) § 654 lg4 mõistes. Hageja muretses materjalid, kostja ehitas ahju, hageja tasus kostjale tehtud töö eest. Ahju kogumaksumuseks kujunes 20000 krooni. Peatselt peale ahju valmimist selgus, et see ei ole kasutamiskõlbulik-puudus tõmme, kütmisel täitusid ruumid vinguga. Hageja kutsus välja Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu spetsialistid, et teha kindlaks ahjul esinevad puudused. Ahju vaatluse käigus tehtigi kindlaks, et küttekolle on täielikult lagunenud ja ahi tuleohtlik. Et välja selgitada kõik ahjul esinevad puudused, kutsus hageja välja vastava ala spetsialisti FIE M.M., kes tegi kindlaks, et kostja poolt ehitatud ahjul esinevad järgmised puudused: ahju välisseinas on praod, mis on tule- ja vinguohtlikud; küttekolde vuugivahed ei vasta nõuetele, võlvikivid on mõranenud, ukse kohal kandetala deformeerunud, tuharest on lagunenud, pöördsiiber ei sulgu, pöördsiibri all ahjus lahtised kivid (kütteseadme puhastamise akt nr 85 25. augustist 2008.a.). Seega osutus ahi kasutamiskõlbmatuks, samuti on rikutud ahju ehitamiseks kasutatud materjalid ja need ei vastanud nõuetele. Hageja hindab tekitatud kahju suuruseks 20000 krooni. Hageja on pöördunud kostja poole ja teinud ettepaneku temale tekitatud kahju heastada, kuid kostja keeldus sellest. Peale seda pöördus hageja advokaadi poole õigusabi saamiseks, kus tema nõude rahuldamiseks koostati kostjale pretensioon, et viimane hüvitaks tekitatud materiaalse kahju vabatahtlikult makstes hagejale igakuuliselt 2000 krooni kuni kogu kahju hüvitamiseni. Kostja kokkulepet aga ei täitnud, teatades hagejale, et tema pöördus õigusbüroo poole, kus temale selgitati, et ta ei ole kohustatud midagi maksma. Hageja leiab, et
MS 162 lg1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel palub hageja:
lg1 sätestatule peab tellija teatama mõistliku aja jooksul töövõtjale töö mittevastavusest lepingu tingimustele ja tarbija peab seda tegema kahe kuu jooksul. Hageja hakkas kostjale pretensioone esitama aga alles 2008.a. Pretensiooni esitamise ajaks oli ka ehitusseadusega kehtestatud kahe aastane garantiiaeg möödunud. Kuna nõue ei ole esitatud tähtaegselt tuleb see juba aegumise tõttu jätta rahuldamata. Töö (so. valminud ahju) üleandmis-vastuvõtmisakti ei ole ka vormistatud. M. E. tunnistab, et töötasu, mis temale maksti oli 6000 krooni, mitte rohkem. Kostja selgituste kohaselt tuli ahi hageja soovil teha kolme toa peale korraga ja kärglõõriga, mis mingil määral võis mõju avaldada ka tõmbele. Ahju materjalid on ju alles ja neid võib hageja kasutada uue ahju tegemisel. Pole tõendatud, et materjal oleks hävinenud või kasutuskõlbmatuks muutunud. TÕENDID MIDA KOHUS UURIS: I Hageja poolt esitatud tõendid: Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu poolt koostatud kütteseadmete puhastamise akt
Kostja töövõtjana andis hageja tellimusel ehitatud ahju kostjale üle ja hageja tellijana tasus kostjale tehtud töö eest.
lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus peab kohe vajalikuks märkida, et poolte vahelist lepingut hagejale kuuluvasse kinnisasja – korterisse - ahju ehitamiseks ei saa vaadelda tarbijatöövõtulepinguna
lg4 tähenduses, vaid töövõtulepinguna
lg1 tähenduses.
lg4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtt, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallaasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ahi on vastavalt Ehitusseadusele ehitise lahutamatuks osaks. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st. ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks
lg4 tähenduses (RK lahend 3-2-1-80-08 OÜ Wolreks Ehitus hagi Joonas Maanurme vastu võla nõudes).
lg1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna tellitu töö vastuvõtmisele peaks eelnema töö ülevaatamine, hakkab vastuvõtmise hetkest kulgema
Poolte vahel oli suuliselt sõlmitud töövõtuleping, kus oli määratud, et hageja tellimusel peab valmima kolme tuba soojendav ahi korteris. Et pooled oleksid kokkuleppinud muude täiendavate ja täpsustavate või muude eritingimuste osas, sh. töö puudustest teatamise tähtaja pikkuses ahju lepingu tingimustele vastavuses, ei ole kohtulikus menetluse kindlaks tehtud. Ehitusseadus § 2 kohaselt ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Ehitusseaduse § 2 kohaselt ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. Ehitusseaduse § 3 kohaselt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Vastavalt Ehitusseaduse § 48 sätestatule on ehitusettevõtja kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi jne. Ehitusseaduse §-s 4 on sätestatud ehitise garantii. Ehitusseaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud töö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseaduse §-s 4 lg1 nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja omanik omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva loetakse ehituse garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Eeltoodud põhimõtetest tulenevalt tuleb lugeda kostja poolt ehitatud ahju garantii alguseks 2005.a. septembrikuud. Kostja selgituste kohaselt käis ta hageja kutsel ahju juures ilmnenud puudusi kõrvaldamas 2005.a. septembrikuus. Rohkem teda ahjul esinenud puudustest kuni 2008.a. septembrini teavitatud ei ole. Vastavalt eelpool nimetatud Ehitusseaduse sättele möödus seega töövõtjapoolne garantii ahjule 2007.a. septembrikuus. Kostja on eitanud hageja poolsete suuliste pretensioonide saamist tema poolt ehitatud ahju kvaliteedile alates 2005.a. septembrikuust kuni 2008.a. septembrikuus hagejalt saadud kirjaliku pretensioonini, milline on lisatud ka hagi materjalidele. Kostja väidetel ei ole temale nimetatud perioodil teatatud ega teda kutsutud kohale, kui spetsialistid on ahju ülevaadanud ja selle ehituses puuduseid tuvastanud. Hageja ei ole kohtulikus menetluses vastupidist TsMS §-s 229 loetletud tõenditega tõendanud.
§-s 647 on sätestatud töövõtulepingu olulise rikkumise tagajärjed töövõtja poolt. Nimetatud sätte lg1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
lg3 kohaselt ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks
§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Hageja on ise kohtus märkinud, et peale ahju kasutamisel ilmnenud puuduste ja peale 2005.a. septembrikuus kostja poolt ahju parandamise katset, ei ole ta soovinud, et kostja ise enam ahju parandaks või uuesti ehitaks vaid ta soovis, et kostja hüvitaks temale lepingutingimustele mittevastava ahju ehitamisega tekitatud kahju- tehtud kulutused ahju ehitamisele. Seega ei ole kostjale, kui töövõtjale pakutud
§-s 647 sätestatud võimalusi tehtud töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. Kostjat ei ole kutsutud ka nende toimingute juurde, mille käigus väidetavalt tehti kindlaks kostja poolt ehitatud ahju lepingutingimustele mittevastavus. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus välistada või lugeda kõrvaldatuks kostja poolt püstitatud kahtlustust, et vead ahju küttekoldes – sisemuses - võisid olla tekkinud alates 2005.a. septembrikuust kuni pretensiooni esitamiseni 2008.a. septembrikuuni ebaõige ekspluatatsiooni käigus. Kuna hageja tellijana ei ole andnud kostjale töövõtjana võimalust töö parandamiseks ega võtnud vastu ka kostja ettepanekut ehitatud ahju üle vaadata ja väidetavad puudused kostja poolt ise parandada või uuesti teha, siis kohus leiab, et hageja ei saa
§-s 648 sätestatust tulenevalt taotleda kostjale tehtud töö eest makstud tasu täielikku või osalist tagasinõudmist. Kohus pakkus kohtulikus menetluses korduvalt pooltele võimalust sõlmida kompromiss, sh. ka võimalust, et kostja ise kõrvaldab ahjul esinevad puudused, millega aga hageja ei nõustunud. Seega ei ole hageja tellijana andnud kostjale võimalust töövõtjana heastada väidetav lepingutingimustele mittevastav töö.
lg1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Sama paragrahvi lg2 kohaselt uue töö tegemisel töövõtja poolt algab aegumistähtaeg uue töö valmimisest. Puuduste kõrvaldamisel algab hagi aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduste suhtes uuesti, alates puuduste kõrvaldamisest. TsÜS § 146 lg 2 kohaselt on ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat samas aga on ehitisele Ehitusseaduse alusel antav garantiiaeg kaks aastat. TsÜS § 146 lg1 alusel ei ole hageja nõude puhul tegemist aegumisega.
lg 5 ja 6 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
lg-te 5 ja 6 koosmõjust tuleneb, et juhul, kui tellija ei järginud lg-s 6 sätestatud kohustust nõuda töö parandamist või uue töö tegemist mõistliku aja jooksul, kaotab ta õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks peale 2005.a. septembrikuud nõudnud kostjalt ahju ehituslike vigade parandamist või uue ahju ehitamist või, et kostja senine käitumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõtetega. Nimetatud asjaolu välistab hageja ehitustööde vigade parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamise nõude rahuldamise. Hageja ei ole esile toonud kaaluvaid asjaolusid, millega võiks
lg 3 järgi mõistlikult vabandada töö väidetavast mittevastavusest teatamata jätmist ja kostjale ahju väidetavate vigade parandamise või uue ahju ehitamise võimaluse mitteandmist ligi kolme aastase perioodi jooksul. Kostja omab pottsepp – müürsepa kvalifikatsiooni ja seega on pädev ehitama küttekoldeid. Hageja on taotlenud kahju hüvitamist
alusel.
§-s 649 on sätestatud kahju hüvitamise erisused. Tellija poolt töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on: - töö lepingutingimustele mittevastavus (
) - töövõtja vastustus (
§-d 642; 643-645). Kuna
sätestab erinormi üksnes kahju hüvitamise nõude sisu osas kohaldatakse muus osas
-i üldosa sätteid. Kohus leiab, et kohtulikus menetluses on küll hageja poolt esitatud tõenditega (Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu poolt koostatud kütteseadmete puhastamise akt 18.08.2008.a.; hinnang FIE M.M. poolt 25.08.2008.a. koostatud kütteseadme puhastamise akt ja FIE P.A.e poolt vaidlusaluse küttekolde kohta koostatud akt ning ütlused kohtuistungil) tõendatud, et kostja poolt hagejale ehitatud ahi ei vastanud nende aktide (arvamuse koostamise) aja seisuga 2008.a. ahjule esitatavate nõuetele ja oli tuleohtlik ning ahi tuleks ehitada uuesti. Nimetatud aktidest nähtub, et ahju sisemuses olev küttekolle oli 2008.a. II pooles lagunenud ja muutunud tuleohtlikuks ning hageja tellimusel on FIE P.A. andnud arvamuse, et küttekolde sisemuse lagunemise on tinginud selle ahju ehitanud pottsepa ebaõiged töövõtted.
lg2 p2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialXle oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd kasutatakse. Eelpool nimetatud tõenditest nähtub, et ligi kolm aastat peale ahju üle andmist hagejale on kindlaks tehtud, et ehitatud ahi ei vastanud lepingu tingimustele ning ahju ei ole enam sellel ajal ilma põhjalikuma remondita võimalik kasutada. Seega on tõendatud kostja poolt 2005.a. tehtud töö tulemusena valminud ahju mittevastavus lepingu tingimustele. Töö mittevastavus lepingu tingimustele on ilmnenud pärast töö üleandmist hagejale, mitte üleandmise ajal. Seega on formaalselt täidetud üks lepingu tingimustele mittevastava töö tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude eeltingimusi. Teine eeldus kahju hüvitamisele on töövõtja vastutus. Töövõtja vastutus ei ole töö lepingutingimustele mittevastavuse korral siiski absoluutne ning
sätestab sellest mitmeid olulisi erandeid.
§-s 644 lg3 sätestab põhimõtte, mille kohaselt vabaneb töövõtja osaliselt vastutusest juhul, kui tellija ei teata töö lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel õigeaegselt. Tellija peab töö väidetava lepingutingimusele mittevastavuse korral suutma tõendada nii lepingutingimustele viitava puuduse olemasolu tööl kui ka selle, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba töö üleandmise hetkel. Nagu juba eelpool korduvalt märgitud, töö üleandmise hetkel ei ole hageja viidanud kostja poolt üle antud töö puudustele. Töö üleandmise kuul -2005.a. septembris- käis kostja hageja kutsel viimase poolt viidatud puudust (ahi ei tõmba ja ajab suitsu sisse) kõrvaldamas. Järgmine kostjale teada olev vihje tehtud töö mittevastavusest lepingutingimustele oli 2008.a. septembrikuus kirjaliku pretensioonina. Hageja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et töö lepingutingimustele mittevastavus ei võiks olla tingitud ka ahju hilisema kasutamise käigus toimunud välismõjutustest (näit. ebaõige kütmine, ahju parandamine mittespetsialisti poolt, seda enam, et ahi avati vigade kindlaks tegemiseks ilma kostja juuresolekuta jne). Kohtulikus menetluses on kindlaks tehtud, et töö valmimisel ja selle vastuvõtmisel kostjalt 2005.a. septembrikuus hageja töö suhtes pretensioone ei esitanud. Kohus leiab, et kolm aastat lepingu tingimustele mittevastava töö teatamata jätmist on ebamõistlikult pikk aeg
Hageja ja tunnistaja E. E. ütluste kohaselt oli võrdlemisi kiiresti peale ahju kostja poolt üleandmist selge, et ahi ei vasta lepingutingimustele ( ahju ei ole võimalik normaalselt kütta, ajab suitsu sisse jne) kuid vaatamata sellele ei ole nad selle kolme aastase perioodi jooksul kostjat informeerinud puudustest töös ning andnud kostjale võimalust tööl esinenud puuduste tuvastamiseks, nende puuduste kõrvaldamiseks või uue ahju ehitamiseks.
kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
§-s 644 lg3 kohaselt kui tellija ei ole töövõtjale õigeaegselt teatanud töö lepingu tingimustele vastavusest ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole täidetud lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise teine eeldus, mis puudutab töötaja vastutust, siis ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohus leiab ka, et hageja ei ole tõendanud oma rahalise nõude (kahju) suurust ja põhjendatust. Hageja poolt taotletud kahjutasu koosneb hagi kohaselt kostjale tehtud töö eest makstud tasust ja ahju ehitamisel kasutatud materjali maksumusest. Kostjale tehtud töö eest makstud tasu hüvitamise põhjendatuse osas on kohus oma seisukoha väljendanud eelpool. Mis puutub materjali maksumusse, siis ei ole kohtul võimalik esitatud andmete põhjal hinnata ahju ehitamisele kulunud materjali kogust, koosseisu ja maksumust ega seda, milline osa materjalist on kasutatav või kasutamiskõlbmatu ja mis võib olla järelejäänud kasutatava materjali maksumus. Kostja on vaidlustanud hageja nõude rahalise suuruse põhjendatuse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks reaalselt seni kandnud kulutusi lepingutingimustele mittevastava töö parandamiseks või uuesti tegemiseks, materjali ostmiseks (
). MENETLUSKULU JAOTIS Hageja on esitanud menetluskulude nõude summas 7500 krooni, millest 4000 krooni on riigilõiv ja 3500 krooni tasu õigusabi eest (tl.46-48). TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel pooles ulatuses hageja kanda ja pooles ulatuses kostja enda kanda. Kohus, arvestades konkreetse tsiviilasja sisu ja asjaolusid leiab, et kogu kostja menetluskulude panemine hageja kanda on tema suhtes ebaõiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442, 630-632. Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.