) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ülalpidamiskohustust ei täida.
lg 1 näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Hageja taotleb elatist summas 2500 krooni, lisaks elatiselt maksmisele kuuluv tulumaks 525 krooni, kokku elatis 3025 krooni.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on töötu, töötuna on ta arvele võetud 09.04.2009.a (tl 7). Hageja sissetulek moodustub riigilt saadavatest toetustest. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, xxxxxxxxxx.a sündinud Mxxxxxxx Exxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud MxxxxLxxx Exxxx. Kostja töötab xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s, tema enda väitel on tema töötasu 27000 krooni kuus, millest arvestatakse maha maksud. Mõlemad pooled kannavad igakuiseid eluasemekulusid. Kostja tasub ka eluasemelaenu makseid. Arvestades poolte sissetulekuid ja kohustusi on kostja varaline seisund oluliselt parem võrreldes hageja omaga. Seega leiab kohus, et on põhjendatud, et kostja kannab ka suurema osa poolte ühise lapse ülalpidamiskuludest. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud hageja poolt toodud lapse vajadused: 700 krooni eluasemekuludele, 700 krooni toidule, 200 krooni transpordile, 150 krooni sidekulud, 400 krooni kulud lapse koolikohustuse täitmiseks, 120 krooni muud kulud. Kohtuistungil selgitas hageja, et lapsel on astma ja seetõttu peab laps tarvitama regulaarselt ravimeid. Kostja lapse kuludele vastu ei vaielnud. Kostja vaidles elatise vastu põhjendusel, et tema arvates ei ole ta lapse isa. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide ei põhjenda antud juhul elatise väljamõistmata jätmist. Kostja Axxxx Exxxxxon kantud lapse isana sünniakti (sünnitunnistus, tl. 6). Ta ei ole taotlenud sünniaktis tema kui vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ning seega tuleb lähtuda kehtivast kandest. Kostja ei ole esitanud ka asjaolusid, mis võiks
lg 6 2 järgi olla aluseks temalt elatise väljamõistmata jätmisel või elatise vähendamisel allpoole seadusega ettenähtud alammäära. Kohus leiab, et kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis hageja poolt nõutud summas, s.o 2500 krooni, koos sellelt tasumisele kuuluva tulumaksuosaga 3025 krooni. Kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust ja hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest, s.o alates 20.04.2008.a. Ühe aasta eest moodustaks kostja elatisevõlg kokku 36300 krooni. Kohus leiab, et lisaks igakuise elatise maksmisele elatisevõla tasumine võib olla kostja jaoks liigselt koormav ja võib panna kostja majanduslikult raskesse olukorda. Seetõttu jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata ja mõistab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise välja
a.
lg 1 kohaselt tuleb elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Hagi tagamine 04.05.2009.a esitas Vxxxxxxx Kxxxxxxxxxxxgi tagamise taotluse. Kohus rahuldas taotluse 08.05.2009.a määrusega ja kohustas hagi tagamise abinõuna Axxxx Exxxxx maksma Vxxxxxxx Kxxxxxxxxxx lapse Sxxx Exxxx ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus kuni tsiviilasjas lõpplahendi tegemiseni. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 14.05.2009.a otsusega määrati Vxxxxxxx Kxxxxxxxxxx elatisabi summas 4500 krooni. Hagi tagamine Tartu Maakohtu 08.05.2009.a määruse alusel tuleb jätta muutmata TsMS § 386 lg 4 alusel, kuna hagi rahuldati. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja seega jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.