2-07-16064/6

2-07-16064 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Inna Teresk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2007.a. Kuressaare Kohtumajas Tsiviilasja number 2-07-16064 Tsiviilasi U R, T T ja T K hagi K R vastu põlvnemise tuvastamiseks ja sünniakti kande parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.august 2007.a. Istungil osalenud isikud Hagejad:
2. U R, ik.
3. T T (
4. T K ( Kostja: K R, ik. Kolmas isik: M R, RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Tuvastada U R ( R) põlvnemine kostjast kanda K R U R sünnisakti tema isana. K R’ ist (sünd.
5. mail 1938.a. Eestis, ik. ) ja Tuvastada T T’ e ( ) põlvnemine kostjast sünnisakti tema isana. K R’ ist ( ) ja kanda K R T T’ e 1 2-07-16064 Tuvastada T Käsk sünnisakti tema isana. ( ) põlvnemine kostjast K R’ ist ( ) ja kanda K R T Ki’ i Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt (Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakond). Menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebusele esitatavad sisu ja vormi nõuded on sätestatud TsMS §-s
6. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt alustasid hagejate vanemad, ema A R ( ) ja isa K R (isikukood ) kooselu 1950-ndate aastate lõpul. Alguses elati A R vanemate kodus . 1963.a. ostsid vanemad K talu ( ) L alevikus L vallas Saare mk, kus elavad kuni tänaseni hagejate isa K R ning noorem vend M R. Avaldajate ema A R suri .a. (surmatunnistuse koopia tl. 10). Vanemate kooselu ei registreeritud abieluna. Nende kooselust on sündinud neli last: poeg U R, sünd registreeritud L Küla TSN TK poolt , sünniaktis emana märgitud A R, kanne isa kohta puudub, isanimeks märgitud K (tl.4); tütar T R, sünd registreeritud L Küla TSN TK poolt . sünniaktis emana märgitud A R, kanne isa kohta puudub, isanimeks märgitud K (tl.5); tütar T R, sünd registreeritud L Küla TSN TK poolt , sünniaktis emana märgitud A R, isanimeks märgitud K (tl. 6); poeg M R, sünd registreeritud L Küla TSN TK poolt , sünniaktis emana märgitud A R ja isana K R (tl.7). Kõik lapsed on käesolevaks ajaks täisealised. Hagejad on lapsepõlvest alates olnud veendunud, et nende bioloogiliseks isaks on K R, sest ta on neid isana üles kasvatanud, nende eest hoolitsenud, kogu aeg isana käitunud ning oma isadust tunnistanud. Nende ema A R ja isa K Ri kuulumist ühte leibkonda tõendavad hagejad ka Saare Maa-arhiivi arhiiviteatisega, mis on välja antud L Küla RSN TK arhiivifondi 1963-1990 dokumentide alusel. Varem ei ole avaldajad isaduse tuvastamist taotlenud, kuna selleks polnud vajadust, nüüd on aga selgunud, et peale ema surma oleks K R’ il võimalik taotleda pensionilisa laste eest, milleks on aga vajalik tuvastada hagejate põlvnemine temast. Perekonnaseaduse § 42 alusel taotlevadki hagejad enda põlvnemise tuvastamist K R ist ja K Ri kandmist isana nende sünniakti. Hagejad kinnitavad, et neile ei ole peale venna M Ri teada rohkem isikuid, kes võiksid tsiviilasja lahendamisest olla huvitatud. KOSTJA SEISUKOHT Kostja K R on oma kirjalikus vastuses hagile teatanud, et võtab hagi õigeks. K R kinnitab, et ta on hagejate bioloogiline isa. Hagejad on sündinud tema kooselust laste ema A Rga. Tema kooselu A Rga algas 1950.a. lõpus Jtalus P külas L vallas, kus sündis ka esimene poeg U. Kuna pere majanduslik olukord oli raske, siis nad Aga ei mõelnud esialgu pulmade peale ja ka 2 2-07-16064 hiljem jäi asi ametlikult vormistamata, kuigi nad elasid A Rga koos kuni viimase surmani. Kui nad kolisid L alevikku, siis seal sündisid tütred T ja T ning poeg M. K R palub kanda ennast laste sünniaktidesse hagejate isana. Kohtuistungile ei ole kostja K R saanud tulla oma tervisest tulenevalt, kuid kohtule saadetud kirjalikus avalduses kinnitab ta veelkord asjaolu, et on hagejate bioloogiline isa ja palub esitatud hagi rahuldada. Peale hagejate ja poeg M Ri tal rohkem lapsi ei ole. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT M R kinnitas kohtuistungil, et hagejate näol on tegemist tema õdede ja vennaga ning temal puuduvad vastuväited hagi rahuldamisele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, olles tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessisoaliste seletused, leiab, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. PKS § 42 lg2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hagejad täisealiste isikutena on teinud kohtule avalduse nende põlvnemise tuvastamiseks K R’ ist, kes on hagejate kinnitusel nende bioloogiline isa, kes on neid isana koos ema A Rga ka kasvatanud ja oma isadust ise neile tunnistanud. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et hagejate ja kolmanda isiku kostja poolel M R’ i ema A R ja kostja K R on elanud ühise perena ja nende kooselu ajal on sündinud neli last. Nii on Saaremaa Arhiiviteatises märgitud, et Saare Maa-arhiivi L Külanõukogu RSN TK arhiivifondi 19631990.a. dokumendid tõendavad, et K(o) R ja A R ning U R, T R, T R on kuulunud ühte perekonda/ leibkonda (tl.8). Sellesse perekonda kuulub ka M R (tl. 9). Hagejate ja M R’i ema A R on surnud (tl.10). Kostja K R on ise hagi õigeks võtnud kinnitades, et ta on hagejate isa. Hagi rahuldamisele ei ole vastuväiteid ka M R’ il, kelle suhtes K R on isaduse seaduses ettenähtud korras vormistanud. Hagejate sünniaktides puuduvad kanded isa kohta, isa eesnimena on märgitud ema avalduse alusel K(o). Eeltoodud asjaolud võimaldavad pidada K R’ i hagejate isaks. Rohkem isikuid, kelle huvid võiksid olla käesoleva kohtulahendiga puudutatud, ei ole menetluses tuvastatud. Hagejad on taotlenud menetluskulude jätmist hagejate kanda võrdsetes osades. Kohus nõustub sellise menetluskulude jaotusega. Menetluskulude tasumise võivad avaldajad peale kohtumääruse saamist lahendada kokkuleppel. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442, 630-633 Kohtunik Kristel Pedassaar 3