lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole
Kostja tegevusetus võlgnevuste tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus
ga ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Vastavalt
lg 1 vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest, lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreedotori poolt tehtud kulutusi.
lg 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 192, 222 lg 1, 230 lg 1 ning TsMS § 146 kohaselt palub hageja: 1) mõista kostjalt V. K.lt hageja kasuks välja võlgnevus 2248.80 krooni ja viivised 2247.80 krooni. 2) mõista kostjalt V. K.lt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 250 krooni ja õigusabitasu 2500 krooni. 3) KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda /t.l. 61-63/. 2 2-06-41286 KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01. juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a. kohaldatakse seni kehtinud seadust.
lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole
Kostja tegevusetus võlgnevuste tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus
ga ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Vastavalt
lg 1 vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest, lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreedotori poolt tehtud kulutusi.
lg 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Hageja palub mõista kostjalt V. K.lt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 250 krooni ja õigusabitasu 2500 krooni. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Nende taotluste osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud ja tasuma riigile menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. 3 2-06-41286 TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). Kristel Pedassaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.