Obsah (8)

§ 113§ 30§ 100§ 101§ 115§ 127§ 128§ 94

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 04. märts 2011. veebruar 2008 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-26388 Ha

§ 113lg.

1 sätestatud määras päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui lk 2 viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ andis hageja A S kostja T Lle laenu summas 12 000.Eurot (187 759.- krooni), tagasimaksetähtajaga

1. mai 2008.a., mille kohta allkirjastati kostja poolt
2. jaanuaril 2008 ka vastav võlatunnistus ( hagiavalduse lisa nr 1). Kostja tagastas hagejale saadud laenust 980.- Eurot (15 334.- krooni), kuid jättis peale laenu tagastamise lõpptähtaja saabumist (31.05.2008) laenusummast 11 020.- Eurot (172 425.- krooni) hagejale tagastamata. Kuna kostja ei tagastanud kogu laenusummat hagejale, vaatamata hagejapoolsetele korduvatele nõuetele, siis pöördus hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks advokaadibürooLillo & Partnerid poole.
3. detsembril 2009 edastati advokaadibüroo Lillo & Partnerid poolt kostjale kirjalik pretensioon võlgnevuse tasumiseks ( hagiavalduse lisa nr 2). Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena koostati advokaadibüroo Lillo & Partnerid poolt võimaliku kokkuleppe projekt võlgnevuse tasumise osas, mis edastati kostjale
4. jaanuaril 2010 (hagiavalduse lisa nr 3). Kuna poolte vahel kokkulepet võlgnevuse tasumise osas ei saavutatud ja kostja ei ole kuni käesoleva hetkeni hagejale laenusummast 172 425.- krooni tagastanud, siis on hageja pöördunud käesoleva nõudega kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 , 30 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1,108 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1,128 lg 3, 113 lg 1, 94 palub hageja:

1. mõista T L'lt (isikukood: 36203024713) välja A S’e (isikukood: 35204300220) kasuks põhivõlgnevus summas 172 425,00 krooni, tekitatud kahju summas 2500,00 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 32 005,53 krooni ja alates
2. juunist 2010 viivis põhivõlgnevuselt (172 425,00 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
3. jätta menetluskulud T L (isikukood: 36203024713) kanda. Kostja vastusele on hageja esitanud vastuväite, leides, et kostja poolt hagi vastusele lisatud 25.05.2008 kirjaliku kinnituse näol on tegemist võltsitud dokumendiga – A S ei ole seda dokumenti koostanud ega ole sellele dokumendile ka alla kirjutanud, seega on A S´e allkiri kirjutatud kas kostja enda või kolmanda isiku poolt. Kostja on saadud laenust hagejale tagastanud vaid 980.- Eurot (15 334.- krooni), ülejäänud osa laenusummast 11 020.- Eurot (172 425.- krooni) on hagejale tagastamata. Hageja ei ole kostjale väljastanud kirjalikke kinnitusi võla tagastamise kohta ja seda põhjusel, et laenusummast on 11 020.- Eurot (172 425.- krooni) hagejale tagastamata. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Käesoleval juhul on kostja hagi vastusele lisatud võltsitud dokumendi esitamisega asunud oma menetlusõigusi kuritarvitama, ilmse eesmärgiga venitada menetlust ja viia kohus eksitusse ebaõige väite (nagu oleks kogu laenusumma tasutud)kohta esitatud võltsitud dokumendi esitamisega. Kostja pahatahtlust ja 25.05.2008 dokumendi võltsitust tõendavad üheselt ka asjaolud, et peale 28.12.2009 pretensiooni (vt hagi lisa nr 2) kättesaamist (vt käesoleva lk 3 menetlusdokumendi lisa nr 2) ja hageja esindaja poolt kostjale 06.01.2010 e-posti teel ka vastava võlakirja edastamist, ei esitanud kostja võlakirjast tulenevale nõudele tasumise vastuväiteid (sh väidet, et tal on olemas väidetav hagejapoolne kirjalik kinnitus kogu võla tasumise kohta), vaid palus koostada vastava kokkuleppe (hagi lisa nr 3) võla tasumiseks maksegraafiku alusel. KOSTJA VASTUVÄITED T L ei tunnista hagi /t.l. 30/ ja esitab tõendina 25.05.2008.a A Se poolt allkirjastatud kinnituse võla summas 12 000 eurot kättesaamise kohta. Kostja on pidanud oluliseks märkida, et kohtule esitatud
5. 2008.a. võlatunnistus ei ole väljastatud hagejale ja seetõttu ei ole mõtet tuvastada ka allkirja ehtsust
7. 2008.a. dokumendil. Kostja tunnistas laenu saamist A Selt, kes ei ole hageja. Eeltoodust tulenevalt taotleb kostja:
8. Mitte rahuldada A Se hagi T L vastu.
9. Kohtukulud jätta hageja kanda.
10. Teha lahend kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 30

lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja on andnud kosjale laenu summas 12 000.- Eurot, mille kohta on kostja poolt

§ 30lg 1 kohaselt 28.

jaanuaril 2008 antud ka vastav võlatunnistus /t.l. 9/. Kohus ei pea asjakohaseks ja tõeseks kostja vastuväidet, et laenu andjaks oli küll A S, võlatunnistuses märgitud summas, kuid laenu andja ei ole hageja. Rahvastikuregistri väljavõttest /t.l. 70/ selgub küll, et sellesse on kantud ka teine samanimeline isik, kes on sündinud 2009. aasta 02. märtsil, kuid kõigi eelduste kohaselt ei saa nimetatud isik olla laenu andjaks 2008. aastal, e. siis peaaegu aasta enne oma sündi.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja on kohtule esitanud tõendi laenu tagasimakse kohta /t.l. 32/, millega väidetav laenu andja on kinnitanud raha tagastamist

3. Kuna kinnituse allkiri juba esialgsel vaatlusel ei ühtinud hageja allkirjaga, määras kohus hageja taotlusel käekirjaekspertiisi. lk 4 Eksperdid on jõudnud järeldusele /t.l. 102/, et A Se nimel vormistatud
5. 2008 dokumendile ei ole alla kirjutanud A S ja tõenäoliselt ei ole seda teinud ka T L. Dokumendi teksti ei ole kirjutanud A S ja tõenäoliselt ei ole seda kirjutanud ka T L. Seega ei ole hageja laenu tagastamise kinnitusele alla kirjutanud, mistõttu esitatud tõend ei ole asjassepuutuv ja tuleb jätta tõendina arvestamata. Seega, kuna kostja ei ole tõendanud, et on laenu tagastanud, on hagejal õigus kostjalt nõuda tagastamata laenusumma, s.o. 11 019, 97 Euro (172 425.- krooni), tagastamist.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseksolevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seoses võla sissenõudmisega on hageja teinud kulutusi summas 2500 krooni (159,78 eurot) /t.l. 16/, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eest Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodidel 01.06.2008.a. kuni 31.12.2008.a. 4% (+7%, ehk viivise määr 0,03% päevas), 01.01.2009.a. kuni 30.06.2009.a. 2,5% (+7%, ehk viivise määr 0,026% päevas), 01.07.2009.a. kuni käesoleva ajani 1% (+7%, ehk viivise määr 0,022% päevas). Hageja taotleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 32 005,53 krooni ( 2045,53 €) väljamõistmist kostjalt, mis esitatud arvestusest /t.l. 17/ tulenevalt on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest protsendina põhinõudest (172 425.- krooni) kuni võla tasumiseni. lk 5 Kuna kostja võlga tasunud ei ole ja ei ole selge, millal ta seda teha kavatseb, siis on hageja sellekohane nõue põhjendatud. TsMS § 230 lg. 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitatud nõude olemasolu tõendanud võlatunnistusega. Kostja on kinnitanud, et sai laenu A Selt ja kuna on ilmne, et laenu andjaks ei saa olla teist A St, siis on laenu andmine kostjale tõendatud. Ka ei ole kostja suutnud selgitada, kuidas sattus võlatunnistus hageja kätte kui ta ei ole laenu andja. Kostja laenu tagasimaksmist ei tõendanud, mistõttu hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder