2-09-19177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2009.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-19177 Tsiviilasi K

§ 61lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus.

Poolte vahel sõlmiti 2005 aastal kohtuväline kokkulepe, mille tõttu esitas hageja tsiviilasjas 2-1-308/05 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kokkuleppe kohaselt kostja kohustus lapse ülalpidamiseks elatist tasuma 2000 kr kuus. Kostja täitis kokkulepet detsembrini 2008. Käesoleval aastal, ka peale hagi esitamist kohtusse, kostja lapse ülalpidamiseks elatist tasunud ei ole. Seega on kostja lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Täiendavalt märgib hageja, et kohtupraktikas et (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07) on asutud seisukohale, ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kuigi kostja väited, et ta on lapsele pidevalt ostnud riideid ja nädalavahetustel on laps pidevalt tema juures ning tema ülalpidamisel ei vasta tõele, siis isegi juhul kui see ka nii oleks, ei saaks seda pidada piisavaks ülalpidamise andmiseks. Lapse vajaduste rahuldamiseks sellest ei piisa, laps vajab ülalpidamist iga päev. Seega leiab hageja, et kostja on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja oma nõude juurde ning palub

§ 61

lg 1 ning § 70 lg 2 alusel välja mõista kostjalt M T elatis lapse X T ülalpidamiseks 2632 krooni kuus tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2009 aasta.

1. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja selle põhjenduse juurde. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, kuid on nõus selle väljamõistmisega seaduses ettenähtud alamääras. Kostja väitel on ta lapse ülalpidamisest pidevalt osa võtnud. Ta viib last kooli, trenni, vajadusel mujale. Ta on ostnud tütrele pidavalt riideid ja muid vajalikke asju. Nädalavahetusel on laps pidevalt kostja juures ja kostja ülalpidamisel. Seega pole hageja väide ülalpidamiskohustuse rikkumise kohta tõene /t.l. 13/. Kohtuistungile ei ole kostja ilmunud /t.l. 20/. 2

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt

§ 61

lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 kehtestati alates 01.01.2008 kuupalga alammääraks 4350 krooni. Samast ajast alates kuni käesoleva ajani on seega elatise alammäär 2175 krooni. 10 . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende aastane tütar X elab hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks tütre ülalpidamiseks hagejale piisavalt rahalisi vahendeid andnud või tema ülalpidamisel muul moel osalenud. Hageja sissetulekuteks on kuus netotöötasu 3800 krooni. Kostja ei ole oma sissetulekute ega varalise seisu kohta kohtule tõendeid esitanud. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.a. valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltunud arvutamise metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on statistiline ja tugineb Eesti perede reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 aastat on 2249 krooni. Arvestades elukalliduse tõusu on aastal 2009 eelpool nimetatud summad kindlasti märgatavalt suuremad. Seega on

§ 61lg-s 4 sätestatud elatise minimaalmäär ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise 3

§ 61

alusel väljamõistetud elatist, maksab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. EV Riigikohus oma 09.03.2005.a. lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 on asunud seisukohale, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Nimetatud kohtulahendis märgitu kohaselt on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (

§ 51

). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kohus leiab, et kostja M.Te paljasõnalised väited lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ei anna alust mõista temalt välja elatist vaid seaduses kehtestatud alammääras so 2175 krooni. Nimetatud summale kohus peab võimalikuks liita tulumaksu 21% summas 457 krooni. Kohus leiab, et elatis summas 2632 krooni tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt

1. jaanuarist 2009.a.
2. Menetluskulude hüvitamist ei ole pooled taotlenud, kuid asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus TsMS § 173 lg 2 alusel järgmist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 4). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. R.Undrest kohtunik 4