Tsiviilasi nr 2-09-19161 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-19161 Tsiviilasi OÜ

§ 29lg 5).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise määruse peale võib määruskaebuse esitada ka ajutine haldur. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlgniku pankrotiavaldus OÜ S.M.K.Betoonpõrandad esitas 29.04.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on OÜ S.M.K.Betoonpõrandad maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise üheks suurimaks põhjuseks on Eesti ehitusturu kahanemine. Üldisest majanduslangusest tingitud olukorrast ehitusturul ei ole väiksematel ettevõtetel võimalik konkureerida suuremate ettevõtetega. Lisaks eelnevale on põhjustanud ettevõtte maksejõuetuse ka ostjate poolt arvete mittetähtaegne tasumine või siis üldse mitte tasumine. Sellises olukorras ei ole võimalik võlgnikul tasuda oma kohustusi tarnijate ja ka Maksu- ja Tolliameti ees. Juba olemasolevate kohustuste täitmiseks on osanikelt laenatud ettevõttesse selleks vajalikud summad. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on ettevõttel võlgnevus osanikele 224 437 krooni.. Eelpooltoodu on püsivalt kahjustanud võlgniku usaldusväärsust ja kuna ettevõttel puuduvad ka vastavas mahus varad, on osanikud otsustanud, et olemasolevate vahenditega pole võimalik majandustegevust jätkata ning edaspidised investeeringud antud valdkonda on ebatulusad. Seega ei ole võlgnikul võimalik enam majandustegevust jätkata.
2. aprilli
3. a seisuga on võlgnikul vara väärtuses 140 547 krooni, mis koosneb ostjatelt laekumata summadest ja müügiootel põhivarast. Võlgasid on aga väärtuses 567 445 krooni, mis koosneb omanikele tasumata laenudest summas 224 437 krooni, tarnijatele tasumata arvetest summas 40 228 krooni ja maksuvõlgadest summas 302 780 krooni.
4. aprilli
5. a kasumiaruande kohaselt oli OÜ S.M.K.Betoonpõrandad tulemiks kahjum summas 175 580 krooni. Seega on ilmne, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse menetlusse võtmine 12.05.
6. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja otsustas algatada OÜ S.M.K.Betoonpõrandad pankrotimenetluse. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Vaido Paju. 2 Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur esitas 10.06.
7. a kohtuistungil kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.
8. Ajutise halduri aruande kohaselt on andmed võlgniku vara kohta allajärgnevad: 1.
9. Käibevara: 1.1.
10. Raha 511,80 krooni. Pangakonto saldo Swedbangas seisuga 19.05.2009.a on 511,80 krooni, SEB Pangas seisuga 26.05.
11. a 0 krooni, kassas raha pole. 1.1.
12. Nõuded ostjate vastu 129 802,74 krooni. Kogu debitoorne võlgnevus on nõutav sisse Betoontoode OÜ-lt, endise ärinimega Tasandusvalu OÜ. Deebitorile oli märtsis
13. a müüdud kaks betoonhõõrutit ja laser hinnaga 47 200 krooni, kuid seoses raske majandusliku olukorraga ei suuda ta tasuda arvet ning tagastab esemed OÜ-le S.M.K.Betoonpõrandad. Seega suureneb ettevõtte vara põhivarana, nõudeks jääb 82 602,74 krooni, mille laekumine on samuti ebatõenäoline. 1.
14. Põhivara on 10 222 krooni, millest: 1.2.
15. Masinad ja seadmed 10 222 krooni. Tegemist on auto järelhaagisega, mis on arvel Riiklikus Autoregistris. Varad kokku: 140 547 krooni.
16. Andmed võlgniku kohustuste kohta 23.04.
17. a bilansi kohaselt on ettevõttel kokku kohustusi 567 445 krooni. 2.
18. Laenukohustused 224 437 krooni. Tegemist on omanike laenuga, mille summad on laekunud firma pangakontole. 2.
19. Võlad töövõtjale puuduvad. 2.
20. Võlad tarnijatele 40 228 krooni. Esitatud andmete põhjal ollakse võlgu raamatupidamist korraldavale firmale SK Raamatupidamisbüroo OÜ tasumata arvete eest 32 037 krooni ja pankrotistunud automüügifirmale Unistar-Auto OÜ-le 8191 krooni. 2.
21. Maksuvõlad 302 780 krooni. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse vastusest ajutise halduri järelepärimisele selgub, et koguvõlgnevus seisuga 20.05.
22. a on 334 850,15 krooni, millest põhivõlg 302 780,11 krooni ning sellelt arvestatud intress 32 070,05 krooni. Enamus sellest moodustab sotsiaal- ja käibemaksu võlgnevus. Kohustused kokku: 599 515,16 krooni.
23. Omakapital osaühingus Osaühingu osakapitali suuruseks oli 42 000 krooni.
24. a majandusaasta lõppedes oli see muutunud negatiivseks – 251 318 kroonini, 2008/2009 aasta majandustulem näitas kahjumiks 175 580 krooni ning omakapital oli miinuses 426 898 krooniga. Omakapitali mittevastavuses ÄS kehtestatule on tekkinud
25. a majandusaasta lõppedes, mille tõttu oleks juba 2008 aasta alguses tulnud viia omakapital seadusega vastavusse, algatada likvideerimismenetlus või esitada pankrotiavaldus. Seoses sellega on ajutise halduri arvates rikutud sellel hetkel kehtinud ÄS redaktsiooni §
26. 4.Arvamus maksejõuetuse kohta Ettevõtte tegevus seisnes betoonpõrandate ehitamises, põrandapindade ettevalmistamises valuks. Firma, mis alustas tegevust
27. aastal teises pooles, tegutses sisuliselt vaid kaks ja pool aastat, lõpetades juba
28. majandusaasta kahjumiga. Osaühingu ühe omaniku ja juhatuse liikme SxxxxKxxxx poolt on küll firmat turgutatud laenudega, kuid sellest ei ole piisanud majandustegevuse jätkamiseks ega omakapitali vastavusse viimiseks Äriseadustikuga.
29. majandusaasta lõppedes oli ettevõttel netovara vähem, kui pool osakapitalist (- 251 318 krooni). Juhatuse liikme poolt on eiratud ÄS § 176, millest tulenevalt, 3 kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seadustiku § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Seoses sellega esinevad juhatuse liikmete toimingutes
30. a alguses kehtinud KarS redaktsiooni § 380 tunnused – osanike ja aktsionäride koosoleku kokku kutsumata jätmine, kus: osanike või aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansis on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa või aktsiakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, või seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Firmal on vara 140 547 krooni, millest reaalse varana ca 20 000 – 30 000 krooni, kuna debitoorse võlgnevuse laekumine on küllaltki ebatõenäoline. Kohustusi on äriühingul 599 515,16 krooni. Puudub reaalne majandustegevus, millega katta mingeid kulutusi. Omanikud ei ole nõus enam rohkem äriühingusse panustama, kuna senisedki antud laenud on tasumata ja nende tagasi saamine on ebatõenäoline. Kohustused ületavad kordades ettevõtte vara väärtuse. Ajutise pankrotihalduri arvates on välja kujunenud maksejõuetus Pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes. Ajutine pankrotihaldur on asunud seisukohale, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalus. Eeltoodu alusel palub ajutine pankrotihaldur kohtul lõpetada OÜ S.M.K.Betoonpõrandad pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung 10.06.
31. a toimus määratud kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Võlgniku esindaja ja ajutine pankrotihaldur taotlesid pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu. Võlgnevusi töötajatele ei ole ja töötajatega on töösuhted lõpetatud. Investeeringute jaoks vahendeid ei ole ja arvestades ehitusturu madalseisu ei annaks investeerimine vajalikku tulemust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et võlgnik OÜ S.M.K.Betoonpõrandad on maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajate nõuded ületavad olemasoleva vara, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Samuti puudub võlgnikul majandustegevus ja võlgnik ei näe võimalust selle jätkamiseks. Kui äriühingu omanikud ei soovi ettevõttesse panustada, ei ole võimalik kujunenud majandusolukorras selle tegevust jätkata. Seega on olemas eeldused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Kohus on seisukohal, et OÜ S.M.K.Betoonpõrandad pankroti väljakuulutamine ei ole tulemuslik, vaid pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus. 4 Võlgnikul on vara 140 547 krooni, millest reaalset vara on hinnanguliselt väärtusega 20 000 – 30 000 krooni, mis võimaldab katta ajutise menetluse kulud. Ülejäänud vara, debitoorse võlgnevuse, laekumine on ajutise halduri arvates ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole võlgnikul piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks ja ka tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Seega tuleb pankrotimenetlus lõpetada Pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele.

§ 130

lg 4 sätestab: kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg.1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril viia läbi võlgnikettevõtte likvideerimine, müüa vara.

§ 130

lg 5 sätestab, et haldur näeb ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile.

§ 130lg 5 alusel määrab kohus ajutise pankrotihalduri taotlusel võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Sxxxx

Kxxxx, kes on selleks ka nõusoleku andnud. Ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud andmete põhjal esineb alates 2008.a.a algusest võlgniku juhatuse liikmete toimingutes kuriteo tunnused KarS § 380 järgi – osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, või seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Vastavalt

§ 28

lg-le 1 teatab kohus maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnuste ilmnemisel sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seega esitab kohus kuriteoteate Lõuna Ringkonnaprokuratuurile võlgniku juhatuse liikmete suhtes kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks KarS § 380 alusel. Menetluskulude kindlaksmääramine Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 22 töötunni eest kokku summas 17 600 krooni ja hüvitatavate kulutuste eest 1861 krooni.

§ 23

järgi ajutisel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. § 23 lg.3 järgi on määruskaebeõigus ajutise halduri tasu ja kulutuste kohta tehtud määruse peale ka ajutisel halduril. Taotluse lahendamisel lähtub kohus Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast“ (edaspidi: Kord). Korra § 1 lg 2 järgi määrab kohus tasu ja kulutuste suuruse kindlaks ajutise halduri taotluse alusel. Korra § 1 lg.6 järgi: Kohus võib hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Korra § 2 järgi Ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul on olemas raha Swedbangas ja põhivara, mis tuleb realiseerida. Nende vahendite arvelt on võimalik kanda ajutise menetluse kulud. Kohtunik Ü.Raag 6