Kohus teavitas Põltsamaa Vallavalitsust kui eestkosteasutust esitatud avaldusest ja kohustas eestkosteasutust
Eestkosteasutus esitas 05.04.2007 avalduse Txxxx Kxxxxxxxüle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks (tl.12-13). Eestkosteasutus oli seisukohal, et Txxxx Kxxxxxxxx tuleb eestkostja määrata kolmeks aastaks, tuleb piirata Txxxx Kxxxxxx tehingute tegemise õigust. Muid asjaolusid, mis põhistaksid eestkoste seadmise vajadust, ei ole kohtule esitatud. Kohus nõudis põhistusi eestkoste seadmise taotlusele (tl.18). Eestkosteasutus põhistas avaldust järgmiselt (tl.21-22): T.Kxxxxx on lõpetanud Kiigemetsa Kooli lihtsustatud õppekava alusel, peale autoavariid on tal raske puue, T.Kxxxxxxxisa on kirjeldanud olukorda kodus, kust T.Kxxxxx lahkus oma asukohta avaldamata; T.Kxxxxxxon tunnistatud sõjaväe tegevteenistuseks kõlbmatuks. Vestluses eestkosteasutuse töötajaga on T.Kxxxxx andnud kergemeelseid ja vastutustundetuid vastuseid. On olemas tõend perearstilt (tl.28), mille järgi on T.Kxxxxxxx avariijärgselt vaagna eesmise samba nihkega murd, pindluu nihketa murd jm. jala- ja vaagna vigastusi.
lg.1 järgi : kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus kohtupsühhiaatriaekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohtuistungi ajaks ei ole kohtule esitatud andmeid, mis annaksid alust kahtlustada Txxxx Kxxxxxxx vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire olemasolu. Txxxx Kxxxxx on autoavariis 26.09.2006 saanud füüsilisi vigastusi, mis on temale tekitanud 90% töövõimekaotuse tähtajaga 31.juuli 2007. See on ka põhjus, miks ta ei ole kõlblik tegevteenistuseks. Seetõttu kohus kuni kohtuistungi ajani ei pidanud vajalikuks T.Kxxxxxxx suhtes määrata kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Kohus pidas asjas kohtuistungi. Kohtuistungil 14.06.2007 osalesid Txxxx Kxxxxx ja tema esindaja, AxxxxKxxxxx, eestkosteasustus Põltsamaa Vallavalitsus palus asja lahendada kohalolekuta, jäi avalduse juurde (tl.34). Kohtuistungil vastas T.Kxxxxx adekvaatselt küsimustele, valdavas osas küsimustes olid nad isaga ühel nõul. Txxxx Kxxxxx arvas, et ta ei vaja psühhiaatrilist abi ega eestkostet. AxxxxKxxxxx seletas, et kohtule avalduse esitamise ajal ei elanud Txxxx koos tüdrukuga, kuid tal on vaja suunavat kätt. Nüüd elab ta koos tüdrukuga ja isa eestkostet enam ei vaja. Raha nad kasutavad koos tüdrukuga, koos otsustavad raha kasutamist ja isa ei pea enam selle üle valvama. Kohtuistungil ei ilmnenud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahtlustada Txxxx Kxxxxxxx vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust ega muud psüühikahäiret. Neid andmeid ei sisaldu ka eestkosteasutuse poolt kogutud ja esitatud materjalis. 2
ÜS § 8 ja PkS § 92, § 93 sätetest. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtule esitatust nähtub, et Txxxx Kxxxxx on haigestunud liiklusõnnetuse tagajärjel ja ta on seetõttu kaotanud 90% töövõimest. Töövõimekaotus ei ole tingitud vaimuhaigusest ega psüühikahäirest, vaid füüsilisest vigastusest. Puuduvad andmed ja tõendid, mis annaksid alust kahtlustada Txxxx Kxxxxxx piiratud teovõimet ja sellekohast kahtlust ei tekkinud ka Txxxx Kxxxxxxxx vesteldes, kohtuistungit pidades ega muu menetluse käigus.
järgi saab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamist menetleda isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Perekonnaseaduse § 93 lg.1 järgi otsustatakse eestkoste seadmine eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Käesolevaks ajaks on eestkosteasutus sellekohasest avaldusest loobunud.
lg.4 järgi kohus ei ole hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotlustega ega hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Hinnates olemasolevaid tõendeid, on kohus veendumusel, et asjas puudub ka sisuline põhjendus eestkoste seadmise menetlust jätkata, s.h. näiteks määrata kohtupsühhiaatriaekspertiis T.Kxxxxxxxx ja esitatud avaldus jääks rahuldamata. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 sätestab igaühe õiguse vabadusele, s.h. õiguse teostada isiklike mittevaralisi ja varalisi õigusi teiste sekkumiseta. Isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid (TsÜS § 8 lg.1). Otsustus, et isik on piiratud teovõimega ja vajab eestkostet kujutab endast sekkumist isiku vabadusõigustesse ja eraellu. Selline sekkumine peab olema piiratud ja toimuma seadusega sätestatud nõuete järgi. Käesoleval juhul on kõik seotud isikud seisukohal, et Txxxx Kxxxxx ei vaja eestkoste seadmist ja eestkoste seadmise menetlemiseks puuduvad ka seaduslikud alused, mistõttu eestkoste seadmise menetlus tuleb lõpetada
lg.2 sätestab: täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.
lg.5 järgi kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on ilmselt põhjendamatu…Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas on avaldajaks Põltsamaa Vallavalitsus, kelle avaldus jäänuks rahuldamata kui avaldusest poleks loobutud. Käesolevas asjas on menetluskuludeks esindaja tasu. Eestkoste seadmise menetluses on esindaja määramine kohustuslik. Esindaja tasu suurus on 5215.60 krooni (määrus 27.juulist 2007). Esindaja määramisel on kohus määranud, et Txxxx Kxxxxxxx ei tule tasuda õigusabi eest. Kohtul tuleb lahendada küsimus sellest, kas ja millises osas on käesolevas asjas põhjendatud jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohus on siin seisukohal, et riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda osaliselt. Asjas on menetlusosalised avaldaja (eestkosteasustus Põltsamaa Vallavalitsus) ja puudutatud isik Axxx Kxxxxx. Arvestades menetluse põhjustanud isiku Axxx Kxxxxxx ja avaldaja Põltsamaa Vallavalitsuse osa menetluse algatamises ja toimumises, on kohus seisukohal, et neil tuleb kanda võrdne osa õigusabikulust, s.o. kummalgi 50% riigi õigusabi tasust, mida kohus ei jäta riigi kanda. Kohus jätab riigi kanda 50% õigusabi tasust, s.o. 2607.80 krooni ja xxx Kxxxxxx ja Põltsamaa Vallavalitsuse kanda jääb kummalgi 1303.90 krooni. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.