lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 08. mail 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-7421 Hagi ese S P hagi

§ 61lg.

1 alusel taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt lapse E P ülalpidamiseks summas 4350.- krooni kuus , alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on töötu. Hageja arvates on kostja sissetulek 18 000 krooni kuus ja see võimaldab tal lapsele anda ülalpidamist hageja poolt nõutud suuruses. Hageja ei soovi, et kostja teeks ise mingeidki makseid või ostaks lapsele midagi, sest hageja teab enda arvates paremini, mida lapsele vaja on ja talle on alandav iga asja jaoks kostjalt raha küsimas käia. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suuruse suhtes ja leiab, et need ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on puudega lapsega, vajab ta erikohtlemist ja täiendavaid kulutusi (võimlemine, ujumine, logopeedi ja hiljem koduõpetaja tasu jne.) Kostja ei ole lapsele andnud elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras, mistõttu võib öelda, et ta ei ole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja seetõttu tuleks temalt elatis välja mõista. Hagi täpsustuses on hageja nõuet suurendanud 4875 kroonini, kuid kohtuistungil jäi oma esialgse nõude juurde. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuväites /t.l. 40/ hagi ei tunnista ja leiab, et elatisena nõutud summa ei ole põhjendatud. Kostja väitel on ta võtnud osa lapse ülalpidamisest sellega, et on tasunud lapsega seotud kulutusi (lasteaia maks, riided) viib lapse lasteaeda ja toob sealt ära. Nii ei nõustu kostja transpordi kuluga 1000 krooni kuus. Kostja leiab, et on lapsele andnud piisavalt ülalpidamist, sest maksab hageja pangaarvele 1500 krooni kuus, sellele lisanduvad muud makstud kulud ja ostetud riided ning lasteaia maks 600-700 krooni kuus. Kostja on seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal maksta hageja poolt nõutud summat ja ta on võimeline maksma elatist minimaalmääras, 2175 krooni. kuus. Tema sissetulekuks on 18323 krooni. Samas on ta lisaks lapse ülalpidamisele kohustatud maksma laenu, toetama oma kahte vanemat last, kes on sündinud enne tema abielu S Pga ja kes elavad vanaema ja vanaisa juures. Kostja hinnangul on hageja hinnanud lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ebamõistlikult. lk 3 Kostja on seisukohal, et saab elatisena maksta vaid minimaalse summa, 2175 krooni kuus, ja palub elatise selles summas ka välja mõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 60lg.

1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lapse bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Kostja on ise veendunud, et on täitnud oma kohustust vabatahtlikult, makstes ära lasteaia kohamaksu, ostes lapsele vastavalt vajadusele riideid ja makstes hageja arvele elatist 1500 krooni kuus. Maksmise kohta on kostja esitanud kviitungid. Maksed puudutavad põhiliselt 2008 aastat. Kostja ei ole tõendanud oma püsivat, igakuulist, osalust lapse ülalpidamisel seadusega kehtestatud elatise minimaalmäära ulatuses. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist seaduses ettenähtud suuruses, on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud. Vaatamata sellele, et kostja on mingil moel osalenud lapse ülalpidamises (maksnud lasteaia maksu, ostnud riideid, andnud süüa, kui laps on olnud tema juures). Riigikohus oma otsuses 3-2-1-108-07 on asunud seisukohale, et kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg. 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kuna hageja on seisukohal, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt ja ebaregulaarselt ja iga lapse jaoks vajaliku ostu jaoks kostjalt raha küsimine on tema jaoks alandav, siis on kohus jõudnud järeldusele, et elatise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Kohtu hinnangul on esitatud arvestus kulutuste kohta lapsele põhjendatud. Arvesse tuleb võtta, et lisaks tavapärastele eluasemekuludele (halduskulu, elekter, maamaks jne) on hageja kohustatud maksma ka eluasemelaenu. Eluaseme kulusid tõendab hageja maksedokumentidega /t.l. 61-91/. lk 4 Kohus võtab lapse vajaduste hindamisel arvesse, et tegemist on puudega lapsega, millest tulenevad lisakulutused – eriarstide regulaarsed külastused Tartus, prillid, ortopeedilised jalatsid, vajadus regulaarseteks treeninguteks basseinis jne. /t.l. 55-58/. Küsitav on vaid muude vältimatute püsikulude arvamine lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste hulka (sisuliselt tulevikus tekkivad), mistõttu kohus jätab selle arvestamata. Mis puutub transpordi kuludesse, siis selles osas ei nõustu kohus täielikult kostja vastuväidetega, sest transpordikulu ei hõlma ilmselt mitte ainult sõitu lasteaeda, vaid ka eriarstide külastusi, treeningutele jne. sõite, mistõttu hageja poolt pakutud transpordikulu suurus tuleb lugeda põhjendatuks. Kuna lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suuruseks kuus on 8750 krooni, siis kohus seiskohal, et 4350 kroonine elatise nõue ei ole ülemäära suur. Kulude arvestuse hindamise juures võtab kohus arvesse ka asjaolu, et hageja on kohustatud saadavalt elatiselt maksma tulumaksu. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka lapse iga. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et tegemist on lapsega, kes lähitulevikus läheb kooli, millega omakorda kaasnevad täiendavad kulutused. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis hageja on töötu ja

3. aastast ka töötuna arvel /t.l. 54/. Hageja sõnul on tal raske leida sobivat tööd, kuna ta peab arvestama lapse vajadustega. Hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes õpib üldhariduskoolis. Kostja keskmine sissetulek vastavalt esitatud tõendile on 16190 krooni kuus, kui mitte arvesse võtta detsembrit, kus kostja on saanud ühekordse suurema makse preemiana, samuti korteriühistu poolt makstud auto hüvitist. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse (laste) suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 4375.- krooni. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et elatise maksmine ühele lapsele ei tohi halvendada teiste ülalpeetavate olukorda. Ka on Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-21-07 olnud seisukohal, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt laste üleskasvatamise ja arendamise eest. Kohtu hinnangul ei anna kostjal veel kahe alaealise lapse ülalpidamise kohutus /t.l. 34 ja 35/ alust temalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks minimaalmääras. lk 5 Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist nõutud suuruses ja seda ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kostja on ühe oma vältimatu püsikulutusena märkinud laenu tagasimakse /t.l. 36/. Laen on võetud kinnisvara soetamiseks, mis ei ole kostja eluase ja seetõttu võetud kostja enda huvides. Sellelaadsete kohustuste võtmisel tulnuks kostjal arvesse võtta asjaolu, et primaarse kohustusena tuleb tal täita oma laste ülalpidamiskohustus ja kaaluda, milliseid kohustusi on ta võimeline täitma peale ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ei peaks last kasvatav vanem iga ostu tegemiseks teiselt vanemalt raha küsimas käima, vaid tal peaks olema võimalus teise kohustatud vanema poolt lapse ülalpidamiseks makstava elatise kasutamiseks tema arvates lapsele kõige sobivamal viisil ja ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/ Märkus: Kohtuotsus jõustus 03.11.2008 Tallinna Ringkonnakohtu 30.septembri 2008 kohtuotsusega, millega otsustati:
4. Jätta Pärnu Maakohtu 08.05.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.