(TMS) § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja ja täitedokumendi alusel. Lõuna Politseiprefektuur on vastava avalduse esitanud 02.10.2007.a (tl 154); § 23 lg 3 kohaselt on sissenõudja avalduses märkinud, et taotleb sissenõude pööramist võlgniku varale. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. TMS § 24 lg 2 kohaselt algab täitemenetlus täitmisteate kättetoimetamisega. Kohtutäitur on koostanud täitmisteate täiteasjas nr 047/2007/1848 05.10.2007.a, AxxxAxxxxxxxxxon selle kätte saanud 09.10.2007.a (tl 158). Täitmisteates on Axx Axxxxxxxxxx selgitatud tema õigusi, kaasa arvatud õigust esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitmisteade sisaldab kõiki TMS §-s 24 lg 3 ettenähtud täitmisteate elemente. Eeltoodust nähtuvalt on kohtutäitur järginud §-s 55 sätestatut.
Seega on sissenõue varale pööratud juba vara arestimisega, mitte aga vara müügiga. Kaebuse esitaja rõhutas korduvalt, et käesoleval juhul on täitur esmalt pööranud sissenõude võlgniku kinnisvarale.
lg 1 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Täitur on esmalt arestinud võlgniku auto 27.09.2007.a ja seejärel kinnisvara 29.04.2008.a. Kohtu arvates tuleb eraldi lähtuda täiteasjast nr 047/2007/1848. Auto oli eelnevalt arestitud teises täiteasjas (tl 184) ning täiteasjas nr 047/2007/1848 seda enam arestida ei oleks saanud. Täiteasjas nr 047/2007/1848 on täitur eelnevalt pööranud sissenõude Axx Axxxxxxxx pensionile (tl 160). Seega oli täitur sissenõude eelnevalt pööranud võlgniku rahale, nagu seaduses ette nähtud. Kinnistu arestimise ajal oli Axx Axxxxxxxx suhtes täitmisel neli täiteasja kokku võlaga 43354 krooni 50 senti. Konkreetses täiteasjas, milles kinnisvara arestimine teostati, oli võla suuruseks 10200 krooni.
lg 3 kohaselt vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku; järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. AxxxAxxxxxxxx tasus kinnisvara arestimise ajal regulaarselt oma võlga, tema pensionist tehti igakuiseid kinnipidamisi (tl 179).
lg 1 kohaselt kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur; tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. 30-päevane tähtaeg võla tasumiseks oli möödunud. Tähtaja pikkus oli Axx Axxxxxxxxxx selgitatud temale saadetud täitmisteates ja selleks oli 10 päeva. Pikemat tähtaeg käesolevas menetluses ei ole määratud. Võlausaldaja oli huvitatud nõude täitmisest ning igakuine regulaarne tasumine väikestes summades ei olnud võlausaldaja jaoks piisav. Rahalistest vahenditest täitmine ei olnud tulemuslik, muu vallasvara olemasolust Axx Axxxxxxxxxei teatanud, seega pööras täitur nõude kinnisasjale. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri tegevus AxxxAxxxxxxxx kinnisvara arestimisel seaduslik ja Axx Axxxxxxxx kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 475 lg 1 p 15, 477, 478 lg 1, 479. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.