1 ja 2, 76 lg. 1, 94, 100, 101, 108, 113, 142, 145, 396, 397 taotleb hageja võla summas 50 150 krooni väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Kostja T Le vastutuse maksimumsumma 37 500 krooni. Hageja taotleb ka menetluskulude jätmist kostjate kanda. KOSTJATE SEISUKOHT T L Vaidleb hagile vastu ja on seisukohal, et M L peaks ise oma võlad tasuma. Vastasel juhul tekivad temal raskused oma kohustuste täitmisega. Ka peaks menetluskulud maksma M L ise. M L kohtule kirjalikult oma seisukohta ei teatanud. Kohtuistungil tunnistas ta hagi. Maksmata jätmist põhjendab M L sissetuleku puudumisega mingi aja jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik.
1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohaselt vastavalt seadusele või lepingu sätetele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja viisil.
§, 396 järgi laenulepinguga kohustub üks pool (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama summa raha või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Pooled on
Laldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VõLaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võLaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja M L hageja ees oma kohustust ei täitnud. Tema võlgnevus tagastamata laenuna on 22 000.- krooni, intressivõlg 7150.- krooni. Seetõttu on hageja nõue võla ja intresside väljamõistmiseks põhjendatud.
kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Laenulepingu p.4 kohaselt on kostja M L võtnud endale kohustuse tasuda hagejale lepingujärgsete maksetega viivituse korral viivist 1, 0 % päevas. Kostja võlg viivisena on 76 670 krooni. Hageja on viivisenõuet vähendanud ja taotleb 21000 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Laldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti olla seotud muu tingimusega. Teine kostja T L käendajana on lepingu punktiga 5 võtnud endale kohustuse vastutada laenuandja ees laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Vastutuse piirmäär 37 500 krooni. Kuna ka teine kostja käendajana on oma lepingujärgsed kohustused jätnud täitmata, mõistab kohus võlgnevuse kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt. Otsuse täitmisel tuleb arvestada käendaja vastutuse piirmäära. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.