KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 02. märts 2011 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-7984 Hagi ese Osaühing Oru Kodu hagi A L vastu võla nõudes Menetlusosalised Hageja OÜ Oru Kodu ( registrikood 10268560, asukoht: Kase 2-32, Kohtla-Järve 31221 ) Hageja esindaja Anatoli Kondurov ( elukoht Kase 2-32, Kohtla-Järve 31221, telefon 53427675, e-post orukodu@hot.ee ) Kostja A L Kostja esindaja Eve Grass ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ Tallinna t.11 93819 Kuressaare ) Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta rahuldamata Osaühing Oru Kodu hagi A L vastu võla nõudes seoses nõude aegumisega. Menetluskulud Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 21/ omandas kostja 08.1997.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel korteri aadressil: XXXXXXXXX. Maa erastamise järgselt on korter kantud kinnistusraamatusse 14.02.2007.a. Kostja ei ole peale korteri ostu-müügilepingu sõlmimist ja maa erastamist hagejaga üldse ühendust võtnud. Alles juulis 2007.a, s.t. 10 aasta möödumisel, pöördus kostja KohtlaJärve linnavalitsuse poole (Oru linnaosa valitsus). OÜ Oru kodu teostab Kohtla-Järve, Oru linnaosa territooriumil paiknevate elumajade hooldamist ja teenindamist (keskküte, külm vesi ja kanalisatsioon). Kostjale on arvestatud perioodil 08.1997.a kuni 15.01.2009.a (korteriühistu moodustamise kuupäev) korteriüüri, külma vee ja soojusenergia tarbimise eest tasu summas 56 018.80 krooni. Kostja ja Oru linnaosa valitsuse palvel alates 07.2007.a külma vett kostjale enam ei arvestatud. Selle kohta on kostjale hageja poolt koostatud kiri (lisatud hagiavaldusele koos kostja avaldusega). Arvestatud summast 56 018.80 krooni on tasutud seisuga 04.2009.a maksed summas 41 118.80 krooni. Tasutud maksed katavad arvestusi seisuga 01.07.2009.a. Seega kostja põhivõlgnevus seisuga 01.07.2007.a moodustab 14 900.00 krooni. Viivis seisuga 31.05.2010.a moodustab 26 225.90 krooni, kuid hageja ei ole selle summa peale nõuet esitanud. Hageja on arvamusel, et viiviste nõude esitamata jätmisega on kostjale vastu tuldud ja see on juba üheks kompromissi tingimuseks. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud ega ole mõjuvaid põhjusi teenuste eest tasumata jätmiseks. Kostja teadlikult ja tahtlikult jättis võlgnevuse maksmata. Hageja püüdis võlgnevuse olemasolust ja selle tasumisest teatada kostjale telefoni teel, number
(51931744), mille kostja jättis Oru linnaosa valitsusse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS Rakendamise seadus § 11 VÕS, § 75 lg l, 100, 101 lg. l p.l, 108 lg. l ja 208 järgi palub hageja:
- Välja mõista kostjalt OÜ Oru Kodu kasuks võlgnevus summas 14 900.00 krooni.
- Välja mõista kostjalt OÜ Oru Kodu kasuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1250 krooni, kokku 2000 krooni. Vastusena kostja vastuväidetele teatas hageja, et: 1.Hageja ei ole nõus kostja väitega, et hageja teadis kostja elukohta alates 01.02.2002.a, mil sõlmiti üürileping üürniku J Vaga. Hageja sai teada kostja elukoha andmed alles juulis 2007.a, kui kostja võttis ühendust Kohtla-Järve linnavalitsusega (Oru linnaosa valitsus). Kostja ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingut nägi hageja alles kohtudokumentidest 18.08.2010.a. Üürilepingul puudusid andmed kostja elukoha kohta. Kostja sai siis teada ka võlgnevuse olemasolust. Seda tõendavad kostja avaldus, kus ta palub maha kanda viivised (kohtule on avaldus esitatud) ja hageja poolt kostja aadressile (esialgselt Tallinn, XXXXX ja siis hagiavalduses märgitud aadressile) saadetud tõend, mis on dateeritud 20.07.2007.a (lisatud). 2.Hageja ei ole nõus kostja väitega, et hageja ühepoolselt on otsustanud märtsis 2002.a teenuste osutamise eest tasutud summade arvelt kustutada perioodil 08/1997 -02.2002 tekkinud võlgnevust. Selles nähtub ka kostja süü, kuna omandades eluruumi pidi ta ka eeldama, et sellega kaasnevad kulutused (nt. soojusenergia, kommunaalmaksed) tuleb temal kanda. Kuna hageja sai teada kostja asukohast alles 07.2007.a, siis ei olnud kellegi käest „luba" küsida. Viide VÕS § 88 lg 1 on kohatu, kuna võlgnik ei ole võlausaldajaga ühendust võtnud 10 aastat.
- Hagejale ei ole oluline kes nimelt antud eluruumi arveid tasub. Tähtis on, et oleks tasutud osutatud teenuste eest.
- Hageja on seisukohal, et võlg, mis on moodustunud kuni 02.2002.a on tasutud järgnevate maksetega alates 03.2002 kuni 04.2009.a. ja vastavalt sellele tasumata arved loeme alates 01.2007 kuni 01.2009 .a, mis on ka kajastatud tõendis 01/2007 -14.01.2009.a. Viide VÕSRS § 9 lg
- Hageja sai kostja asukoha teada alles 07.2007.a, kui arvestades 3aastat aegumise tähtaega, siis nõude aegumine algab alates 07.2010.a. Nõue on kohtusse esitatud Maksekäsukiirmenetluse avaldusena 17.02.
- Hageja on arvamusel, et nõue on esitatud õigeaegselt. Hageja on arvamusel, et asjas on võimalik sõlmida kompromiss. Hageja on kohtule esitanud kõik võlgnevusega seotud arvestused. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 14900.-ja kohtukulud. Hageja nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõuet. Kostja vastuväited hagiavalduses toodule on järgmised:
- Tõele vastab hagiavalduses väidetu, et kostja on korteri asukohaga Kesk 4-52 Kohtla-Järve omanik alates 1997.a augustist. Vaatamata asjaolule, et kostja on korteri omanik, ei ole ta kunagi ise seda korterit kasutanud ega seal elanud. Kuni 2002 a veebruarini seisis korter tühjalt, keegi seda ei kasutanud ega seal elanud. 01.02.2002 sõlmis kostja J Va'ga üürilepingu, mille kohaselt J Va kohustus tasuma kõik korteriga seonduvad kommunaalmaksed ja muud kulud (lisa 1). Hageja ei ole kostjale esitanud ühtegi arvet, vaatamata asjaolule, et kostja tegelik elukoht oli hagejale kogu aeg teada, samuti ei teavitanud hageja kostjat tekkinud võlgnevusest. Asjaolust, et kostjal on tekkinud võlgnevus, sai kostja teada alles 2007.a Kohtla-Järve Linnavalitsuse Oru linnaosast. Kostja võttis hagejaga ühendust ja palus väljastada võlgnevuse suuruse ja selle tekkimise perioodi kohta selgituse ja arved, kuid hageja seda teinud ei ole. Kostja on seisukohal, et hageja tegelikkuses nõuab võlgnevuse tasumist, mis on tekkinud perioodil august 1997 -jaanuar 2002, mitte aga võlgnevust perioodi eest jaanuar 2007 jaanuar 2009, nagu hageja hagiavaldusest ja selle lisadena esitatud arvetest ja tõendist arvestustest ajavahemikul 01/2007 - 14.01./2009 1-1 lehel võib aru saada. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse lisast nr 1 /tõend arvestustest ajavahemikul 08/1997 - 01/2009 3-1 lehel/ nähtub, et alates veebruarist 2002 ehk alates kostja ja J Va vahel üürilepingu sõlmimisest on igakuiselt hagejale tasutud teenuste tarbimise eest vastavalt väljastatud arvetele. Hagiavaldusele on lisatud hageja poolt arved, mille alusel väidetav võlgnevus on tekkinud. Hageja poolt kohtule esitatud arveid ei ole kostjale kunagi esitatud ja nende arvete alusel ei saanud kostjal ka võlgnevust tekkida. Näiteks on arve nr 1/1691 summas 1044.85 kr koostatud 16.04.2010.a tasumise tähtajaga peaaegu kolm aastat varem s.o 28.02.2007.a. Vastavalt hageja poolt kohtule esitatud tõendile arvestustest ajavahemikul 08/1997 - 01/2009 3-1 lehel, on aga arve summas 1044.85 kr tasutud veebruaris
- Sama kordub kõigi hageja poolt kohtule tõenditena esitatud arvete osas. Seega on hagejale teenuse osutamise eest perioodil 01/2007 - 01/2009 tasutud ning kostjale on arusaamatu hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõend arvestustest ajavahemikul 01/2007-14.01/2009 (1-1 lehel), millel vastupidiselt tõendile arvetustest ajavahemikul 08/1997-01/2009 (3-1 lehel) ei kajastu eelpool nimetatud perioodi osas ühtegi laekumist. Hageja enda poolt esitatud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et hageja on hagi esitades ühepoolselt otsustanud alates märtsist 2002 teenuse osutamise eest tasutud summade arvelt kustutada perioodil 08/1997-01/2002 tekkinud väidetavat võlgnevust. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Vastavalt hageja poolt esitatud tõendile arvetustest ajavahemikul 08/1997-01/2009 (3-1 lehel), on alates üürilepingu sõlmimisest kostja poolt perioodiliselt hagejale üle kantud täpselt see summa, mis vastab eelmisel kuul tekkinud rahalisele kohustusele. Eeltoodu näitab, et võlgnik on kaudse tahteavaldusena raha maksmisel hagejale määranud, et raha tasutakse selle kohustuse täitmiseks, mille suurus täpselt vastas ülekantud rahasummale ning täitmist ei saa hageja arvestada mõne muu e siis varasemalt tekkinud rahalise kohustuse täitmiseks, mis kostjal hageja ees on tekkinud. Eelpool toodust tulenevalt on kostja seisukohal, et väidetav võlgnevus on tegelikkuses tekkinud perioodil august 1997 kuni jaanuar 2002 ning hagejal puudub tulenevalt VÕS § 88 lg-st 1 õigus perioodil märts 2002 - kuni aprill 2009 laekunud summade arvelt kustutada perioodil august 1997 kuni jaanuar 2002 tekkinud väidetavat võlgnevust. 3.
- Kostja leiab, et esitatud nõue on aegunud ja palub kohtul vastavalt TsÜS §-le 143 kohaldada hageja nõude osas aegumist. Vastavalt VÕSRS §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Vastavalt 01.09.1994.a kehtima hakanud TsÜS § 113 lg-le 1 (edaspidi varasemalt kehtinud TsÜS) on hagi korras õiguste kaitse aegumise tähtaeg 10 aastat. Varasemalt kehtinud TsÜS § 116 kohaselt algab aegumisetähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kostja väidetav võlgnevus on tekkinud perioodil august 1997 kuni jaanuar 2002.a, mis muutus sissenõutavaks ja hageja sai teada oma õiguste rikkumisest vastavalt september 1997 kuni veebruar 2002.a. Seega oleks hageja nõue augustis 1997 arvestatud teenuste eest tasu nõudes aegunud septembris
- Jaanuaris 2002.a. esitatud nõue oleks lähtuvalt varasemalt kehtinud TsÜS § 113 lg-le 1 pidanud aeguma veebruaris 2012.a. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui
- juulist
- a kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne
- juulit
- a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates
- juulist
- a. Vastavalt TsÜS § 154 1-le lausele on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. TsÜS § 154 ning VÕSRS § 9 lg 2 koostoimes aegusid seega kõik hageja nõuded kostja vastu 2005-ndal aastal. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eelpool toodud põhjendustel leiab kostja, et hageja nõue on aegunud ja taotleb lähtuvalt TsÜS §-st 143 nõude aegumise kohaldamist kohtu poolt. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes TsMS §- dest 162 lg 1,173 lg 1 ning TsÜS § 143 palub kostja:
- jätta hagiavaldus rahuldamata;
- määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
- Kostja ei näe võimalust asja lahendamiseks kompromissiga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 9 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
- juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
- juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
- juulit 2002 (lg. 1). Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
- juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
- juulist 2002 (lg. 2). Enne
- 2002 kehtinud seaduse kohaselt oli nõuete aegumise tähtaeg kümme aastat, e. siis pikem kui hagi esitamise ajal kehtinud seaduse järgi. Vastavalt
- 2002 kehtiva TsÜS § 154 1-le lausele on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal hagi esemeks olev kohustus tekkis. Hageja väitel on nõue esitatud vastavalt arvetele /t.l. 29-54/, mille maksetähtajad saabusid ajavahemikus
- 2007-
- 2009 ja seetõttu ei ole nõue aegunud. Kõigi arvete kuupäevaks on märgitud
- 2010, mistõttu jääb selgusetuks, millal need arved tegelikult väljastati ja kas need on kostjale kätte toimetatud. Hageja väide, et ta sai kostja asukohast teada alles
- 2007.a. ei ole esitatud tõenditega tõendatud, kuna kostja avaldusel /t.l. 23/ puudub kuupäev. Hageja poolt esitatud arvestusest /t.l. 24-26/ selgub, et XXXXXXXX korteri maksed on alates veebruarist 2002 regulaarselt tasutud ja sellest perioodist võlg puudub. Vaieldamatult oli nende maksete tegijaks veebruarist 2002 korterit üürilepingu alusel kasutav isik, kes maksis tema poolt tarbitud teenuste eest ja täiesti põhjendamatu on hageja väide, et tal oli õigus arvestada konkreetses ajavahemikus tarbitud teenuste arvete maksmiseks tasutud summad varasemate võlgade katteks. Esitatud dokumentidest sellist tasaarvestust ei selgunud. Ka ei ole esitatud tõendit selle kohta, et koos jooksva kuu arvega oleks üürnikku teavitatud võlast eelmise kuu eest (kui tasaarvestati vanu võlgasid, pidi esitatud arve maksmata jääma). Vastupidi- hageja esitatud arvestusel on maksed kajastatud vastavalt arvetele ja ilmselt adekvaatselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi esemeks olev võlg tekkis ajavahemikus august 1997 kuni jaanuar
- Seega oli viimase makse tähtaeg veebruar 2012 ja hagi esitamise ajaks
- 2010 tuleb nõue vastavalt kehtivale seadusele lugeda aegunuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder lk 6