Obsah (9)

§ 661§ 204§ 400§ 206§ 430§ 431§ 432§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-08-7662 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-7662 Tsiviilasi AS EM

§ 661

lg 4 kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada nimetatud määruse peale määruskaebus 3 (kolm) päeva jooksul kohtumääruse kätttoimetamisest.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-08-7662 menetlus AS EMT hagis Sxxxx Pxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus:
2. Tsiviilasjas nr 2-08-7662 teostatud kohtupsühhiaatriekspertiisi kulu summas 3560 (kolm tuhat viissada kuuskümmend) krooni jätta AS EMT kanda. Ekspertiisikulu tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 1022003480017 SEB Pangas viitenumber
4. Advokaat Anne Vissaku poolt osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jätta 60% ulatuses, s.o summas 3618 (kolm tuhat kuussada kaheksateist) krooni Siiri Pirnipuu, seaduslik esindaja Põltsamaa Vallavalitsus kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb hüvitada igakuiste osamaksetena 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, tasudes igakuiselt 361 (kolmsada kuuskümmend üks) krooni 80 senti Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber mõlemal juhul
6. Riigi õigusabi tasu ja kulud jätta 40 % ulatuses, s.o. summas 2412 krooni hageja AS EMT kanda.
7. Muud poolte poolt tsiviilasjas nr 2-08-7662 kantud menetluskulud jätta nende 2 endi kanda.
8. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS Lindorff Eesti arveldusarvele nr 17000030487 Nordea Pangas pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 (viissada) krooni. Maksekorraldusel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-08-7762, Sxxxx Pxxxxxxx, riigilõivu osaline tagastamine“.
9. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Kalevi t 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 3 (kolme) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS EMT esitas 29.02.2008.a kohtule hagiavalduse Sxxxx pxxxxxxx vastu mobiiltelefoni müügilepingust ja teleteenuste liitumislepingust tuleneva võla summas 11 969,60 krooni ja viivise summas 11 968,60 krooni nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse ja kuulas kostja ära 02.05.
10. a kohtuistungil. Kostja teatas, et ta nõuet ei tunnista. Tema seletuste kohaselt ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud. Kostja sai telefoni AxxxxKxxxxxxxe kaudu ja maksis temale iga kuu kõnede eest. Nüüd on Axxx Kxxxxxxx kadunud. Kostja ei ole kasutanud teenuseid, mille eest hageja raha nõuab. Kostja Sxxxx Pxxxxxxx taotles temale riigiõigusabi korras esindaja määramist. Kohus 08.05.2008.a määrusega rahuldas Sxxxx Pxxxxxxx taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras talle riigi õigusabi õigusdokumentide koostamiseks ja tema esindamiseks tsiviilasjas nr 2-08-
11. Riigi õigusabi osutajaks määrati advokaat Anne Vissak Advokaadibüroost Sirje Must. Sxxxx Pxxxxxxxxxtuleb hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulutused 60% ulatuses osamaksetena 10 kuu jooksul tsiviilasjas tehtava kohtlahendi jõustumisest arvates. 03.10.
12. a toimunud kohtuistungil taotles kostja esindaja kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime kindlakstegemiseks kostjale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist. Kohus määras kostjale kohtupsühhiaatriaekspertiisi. 14.11.
13. a kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 125 nähtus, et Sxxxx Pxxxxxxxxxon mõõdukas vaimne alaareng (nõrgamõistuslikkus), mis on tal kaasasündinud ja lõpeb isiku surmaga. Käesoleval ajal avaldub see mõõduka intellekti puudena, nõrga mäluna ja võimetusena oma elu iseseisvalt korraldada, planeerida otstarbekalt raha kasutamist, mõista juriidiliste toimingute tähtsust ja sisu. Eksperdi hinnangul Sxxx Pxxxxxxxx tsiviilkohtumenetlusteovõime puudub. Ekspert annab arvamuse, et hagejaga lepingu sõlmimise ajal ei olnud S.Pxxxxxxx võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (tl.9496). Kostja esindaja kohtuistungil 12.01.2009 (tl.109-110) taotles asjas menetluse lõpetamist, kuna S.Pxxxxxxx poolt tehtud tehingu näol on tegemist tühise tehinguga,

§ 204lg.1 järgi ei saa teovõimetu isik menetluses osaleda.

Hageja oli seisukohal, et piiratud teovõimega isikuga on tegemist siis kui talle on määratud eestkostja. S.Pxxxxxxxxx ei ole määratud eestkostjat. Kohus leidis kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemuste põhjal, et SxxxxxPxxxxxxx vajab eestkostet ja kohus algatas tema üle eestkoste seadmise menetluse tsiviilasjas nr 2-09-

1. Selle menetluse toimumise ajaks peatas kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas. 28.07.
2. a tegi Tartu Maakohus Sxxxx Pxxxxxxxxx eestkoste seadmise asjas lõpplahendi. Kohus otsustas seada SxxxxxPxxxxxxx üle eestkoste, mida eestkostja määramiseni teostab 3 Põltsamaa Vallavalitsus. Kohus määras kindlaks eestkostja ülesanded ja tehingud, mida kostjal on õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha. Sellest lahendist alates on Sxxxx Pxxxxxxx seaduslik esindaja Põltsamaa Vallavalitsus. Kohus uuendas menetluse ja tegi pooltele ettepaneku teatada oma seisukohad menetluse jätkamiseosas (tl.124). Pooled kohtule midagi ei teatanud. Kohtuistungil 7.detsembril 2009 keeldus kostja kompromissi sõlmimisest summas 7000 krooni, põhjendades keeldumist S.Pxxxxxxxxtervisliku seisundiga, eksperdi arvamusega, et tegemist on piiratud teovõimega isikuga. Kostja oli nõus kompromissiga summas 1192 krooni või 2383 krooni. Hageja ei pidanud võimalikuks kompromissi sõlmimist kohtuistungil sellises summas ja taotles asja arutamise edasilükkamist. Kohus selgitas menetlusosalistele

§ 400

lg.5 ja § 401 lg.1 alusel menetluse seisu, selle lõpetamise väljavaateid, võimalikku õiguslikku hinnangut asjaoludele. Kostja esindaja ei nõustunud asja arutamise edasilükkamisega, taotles asjas sisulise otsuse tegemist. 22.12.2009.a esitas hageja esindaja kohtule hageja volitatud esindaja ja kostja seadusliku esindaja vahel sõlmitud kompromisslepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 206

lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. Ehkki S.Pxxxxxxx on piiratud teovõimega, ei olnud lepingu sõlmimise ajal hagejaga võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja tal puudus võime hinnata, kuidas tehtav tehing mõjutab tema huve, sai ta aru, et ta peab tasuma saadud telefoni eest, kuna telefoni sai ta enda kätte. Kogu menetluse vältel S.Pxxxxxxx ongi olnud nõus tasuma telefoni eest selle summa, mis seni on maksmata. Ta pole suutnud aru saada, et tasuda tuleb ka tehtud kõnede eest, s.t. osutatud teenuste eest. Seetõttu kohus leiab, et sõlmitud kompromiss, mis sisaldab telefoni eest tasumata summat (pluss viivised), ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt

§ 431lõpetab asja menetluse.

Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

§ 432

järgi.

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4 Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist kolme päevani. Kohus leiab, et vastavalt

§-le 661 lg 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et S.Pxxxxxxx poolt hagejaga tehtud tehing on TsÜS § 11 lg.1 järgi tühine ja sel pole TsÜS § 84 lg.1 järgi õiguslikke tagajärgi. Nõude saaks esitada VÕS § 1028 alusel. Hageja positsioon käesolevas asjas nõude esitamist sellel alusel ei võimalda. Nende kolme seadusesätte koosmõjus on kostja esindaja seisukoht nõustuda telefoni maksumuse hüvitamisega ainus õiguslikult põhjendatud nõue S.Pxxxxxxx vastu ja muud nõuded rahuldamisele ei kuuluks. Seetõttu on hageja ainsaks väljavaateks selles asjas kompromissi sõlmimine kostjaga. Menetluskulude jaotus:

§ 168

lg.2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus taotlenud ainult hagi esitamisel tasutud riigilõivu hageja esindajale tagastamist pooles osas, muid tsiviilasja menetluse käigus kantud menetluskulusid ei ole kompromisslepingus käsitletud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja esindaja Lindorff Eesti AS nõude esitamisel 21.02.2008.a arveldusarvelt nr 17000030487 Nordea Pangas maksekorraldusega Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 (selgitus „EMT vs SxxxxPxxxxxxx“) riigilõivu 1000 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni taotluses toodud hageja esindaja Lindorff Eesti AS kontole nr 17000030487 Nordea Pangas. Käesoleval juhtumil lõpetatakse asjas menetlus määrusega, millega sõlmitakse kompromiss. S.t., et tegemist on

§ 168

lg.2, lg.3 juhtumiga ja poolte menetluskulud tuleb jätta lg.3 alusel poolte endi kanda ja muud menetluskulud (seni riigi vahenditest kantud ekspertiisitasu ja riigi õigusabi tasu 40% ulatuses, mida ei ole pandud kostja kanda) lg.2 alusel hageja kanda. Menetluskulude jaotamine sellisel viisil on õiglane ka kõigil neil põhjendustel, mille kohus esitas määruse kirjeldavas osas nõude põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et muud kohtule teadaolevad menetluskulud tuleb jaotada alljärgnevalt: 1) hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 500 krooni jääb

§ 168

lg 3 alusel hageja AS EMT kanda; 2) kohtupsühhiaatriaekspert Ilmar Laasi poolt tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatriekspertiisi tasu 3560 krooni jääb hageja AS EMT kanda; 3) advokaat Anne Vissaku poolt kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 6030 krooni, mis on esindajale määratud Tartu Maakohtu 30.12.2009.a määrusega, jäävad vastavalt Tartu Maakohtu 08.05.2008.a määrusele 60% ulatuses, s.o summas 3618 krooni kostja SxxxxPxxxxxxx, seaduslik esindaja Põltsamaa Vallavalitsus kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb riigieelarvesse tasuda igakuiste osamaksetena 10 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, tasudes igakuiselt 361,80 krooni. Ülejäänud osas, s.o. 40% ulatuses summas 2412 krooni jäävad kostja esindaja riigi õigusabikulud hageja kanda. 5 Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 150lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433.

Kohtunik Ü. Raag 6