 tund. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks kuluks 1000 krooni. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool hagi esitamisel tasutud 250 kroonisest riigilõivust. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse seaduses sätestatud alusel.
lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.
150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 250 krooni pool so 125 krooni. R.Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.