Juhatuse liige K.Kxxxx avaldas nõusolekut kanda vajadusel ajutise halduri tasu või kulud. Kohus teavitas võlgniku pankrotimenetlusest võlausaldajaid Maksu- ja Tolliametit ja Swedbank Liising AS-i. Kohus tegi võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 28 000 krooni, andes selleks tähtaja. Võlausaldajad kohtu poolt määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks tagatist ei tasunud. Maksu- ja Tolliameti esindaja teatas, et olukorda arvestades ei pea maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse kulude kandmist otstarbekaks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Rimer Metall pankrotimenetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 5 kohaselt: kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 4 Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida ja esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Kxxxxx Kxxxxx. Menetluskulude jaotus
lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul on olemas realiseeritav vara, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse võlgniku vahenditest ja puudujäävas osas jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku juhatuse liikme kanda (nõusolek kohtuistungil). Pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik Ü.Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.