← Eesti

2-09-17625/9

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 17. juuli 2009 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-17625 Hagi ese T S ha

§ 60lg.

1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lapse bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Pooled on saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus maksma elatist 3000.krooni kuus. Kostja on tõendanud, et ei ole maksnud elatist põhjusel, et viibis palgata puhkusel ja ei saanud sel ajal sissetulekut. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist , on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud. Kokkuleppe elatise maksmise kohta sõlmisid pooled

  2. 2009, e. pool aastat peale lapse sündi. Seda kostja siiani täita ei ole suutnud. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused ühele lapsele kuus keskmiselt 6850 krooni, mida kohus, arvestades lapse iga ei pea põhjendatuks. Kohus leiab, et esitatud kulude arvestuses on mõningaid liialdusi. Arvesse võttes lapse iga (alla aastane laps), on kulu toidule summas 2950 krooni (arvestatav 2000), kulutused transpordile 600 krooni

(200)ja riietele ja jalanõudele 1000 krooni
(500)ilmselt liialdatud. Muus osas loeb kohus hageja poolt arvestatud kulutused lapse ülalpidamiseks põhjendatuks, kokku kulutused lapsele 5000 krooni kuus. lk 3 Arvestuse alusena võttis kohus EV Sotsiaalministeeriumi tellimusel välja töötatud laste ülalpidamiskulude arvestamise metoodika alusel tehtud arvestused. Kulude arvestuse hindamise juures võtab kohus arvesse ka asjaolu, et peale tulumaksu mahaarvamist vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg. 1 lapse ülalpidamiseks jääva elatise suurus ei ületa oluliselt elatise minimaalmäära (alates
  2. 2008 2175 krooni), mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks täiendavate tõendite väljanõudmist hagejalt lastele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis pooled on deklareerinud oma igakuiseks sissetulekuks: hageja 4209 krooni, kostja keskmine sissetulek vastavalt esitatud tõendile on 8000 krooni kuus. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 2500.- krooni. Siinjuures tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et

§ 61alusel elatist saav füüsiline isik maksab tulumaksuseaduse § 12 lg.

1 p. 7 ja 19 lg. 1 alusel elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu mõistab kohus elatise kostjalt välja alates hagi esitamisest suuruses 3000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist selles suuruses ja seda ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kohus ei saa siinkohal arvestada kostja vastuväiteid elatisenõudele, mida ta põhjendab kohustusega maksta laenu. Vanem on kohustatud kohustuste võtmisel arvestama eelkõige oma kohustusega pidada ülal oma alaealist last ja kaaluma, milliseid kohustusi on ta võimeline täitma peale ülalpidamiskohustuse täitmist. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutudes on elatist saama õigustatud vanemal õigus taotleda elatise suurendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.