2-09-16538/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-09-16538 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009.a Kuressaare Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tsiviilasi S K´a hagi J K´a vastu abielulahutuse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2009.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada S K´a ( ) ja J K´a ( ) abielu, milline on registreeritud
5. august 1999.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr
6. S Ka abielueelne perekonnanimi oli „P“
7. Jätta S K´a, perekonnanimeks pärast lahutust - K. S K ja kostja J K
8. Hageja poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivust 5000 (viis tuhat krooni) pool, so. 2500 krooni jätta kostja J Ka kanda. 5.Mõista J Kalt välja hageja S Ka kasuks menetluskulu 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.
9. Muu menetluskulu jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD Pooled abiellusid
10. augustil 1999.a. Nende abielu registreeriti Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 66.. Sellest abielust on sündinud neli last: ), kes elavad hageja S Ka juures. Elatise maksmise osas laste ülalpidamiseks on pooled saavutanud kompromissi millise lepingu on kohus kinnitanud määrusega. HAGEJA NÕUE Hageja soovib, et poolte abielu lahutatakse, kuna abielulised suhted kostjaga lõppesid juba ligi kaks aastat tagasi. Käeoleval ajal elavad nad kostjaga eraldi ja hageja ei soovi kooselu kostjaga taastada. Poolte ühised lapsed elavad koos hagejaga ja lastele ülalpidamise maksmise osas on nad kostjaga saavutanud kokkuleppe, milline on vormistatud kompromisskokkuleppena. Pärast lahutust soovib hageja säilitada abiellumisel saadud perekonnanime ja alaealiste laste jätmist enda juurde. Mingeid vaidlusi kostjaga ei ole. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab hageja kooselu lõppemist ja eraldi elamist. Lahutuse vastu ei vaidle, kuigi ei leia põhjust, miks kohus peab nende abielu lahutama. Kui hageja seda siiski soovib, siis tema lahutusele vastu ei vaidle. Kuna lapsed elavad ema juures, siis võivad lapsed ema juures olla. Kostja soovib ainult nendega kokkusaamist, milleks on tal seaduslik õigus. Mingeid vaidlusi tal hagejaga rohkem ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud juba ligi kaks aastat tagasi, pooled elavad lahus ja hageja on kindlalt seisukohal, et nende abielulised suhted ei ole taastatavad ning kostja ei vaidle lahutusele vastu, siis tuleb poolte abielu lahutada. Poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik ning Perekonnaseaduse § 29 sätete alusel tuleb nende abielu lahutada. Mingeid muid vaidlusi poolte vahel ei ole. Poolte alaealised lapsed elavad koos emaga ja seega on laste huvides nende edasine hageja juurde jätmine. Hageja perekonnanimeks pärast lahutust tuleb jätta vastavalt Perekonnaseaduse §-le 31 tema abiellumisel saadud perekonnanimi – K. Pooled olid nõus, et menetluskuludest hageja poolt tasutus riigilõivust 5000 krooni tuleb tasuda kostjal, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2500 krooni, muus osas jäävad kohtukulud poolte kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg
11. Kristel Pedassaar kohtunik