Obsah (5)

§ 635§ 641§ 644§ 646§ 396

2-10-26896 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2011. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-26896 Tsiviilasi K M (

§-dest 635 lg l, 641 lg l, 644 lg 1,646 lg 5,127 lg l ja 136 lg l; 396 lg l ja TsMS §-st 180 palub hageja:

1. Välja mõista kostjalt J Lilt töövõtulepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju 184 500 krooni ja laen 25 000 krooni. 2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud. 2 2-10-26896
2. Harju Maakohtu 22.06.2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10128 kuulutati välja K M pankrot ja pankrotihalduriks määrati Aivar Leisman, kes Harju Maakohtu 27.08.2010 määrusega ametist vabastati ja uueks pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper /t.l. 51-53/.
3. Pärnu Maakohtu 5.07.2010.a. määrusega rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja anti talle menetlusabi riigilõivu 22 500 krooni tasumiseks.
4. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja ise on 14.05.2007 allkirjastanud dokumentaalse tõendi „T küla K maja ettemakstud pooleliolevad ehitustööd", milles on nimetatud nii korstnate pooleliolemist, samuti kelder (uks, trepp, välisviimistlus); vundament on soojustamata, katmata paekividega. Kui sisetööd said lõpetatud, siis jääb hagejale arusaamatuks, miks pidi pooleliolevate tööde hulka kirjutama ja kostja allkirjastama sisetööde lõpetamine I korrusel. Kostja tunnistab, et lõpetamata jäi osa katust ja 2.korruse rõdu /t.l. 54/. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Kostja hagi ei tunnista /t.l. 43/. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta nõus sellega, et hageja väidetud tööd jäid tegemata. 1) Korstnad lasi kostja teha uued, täpselt hageja isa näpunäidete järgi (korstna pitsid on laotud valgest silikaadist ja puhtavuugiga ega ole nad ka praegu krohvitud nagu kostja väidab ja et peab isale maksma selle eest; 2) Keldrile tellis ja ka paigaldas kostja uue ukse ja sai tehtud valmis ka keldritrepp koos viimistlusega, hageja isa ei ole seda teinud; 3) Vundament sai ka soojustatud ja töö käigus sai hagejaga kokku lepitud, et paeplaadid asendatakse kindakrohviga. Kindakrohv sai ka tehtud. Vale on hageja väide, et tema isa pani sinna peaplaadid ja nõuab raha selle eest; 4) Aknaluugid sai ka tellitud ja paigaldatud. Samuti tegi kostja valmis tammepuidust väli WC; 5) Lõpetamata jäi ainult osa katust ja 2 korruse rõdu, kuna raha oli kõik juba ehituses ära kulunud ja hagejal raha juurde anda ei olnud; 6) Sisetööd sai kõik lõpetatud ja hageja oli väga rahul; 7) kostja ei ole nõus hagejale 25 000 krooni maksma - kuna ta tegi hageja T tänava korteris 1,5 kuud tööd täiesti tasuta; ta on aidanud hagejat kolimisel 3-korral tasu võtmata; on hagejale ka raha andnud, kui tal endal ei olnud; on hageja keemilise puhastuse arveid oma raha eest maksnud. Seda kõike arvesse võttes peaks kostja hagejaga tasa olema. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus pidas võimalikuks TsMS § 414 lg 1 järgi asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta.
7. Pooled ei vaidle töövõtulepingu siduvuse üle. Poolte vahel on vaidluse selles, kas töö vastab kokkulepitud tingimustele. Hageja väidab, et kostja jättis osa töid tegemata ja osa pooleli ning osaliselt on töö tehtud oluliste puudustega. Hageja väitel on kostja tekitanud talle nõuetele mittevastava tööga kahju kokku 184 500 krooni, millises ulatuses ta oli sunnitud töö laskma ära teha ja parandada. Kostja võtab õigeks, et kokkulepitud töödest jäi lõpetamata osa katust ja tegemata II korruse rõdu, kuid eitab muud hageja esile toodud mahus ja tähenduses.

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 3 2-10-26896

§ 641

lg esimese lause järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (

§ 644lg 1).

Vastavalt

§ 646

lg-le 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

§ 646

lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et pooled vormistasid 14.05.2007.a. akti, milles hageja loetles ettemakstud pooleliolevad ehitustööd ning kostja võttis need teadmiseks. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et kostja kohustub pooleliolevad tööd lõpetama 22.juuniks 2007.a. /t.l. 20/. Nimetatud tööde loetelus on järgmised tööd: 1) katus (laastu paigaldamine, korstnad); 2) fassaad lõpetada tammepuidust ja paekivist; 3) rõdu; 4) II korruse aknad (ei ole hinna sees); 5) I korruse aknaluugid (ei ole hinna sees); 6) Aknalauad; 7) Välisukse parandus 8) Välistrepp 9) Vundament soojustada, katta paekividega; 10) Kelder (uks, trepp, välisviimistlus); 11) Õue WC; 12) Sisetööde lõpetamine I korrusel Seega on hageja töövõtjale teatanud mõistliku aja jooksul vigadest töös ja pooled saavutasid nende parandamise osas kokkuleppe, kuid hageja esile toodud asjaolude kohaselt kostja nende tööde lõpetamisele ja parandamisele ei asunud. Tulenevalt

§ 646

lg-st 5 oli hageja õigustatud laskma töö parandada ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 3.12.2010.a. on hageja ja K K vormistanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtuvalt on K Ke poolt ümbertehtud J.Li tehtud järgmine ebakvaliteetne töö: 1) seinad (soojustamine seest ja väljast, tammelaudisega katmine) – tehtud töö ringitegemine 15 300 kr, 13 000 kr – tammepuidu maksumus; 2) II korruse rõdu – materjal raudtalad, puit, toestused – 25 000 kr; 4 2-10-26896 3) katus (eterniidi äravõtmine, roovitus, kile, harilaudade paigaldamine)- tuuletõkke paigaldamine 3000 kr; puit , kile , harilauad 390 m2 x 100 = 39 000 kr; 4) laastukatuse paigaldamine, tõrvamine (kimm ja tõrv) – 10 000 kr; 5) aknad ( põsed, aknalauad, luukide paigaldamine) – puidumaterjal 17 200 kr; 6) õue WC (puit, kimm, tõrv, värv) – 10 000 kr; 7) välisukse parandamine (puit, viimistlus) – 2000 kr Kokku 134 500 krooni J.Li poolt tegemata jäetud tööd on: 1) kelder (põrandad valada, plaatida, soojustada, keldri varikautus ehitada, keldri uksepiidad) betoon, segu, plaadid (paekivi) soojustus. Materjal, puit, kimm) – 39 000 krooni; 2) välistrepp (käsipuud, viimistlus) tammepuit 3000; 3) korsten krohvida – krohvisegu 1000 kr; 4) vundament katta paekiviga – paekivi ja segu – 7000 kr; Kokku 50 000 krooni Tunnistaja K K ütluste kohaselt /t.l. 102- 103/ jättis J.L hageja elamu ehitusel töö tegemata, tütar (hageja) maksis raha ette, tagasi ta pole maksnud. Tamme lauad olid välisseinal halvasti paigaldatud, naelad purunesid, soojustus hakkas alt paistma kuna lauad olid hajali paigaldatud. Töö pidi kõik ümber tegema ja osaliselt pidi uued lauad ostma. Maksma läks umbes 15 tuhat krooni. Teise korruse rõdu jättis täiesti tegemata. Tunnistaja laenas hagejale raha ja lasi rõdu ise teha. J.L seda raha tagasi ei maksnud. See läks maksma umbes 25 tuhat krooni. Rõdu valmistamiseks oli vaja teha tala, mis oli vaja sepistada ja see oli kallis. Katus sai ette ära makstud. Enne oli katusel eterniit. Tuli eterniit eemaldada, roovitus paigaldada ja kimmid paigaldada. L paigaldas kile aga see hakkas läbi laskma ja rikkus ka siseviimistlust. Ainult ühe poole katuse tegi J.L valmis ja teise poole jättis tegemata. Tunnistaja lasi selle ise ära teha, maksma läks 1m2 390 krooni, üle 100 m2 oli ja üle 40 tuhande krooni koos kimmidega läks maksma kokku. Tunnistaja lasi terve katuse üle tõrvata, koos tõrvaga maksis umbes 10 tuh krooni. L jättis selle tegemata. Aknapõsed tegi L osaliselt, tunnistaja lasi põsed, vesilauad, aknalauad ja luugid ise ära teha. Tunnistaja maksis umbes 3 tuhat krooni aga aknaluukidega, koos võis minna küll üle 17 tuh krooni maksma. Õue WC tegid ka teised mehed. See oli ka vaja Lil teha aga ta ei teinud seda. Välisust putitasime ise. Seal oli vaja lukk vahetada, hinged ei kandnud, Valjalast tellisime sepikojast hinged. Umbes 2 tuh krooni maksis see. Kelder vist puhastati, muud seal midagi ei tehtud. Ma ka ei teinud seal midagi. Keldri seinad on tegemata. Treppi parandasin natuke, sisemisel trepil tegin käsipuu, välimise trepi käsipuu on tegemata. Käsipuu maksis umbes 3 tuhat krooni, see on tamme puust. Korstna piibu jättis L tegemata, krohvimata ka. Tunnistaja lasi selle ära teha. Maksma läks umbes 3 tuh krooni. Vundamendil oli vaja paekivi vooder ümber teha, seda L ei teinud. L soojustas ainult, K maksis selle kõik välja. L kasutas odavamat materjali, mis oli mõeldud ainult soojustamiseks ja krohvis selle üle. Tunnistaja A K ütluste kohaselt /t.l. 105-106/ peale seda kui J.L oli K talu ehituselt lahkunud ehitas tema seal välja terve veesõlme keldris. Maksumus oli umbes 10 tuh krooni ringis koos materjaliga. Tegelikult pidi selle töö tegema Li alltöövõtjad. See töö oli tegemata jäetud. 5 2-10-26896 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma vastuväidete kinnituseks, et ta on kõik kokkulepitud tööd ära teinud (v a osa katust ja II korruse rõdu) vaatamata sellele, et kohus võimaldas kostjal oma väiteid tõendada. Kostja ei ole vastu vaielnud ka hageja kulutuste suurusele. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tegemata tööde eest ja vigade parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on esile toodud tegemata tööd laskunud ära teha ja ehitusvigu parandanud ning sellega seoses kulutusi kandnud ja seda summas 145 500 krooni. Kohtu hinnangul ei ole veenvalt tõendamist leidnud J.Li poolt väidetavalt tegemata jäänud keldri ehitustööde teha laskmine ja tasu maksmine selle eest hageja poolt summas 39 000 krooni, kuna kohtuistungil väitis tunnistaja K K, et sellises ulatuses on keldris tööd senini tegemata ja ka pooleliolevate tööde aktis selliste tööde nimistu puudub. Eeltoodud põhjendusel rahuldab kohus osaliselt hageja hagi töövõtulepingu alusel tehtud töö puuduste hüvitamiseks. 9. 14.05.2007.a. J.Li poolt allkirjastatud K maja ettemakstud pooleliolevate ehitustööde aktis kohustus J.L 22.06.2007 tasuma hagejale rahalise võla summas 25 000 krooni /t.l. 20/. Hageja väitel on nimetatud summa tänaseni maksmata. Kostja ei ole nimetatud summat nõus hagejale maksma, kuna väidetavalt on ta selle hagejaga tasaarvestanud so teinud hagejale tasuta tööd, talle vajadusel raha andnud ja keemilise puhastuse arved ära maksnud.

§ 396

lg l kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid laenuks võetud raha tagastamise kohta ega esitanud

§-s 198 sätestatud tasaarvestuse avaldust, tuleb temalt 25 000 krooni hageja kasuks välja mõista. 10. Menetluskulude kohta märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis kostjalt 209 500 krooni väljamõistmist. Kohtumenetluse tulemusena mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kokku 170 500 krooni. Järelikult rahuldati hagi ligikaudu 81% ulatuses. Seega jääb hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 19% hageja kanda. Menetlusosalised võivad 6 2-10-26896 TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude kindlaksmääramist maakohtult 30 päeva jooksul alates maakohtu otsuse jõustumisest. Reena Undrest kohtunik 7