lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaselja osaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 19. oktoober 2009 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-

§ 162lg 1 alusel lahutada poolte vahel 12.07.2006.a.

sõlmitud abielu, korraldada ekspertiis M K põlvnemise tuvastamiseks L Vist, välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatusraha laste ülalpidamiseks järgmiselt: Lapsele M Kle alates 02.04.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o . suuruses 2175 krooni kuus; Lapsele K Vile alates 02.04.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o suuruses 2175 krooni kuus. Palga alammäära tõstmisel palub hageja suurendada elatist kuni uue elatusraha alammäärani. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagile ei vastanud KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada elatise väljamõistmise osas K Vile tagaselja osaotsusega.

§ 407lg.

1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

2. 2009.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus määras asjas kohtuistungi, kuhu kostja ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist põhjusel, et kostja ei ole hagile vastanud. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt –elatise nõude osas K Vi ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt , kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse
3. detsembri 2007.a. määrus nr. 254 kehtestas kuupalga alammääraks alates
4. jaanuarist 2008 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175 krooni. lk 3 Vabariigi Valitsuse
5. juuni
6. a määrus nr 90 kehtestas alates
7. juulist 2009 töötasu alammääraks 4350 krooni. S.t, et elatise minimaalmäär jäi samaks. Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on pooltel
9. 2006.a. sündinud tütar K V, kes elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamisest vajalikul määral osa ei võta, mistõttu hageja nõue temalt elatise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja võtab arvesse ka seda, et elatise saajana on hageja tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt tulumaksu. Perekonnaseaduse § 70 lõike 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

§ 162järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses elatise väljamõistmisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik: Külli Mõlder