Obsah (13)

§ 128§ 100§ 101§ 115§ 127§ 1044§ 1043§ 1045§ 1049§ 137§ 620§ 139§ 140

2-09-14436 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juuni 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-14436 Tsiviilasi J S hagi MTÜ Ta

§ 128lg 1).

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (

§ 128lg 2).

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (

§ 128lg 4). Rk

HKo nr. 3-3-1-13-06 kohaselt kahjuhüvitist ei tohi jätta välja mõistmata üksnes seetõttu, et saamata jäänud tulu suurust on keeruline võimatu tuvastada. Saamata jäänud tuluks võib olla saamata jäänud ettevõtlustulu üldiselt (RKhKo 3-3-1-13-06).

§ 128

lg 4 teise lause kohaselt võib saamata jäänud tuluks olla ka tulu saamise võimaluse kaotus. Samuti võib kahjuks olla kasutuseelise- valduse ja kasutusõiguse- hüvitamine, lähtudes selle harilikust väärtusest. Selle arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida kasutaja oleks 4 2-09-14436 võinud saada, arvestades seejuures ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Määrav on , kas valdus põhines õiguslikul alusel, st. kas tal oleks olnud õigus üüritud asja arvel tulu teenida (RKTKo 3-2-1-123-05). 2.

1. Kostjapoolne kohustuse rikkumine, põhjuslik seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel - Kostja MTÜ Takso Arensburg. a) lepinguline vastutus (võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel tekkiv kahju). Kostja MTÜ Takso Arensburg on juriidiline isik, kellega hagejal tekkis lepingu sõlmimisel ehk hageja liikmeks võtmisel lepinguline võlaõiguslik suhe. Vastavalt Mittetulundusühingu Takso Arensburg põhikirjale I Üldsätted ühingu eesmärgiks on taksojuhtide ühiste huvide kaitse. Samuti nimetatud põhikirja p. 3.
2. d tulenevalt kostjal MTÜ Takso Arensburg oli kohustus tagada hagejale kui liikmele ettenähtud soodustused, st saada tellimusi ja seista taksopeatustes (tl 17- 19). Kostja MTÜ on loodud taksojuhtide ühiste huvide kaitseks, st. MTÜ kohustus looma oma liikmetele võimalused taksoteenuse osutamiseks, sõlmima rendilepingud KOV taksopeatuste loomiseks, looma tingimused tellimuste vastuvõtmiseks ja edastamiseks liikmetele jne. MTÜ kaudu saavad liikmed kasutada taksopeatusi. Läbi kostja MTÜ Takso Arensburg käis ka klientidelt tellimuste edastamine. Kostja MTÜ Takso Arensburg rikkus eeltoodud lepingulist kohustust. Kostja MTÜ ei taganud hageja kui liikme huvide kaitset taksoteenuse osutamisel. Pärast hagejalt liikme staatuse alusetut äravõtmist, s.o. alates hageja väljaarvamisest
3. aprillist 2006.a. kell 00.
4. kuni
5. detsembrini 2008.a., kostja MTÜ Takso Arensburg ei ole täitnud oma kohustust tagada hagejale ettenähtud liikme õigusi- Hageja ei saanud tellimusi kostja MTÜ-lt Takso Arensburg, samuti kostja MTÜ Takso Arensburg tegi hagejale takistusi linna poolt MTÜ-le antud taksopeatuste „Lossi 3“ ja „Torni-2“ (tl 42-47) kasutamiseks ehk hageja ei saanud oodata kliente taksopeatustes. Asjaolu, et hageja ei saanud alates
6. aprillist 2006.a. oma liikmeõigusi realiseerida tõendab hageja tunnistajate ütlustega ja poolte vande all antud seletustega, samuti kinnitab seda kostja omaks võtt, et ta alates 01.04.2006.a. hagejale liikme õigusi ei tagatud. Kuna kostja MTÜ Takso Arensburg otsused (tl 20, 25), millega hageja kahel korral liikmena alusetult välja arvati on kehtetud (tl 21-24 ja tl 26-31), siis vastavalt TsÜS § 90 lg 1 on need otsused algusest peale kehtetud. Seega kostja MTÜ Takso Arensburg on jätnud aluseta oma lepingulised kohustused hageja ees täitmata ehk oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Eeltoodud kohustuste rikkumiste tõttu kostja MTÜ Takso Arensburg poolt, oli hagejal oluliselt piiratud taksoteenuse osutamine, mille tagajärjel tekkis hagejal kahjum ja hageja oli sunnitud oma ettevõtluse peatama. Hagejal tekkis eeltoodu tõttu varaline kahju, milleks on otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. TsÜS § 31 lg 5 tulenevalt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Lähtuvalt TsÜS § 90 lg 1 seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Vastavalt

§ 101lg 1 p.

3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest 5 2-09-14436 tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju positiivse hüvitamise nõue, s.t. lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamine, eesmärgiks on kahjustatud lepingupoole asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui lepingut poleks rikutud (RKTKo 3-2-1-137-05)).

§ 127

lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. b) lepinguväline vastutus (deliktiõiguslik). Käesolev nõue on esitatud alternatiivselt ka deliktiõiguse alusel, kui kohus leiab, et tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustus eesmärgiks (

§ 1044lg 2).

Kostja MTÜ Takso Arensburg põhjustas hagejale kahju viimaselt alusetu liikmestaatuse (oma õiguste realiseerimise) äravõtmisega. Kuna kostja MTÜ Takso Arensburg rikkus õigusliku aluseta hageja isikliku õigust liikmestaatusele ja sellest tulenevatele õigustele peab ta hagejale eelnevast tekkinud kahju hüvitama. Kahju hüvitamisega peab olema tagatud

§ 127

lg 1 järgi olukord, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui hageja oleks õiguse rikkumise aja jooksul saanud oma liikmeõigusi kasutada. Kostja MTÜ Takso Arensburg vastutuse aluseks on

§ 1043

ja hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamisega enda paigutamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kostja MTÜ Takso Arensburg ei oleks tema õigusi rikkunud. Lähtuvalt

§ 1043

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lähtudes kostja MTÜ Takso Arensburg põhikirja p. 3.1., mille p. d kohaselt on ühingu liikmel õigus kasutada ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi võib eeldada, et kostja MTÜ Takso Arensburg rikkus hageja omandi sarnast õigust või valdust. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (

§ 1045lg 1 p.

5, absoluutne õigushüve kahjustamine). Hagejale keelati aluseta seista taksopeatustes ja oodata kliente, saada tellimusi, mis oli hageja lepinguline õigus, samuti oli hagejale antud taksopeatustes seismisega üle valdus. Hageja huviks on, et talle hüvitaks tema liikmestaatuse ja sellega kaasneva õiguse kasutamise (kasutuseelise) rikkumisega, millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jäi, tekkinud kahju (käesoleva avalduse p.1.2.1.1.). Kuna õigusvastase teoga seisati liikme ettevõte või häiriti selle tööd, tuleb hüvitada ka sellest tekkinud kahju. Vastavalt

§ 1045lg 1 p.

6 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Kostja MTÜ Takso Arensburg põhjustas hageja kui liikme alusetu väljaarvamisega vahetult majandustegevuse seiskamise. Kostja sekkus sellega hageja majandustegevusse. Hageja ei saanud ligi kaks aastat ja üheksa kuud kasutada taksoteenuse osutamiseks hädavajalike taksopeatusi Torni-2 ja Lossi-3, mis oli antud kasutada KOV poolt kostjale MTÜ Takso Arensburg kui taksojuhtide huvide kaitsjale. Kostja takistas hagejal taksopeatustes kliente oodata, mille tagajärjel ta ei saanud kliente teenindada, samuti kostja ei andnud edasi klientide tellimusi, mille tõttu ei saanud hageja kliente teenindada ja tulu teenida. Teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele (

§ 1049

). Eeltooduga rikkus kostja MTÜ Takso Arensburg käibes vajaliku hoolsust, kostja MTÜ Takso Arensburg tegutses tahtlikult. Kostja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje. 6 2-09-14436 2.

1. kostjad F N ja M K - kostja MTÜ Takso Arensburg juhatuse otsusega arvati hageja kaks korda välja MTÜ Takso Arensburg liikme staatusest. Esimene juhatuse otsus tehti
2. märts 2006.a. juhatuse liikmete (tl 16- Mittetulundusühingute ja sihtasutuste ajaloo väljatrükk
3. märts 2006.a. juhatuse liikmete kohta) F N ja M K poolt ja teise juhatuse otsuse tegi ainuisikuliselt juhatuse liige F N. Lähtuvalt MTÜ § 16 lg 1, 2 võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Kostjad juhatuse liikmed nimetatut järginud ei ole. Pärnu Maakohtu
4. november 2006.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr. 2-06-16568) tunnistati kehtetuks mittetulundusühingu Takso Arensburg juhatuse otsus
5. märts 2006.a. J Si välja arvamise kohta mittetulundusühingust (tl 21- 24). Pärnu Maakohtu
6. jaanuar 2008.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr. 2-07-21201) tunnistati kehtetuks (tl 26-31) mittetulundusühingu Takso Arensburg juhatuse
7. detsember 2006.a. otsuse p.1 (1.
8. ja 1.2.), mille kohaselt arvati liige J S ühingust välja (Lisa tl 25). Eeltoodud menetlustes tuvastati, et kostja MTÜ Takso Arensburg juhatuse otsused olid seaduse ja põhikirjaga vastuolus kuna otsused olid nii seaduslikult kui faktiliselt põhjendamata, asjaolud tõendamata (tsiviiltoimik 2-06-16568). Tulenevalt eeltoodust on juhatuse liikmed rikkunud oma kohustusi otsuse tegemisel, nad on arvanud liikme välja faktilise ja seadusliku aluseta. Samuti on eeltoodust lähtuvalt hagejale tagamata tema liikmeõigused. M K oli hageja välja arvamisel juhatuse otsusega 15.03.2006.a. juhatuse liige. Nimetatut tõendab J S´i vande all antud seletused koosmõjus MTÜ Takso Arensburg juhatuse koosoleku protokolliga
9. märts 2006.a. (tl 161), mille kostja MTÜ Takso Arensburg esitas tsiviilasjas nr. 2-06-16568, kui MTÜ Takso Arensburg juhatuse 15.03.2006.a. koosoleku protokolli (tsiviilasja nr. 2-06-16568 toimik tl 6, 43, 49, 50), mis oli aluseks 15.03.2006.a. juhatuse otsusele. Nähtuvalt nimetatust juhatuse koosoleku protokollist
10. märts 2006.a., võttis osa juhatuse koosolekust juhatuse liige M K. Lähtuvalt eelnevalt tsiviilasja nr. 2-06-16568 esitatud tõenditest (tsiviilasja nr. 2-06-16568 toimik tl 6, 43, 49, 50) esitas kostja MTÜ Takso Arensburg 15.03.2006.a. juhatuse otsuse aluseks oleva protokolli- juhatuse koosoleku protokolli, millest nähtuvalt juhatuse liikmeteks on F N ja M K. Käesolevas tsiviilasjas esitasid kostjad sama kuupäeva ja nimetusega, kuid erineva sisuga protokollist (tl 105), millest nähtuvalt on juhatuse liikmeks ainult F N. 3.02.2010.a. eelistungil (3.02.2010.a. istungi protokoll)kostjate esindaja selgitas, et ühe koosoleku kohta on tehtud kaks sama sisuga protokolli (kostja väidete kohaselt tsiviilasja nr. 2-06-16568 toimik tl 50 olev protokoll ja käesoleva tsiviilasja tl 105 on samased). Lähtuvalt kostja M. K esitatud tõendist (tl 94) kostja M. K kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt 11.11.2003.a. MTÜ Takso Arensburg koosoleku otsusega kuna oli täitmata põhikirja p. 5.
11. alajaotused b ja d. Nähtuvalt kostja M. K poolt antud vastusest hagile (tl 91) tegi tema ettepaneku enda tagasi kutsumiseks kuna ta töötas ja elas Soomes. Lähtuvalt eeltoodust järeldab hageja, et kostja M K on tekitanud käesoleva tsiviilasja tarbeks dokumente, et vabaneda vastutusest hageja ees. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt kostjate esitatud tõend (tl 105)
12. märts 2006.a. juhatuse koosoleku protokoll, MTÜ Takso Arensburg Koosoleku otsus 11.11.2003.a. (tl 94) ja kostja M K vande all antud seletused, on ebausaldusväärsed. Juriidilise isiku juhatuse liikme ülesandeks on korraldada juriidilise isiku organisatsioon selliselt, et juriidilise isiku kõik kohustused, sh lepingulised kohustused, saaksid nõuetekohaselt täidetud. Kui juhatuse liige jätab teadlikult täitmata oma kohustused juriidilise isiku ees, kuigi täitmiseks olid olemas kõik võimalused (s.t juhatuse liige rikub ühtlasi temal 7 2-09-14436 lasuvat hoolsuskohustust juriidilise isiku ees) ning juriidilise isiku võlausaldajale tekib seetõttu kahju, peaks juriidilise isiku võlausaldajatel siiski olema ka võimalus nõuda kahju hüvitamist nii juriidiliselt isikult kui ka viimase juhatuse liikmelt, kes rikkus oma kohustust juriidilise isiku ees tahtlikult. Kuigi juriidilise isiku esindusorgani liikmel puuduvad otsesed kohustused juriidilise isiku võlausaldaja ees, on juriidilise isiku juhtorgani liikme sellist tahtlikku käitumist oma sisemiste kohustuste täitmisel, mis toob kolmandale isikule kaasa õigusvastase tagajärje – kahju tekkimise –, võimalik käsitleda tahtliku heade kommete vastase tahtliku käitumisena, mis on iseseisva kohustise (lepinguvälise võlasuhte) tekkimise üheks aluseks (vt

§ 1045lg 1 p 8).

Kostja MTÜ Takso Arensburg juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustuste täitmisel või õiguste teostamisel hoolsuskohustust. Juhatuse liikmed tahtlikult ja heade kommete vastaselt arvasid hageja kahel järjestikusel korral MTÜ-st Takso Arensburg seadusliku aluseta välja takistades niiviisi hagejal oma liikme õigusi realiseerimast. Eeltoodu tagajärjel tekkis hagejal kahju. Kahju tekitajate tahtlus oli suunatud kannatanud kahjustamisele. Piisab sellest, kui tahtlikult heade kommete vastaselt käitunud isik sai aru või pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje.

§ 1045lg 1 p.

8 kaitse eesmärgiks on muu hulgas ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest, seega kuuluvad eelduslikult hüvitamisele kõik tahtliku heade kommete vastase teo tagajärjel tekkivad kahjulikud tagajärjed.

§ 1045lg 1 p.

8 järgi on kahju põhjustamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega õigusvastane. Eeltoodud sätte võimaldab oma kaitse-eesmärgist tulenevalt nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Lähtuvalt

§ 1043

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (

§ 137lg 1).

Samuti on käesolev nõue juhatuse liikmete vastu esitatud alternatiivselt juhatuse liikmete vastutuse kui kaudse vastutuse alusel. Juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelist suhet võib kvalifitseerida käsundussuhtena.

§ 620

lõike 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi oma teadmistele ja võimetele vastavalt käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Eeltoodust tulenevalt juhatuse liikme kohustuseks on nõutava hoolsuse ülesnäitamine kohustuste täitmisel. Hoolsuskohustuse piisaval määral järgimata jätmist saab juhatuse liikmele ette heita eelkõige siis, kui otsus ei ole ratsionaalselt põhjendatav või ei ole vastu võetud ratsionaalselt põhjendatavas menetluses. Vastavalt TsÜS § 35 juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hagejale tekitatud kahju tekkis juhatuse liikmete tegevusest (juhatuse liikmed rikkusid oma kohustusi kostja MTÜ Takso Arensburg ees, millest tulenevalt omakorda MTÜ Takso Arensburg rikkus kohustusi hageja ees) tulenevalt (põhjuslik seos). Vastavalt Mittetulundusühingute seadusele § 32 lg 1, 2 juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Lähtuvalt asjaolust, et kostja MTÜ Takso Arensburg on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine, võib 8 2-09-14436 puududa kostjal MTÜ Takso Arensburg vara või vähemalt nõutud ulatuses vara. Kuna olemasolevast varast ei ole võimalik hageja nõudeid rahuldada ja kuna kostja MTÜ Takso Arensburg juhatuse liikmed tekitasid oma kohustuste rikkumisega antud kahju on käesolev hagi nõue esitatud ka kostja MTÜ Takso Arensburg juhatuse liikmete vastu solidaarselt, kes antud otsuse vastu võtsid. Kui kostja MTÜ Takso Arensburg juhatus ei oleks hagejat MTÜ Takso Arensburg liikmena välja arvanud ei oleks hagejal käesoleva hagi p. 1.2.1.1. kirjeldatud kahju tekkinud. Eeltoodud kahju tekkis hageja alusetu väljaarvamise tõttu MTÜ-st Takso Arensburg. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (

§ 127lg 4). Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt Ts

MS § 434, § 162 lg 1 palub hageja:

1. mõista solidaarselt MTÜ-lt Takso Arensburg, F N ´alt ( ja M K´lt ( välja 250 000 krooni kahju J S kasuks või
2. mõista MTÜ-lt Takso Arensburg välja 250 000 krooni J S kasuks ja mõista solidaarselt F N ´alt ( ), M K´lt ( välja MTÜ Takso Arensburg kasuks 250 000 krooni;
3. menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtuistungil märkis hageja, et kahju on arvestatud perioodi eest 1.04.2006.a. – 20.12.2008.a. KOSTJATE VASTUVÄITED
4. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt /II kd lk 25-28/ põhjendab hageja kahju tekkimist sellega, et tema ei saanud teostada oma liikmeõigusi (seista MTÜ Takso Arensburgi poolt Kuressaare linnalt renditud taksopeatustes ja saada dispetšerilt taksotellimusi) alates
5. aprillist
6. a seoses tema ebaseadusliku väljaarvamisega MTÜ-st Takso Arensburg. Kostjad peavad hageja nõuet alusetuks. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 1 ja MTÜ Takso Arensburg põhikirja p 2.6 kohaselt arvab liikme üldjuhul mittetulundusühingust välja juhatus. Tulenevalt MTÜS §-st 16 lg 2 võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu põhikirjas sätestatust sõltumata. MTÜS § 20 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜ Takso Arensburg põhikirja p 4.3 kohaselt kutsub juhatus üldkoosoleku kokku, kui ühingu huvid seda nõuavad. Alates 11 novembrist
7. a oli MTÜ Takso Arensburg juhatus üheliikmeline (tl 154). Juhatuse liige oli F N. Ta oli juhatuse ainus liige ka
8. aasta märtsikuus. Juhatuse liige F N leidis, et J Si MTÜ liikmete hulgast väljaarvamise küsimus on MTÜ huvide seisukohalt oluline, kuna J S kahjustas oma tegevusega MTÜ tegevust ja mainet. J Si MTÜ-st väljaarvamine oli vajalik MTÜ huvide kaitseks, kuna hageja tegevus läks MTÜ Takso Arensburg huvidega vastuollu (hageja tegeles oma MTÜ loomisega kutsudes MTÜ Takso Arensburg liikmeid sinna tööle) ja kuna taksoteenust osutasid hageja töötajatena A A ja A K, kes rikkusid MTÜ mainet (tl 111 ja tl 148-150). Üldkoosoleku kokkukutsumist nõudsid MTÜ huvid, sest hageja läks vastuollu MTÜ Takso Arensburg põhikirja p-s 3.2 a) ettenähtud kohustusega järgida ühingu põhikirja ja häid tavasid. Sellest tulenevalt oli F Nl seadusest tulenev kohustus kutsuda kokku MTÜ üldkoosolek ja anda J Si MTÜ liikmete hulgast väljaarvamise küsimus lahendamiseks MTÜ üldkoosolekule. MTÜ Takso Arensburg põhikirja p-i 4.6 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest ning seadus ei näe ette suurema hääleenamuse nõuet. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 9 2-09-14436 poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet.
9. märtsil
10. a viisid MTÜ Takso Arensburg liikmed läbi MTÜ koosoleku, kus arutati J Si MTÜ Takso Arensburg liikmete hulgast väljaarvamise küsimust. Koosolekul osales 11 MTÜ liiget sh J S. Koosolekul otsustati J S MTÜ liikmete hulgast välja arvata. Seda, et
11. märtsil
12. a toimus MTÜ üldkoosolek, kus osales vähemalt 95% MTÜ liikmetest, on
13. veebruari
14. a kohtuistungil vande all ülekuulamisel kinnitanud kostja M K (vande all ülekuulamise protokoll). Asjaolu, et
15. märtsil
16. a so samal päeval võttis samas küsimuses MTÜ üheliikmeline juhatus F N isikus vastu esemetu juhatuse otsuse (tl 20) J Si MTÜ liikmete hulgast väljaarvamise kohta, ei muuda üldkoosoleku kui MTÜ kõrgema organi otsust kehtetuks. Hageja on käesolevas kohtuasjas kohtule esitanud MTÜ Takso Arensburg
17. märtsi
18. a juhatuse otsuse ( tl 20) hageja MTÜ liikmete hulgast väljaarvamise kohta, mille ta on tema enda väite kohaselt Pärnu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-06-16568 vaidlustanud ja mis on
19. novembril
20. a selles tsiviilasjas tehtud kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud. Tsiviilasjas nr 2-06-16568 on MTÜ esindaja andnud tema poolt kohtule esitatud koosoleku protokollile ilmselgelt ebaõige õigusliku hinnangu nimetades seda juhatuse koosoleku protokolliks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poole esindaja ebaõige õiguslik hinnang teises kohtuasjas ei ole poolele siduv. Samuti ei ole see hinnang siduv kohtule. Seega on kostjad seisukohal, et J S arvati MTÜ Takso Arensburg liikmete hulgast välja MTÜ Takso Arensburg
21. märtsil
22. a toimunud MTÜ üldkoosoleku otsusega. MTÜ Takso Arensburg
23. märtsi
24. a üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ja see kehtib käesoleva ajani. Seega ei kuulu hageja MTÜ Takso Arensburg liikmete hulka alates
25. märtsist
26. a ja ei tõstatu küsimust hagejalt õigusvastaselt liikmestaatuse äravõtmisest ega sellega seonduvast kahjunõudest ja hagi kostjate vastu tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on hagejale väidetavalt tekkinud kahju koosseis: 1) A Kle maksmata töötasu ajavahemikul
27. aprill
28. a kuni
29. september
30. a - 17 ja poole kuu töötasu 2) A Aa 33 kuu töötasu ajavahemikul
31. aprill
32. a kuni
33. märts
34. a kokku summas 472 381 krooni 3) A K kahe kuu keskmise palga hüvitis TLS § 82 alusel summas 18 620 krooni 4) saamatajäänud prognoositud kasum 8000 krooni kuus – ajavahemikul
35. aprillist
36. a kuni
37. märtsini
38. a kokku 264 000 krooni. Hagiavalduses on tuginetud

§-dele 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 1043, 1045 lg 1 p 5, 1045 lg 1 p 4, 1046 lg 1, 1045 lg 1 p 6,

2. novembril
3. a kohtule esitatud hagi täpsustuse kohaselt on kostjad hageja väitel temale ajavahemikul
4. aprill
5. a kuni
6. oktoober
7. a tekitanud kahju summas 100 000 krooni. Hageja väidab, et temal tekkis kahju seetõttu, et taksoteenuse osutamine oli peale tema MTÜ Takso Arensburg liikmete hulgast väljaarvamist
8. aprillil
9. a. oluliselt piiratud ja ta oli sunnitud majanduslikust otstarbekusest tulenevalt tegevuse taksoteenuse osutajana lõpetama. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hageja lõpetas taksoteenuse osutamise
10. a aprillis temast endast tulenevatel põhjustel. Asjaolu, et hageja lõpetas oma tegevuse FIE-na alates
11. a aprillikuust nähtub tema poolt kohtule esitatud tulude ja kulude kassapõhisest aruandest (tl 173). Hageja lõpetas taksoteenuse korraldamise Kuressaare linnas alates
12. aprillist
13. a, sest Kuressaare Linnavalitsus andis hagejale taksoveoloa
14. aprillil
15. a 10 2-09-14436 korraldusega nr 260 (tl 66) kehtivusajaga
16. aprillini
17. a. Seega oli hagejal Kuressaare linnas taksoteenuse korraldamiseks seaduslik õigus vaidlusalusel perioodil
18. aprillist
19. a kuni
20. aprillini
21. a. Taksoveoloa nõue tuleneb Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 141
24. a vastu võetud Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt võib taksovedu registreerimisjärgse omavalitsuse territooriumil korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja taksoteenust ise Kuressaare linnas osutanud. Tsiviilasjas nr 2-06-16568 (tl 59) on hageja kohtule väitnud, et ta ise ei ole taksoteenust osutanud. Kahjunõude esitamise eeldused on: tekkinud kahju, kahju tekitamise õigusvastasus ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Kostjad leiavad, et hagejal ei tekkinud varalist kahju MTÜ Takso Arensburg liikmete hulgast väljaarvamise tõttu. Kahju tõendamiseks on hageja esitanud kohtule järgmised tõendid: 1) takso andmed FIE J S (lisa 8 hagiavaldusele), 2) prognoos (lisa 9 hagiavaldusele), 3) tasumata töötasud A. Kle ja A Aale 2006.a, 4) töölepingud A Aa ja A Kga (lisad 11 ja 12 hagiavaldusele); 5) FIE kassapõhine koondaruanne tulude-kulude kohta 2007 ja
25. a (lisa 1 hageja
26. märtsi taotlusele), 6) töötasu võlgnevus A.Aale ja A. Kle 7) J Si saamatajäänud kasum, 8) J Si FIEna saadud tulu
27. a, 9) J Si FIE-na saadud tulu
28. a. Kostjad jäävad
29. juunil
30. a hagivastuse p-s 3 esitatud väite juurde (tl 61-64), et hageja poolt esitatud kahjunõue on meelevaldne ja tõendamata, samuti
31. oktoobril
32. a esitatud seisukoha juurde, et J Si poolt väidetav taksoteenuse osutamise eest saadud tulu on ilmselt ülepaisutatud (tl 99-103 p 2.4). Tsiviilasja nr 3-2-1-137-05 lahendi p-s 13 on Riigikohus asunud seisukohale, et kahjuks võib olla asja valdusest õigusvastase äravõtmise korral tulu vähenemine. Hageja väide, et tema sissetulek taksoteenuse osutajana vähenes peale
33. aprilli 2006.a, ei ole tõendatud. J Si poolt väidetav taksoteenuse osutamisest loodetud tulu on ilmselt üle paisutatud. Ei ole arvestatud, et saamatajäänud tulu ei võrdu käibe suurusega. Võrdluseks toovad kostjad viie MTÜ liikmeteks oleva taksojuhti sissetuleku aastatel 2006 – 2008, mis kajastub nende poolt kohtule esitamiseks antud tuludeklaratsioonidest (tl-d114-127). Saare Takso poolt teenitud tulu ei ole võrreldav taksoteenust osutanud FIE-de tuluga, sest lisaks taksoteenuse osutamisele tegeles OÜ Saare Takso veel ehitusmasinate ja –seadmetega teenuste osutamise, ehitusmasinate ja –seadmete rentimise, sõiduautode rentimise jms. Seega ei ole selge, milline hageja tegelik seaduslik sissetulek taksoteenuse osutajana kuni
34. aprillini 2006.a oli. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik hinnata tema sissetuleku muutumist peale
35. aprilli
36. a. Käesoleval juhul lähtub hageja sellest, et kohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-06-16568 MTÜ Takso Arensburg juhatuse otsuse
37. märtsist
38. a J Si väljaarvamise kohta mittetulundusühingust kehtetuks. Kahju hüvitamise nõudeks ei anna alust ainuüksi see, et mingi tegu loetakse avalik-õiguslikult rikkumiseks. Puudub põhjuslik seos väidetava kahju tekkimise ja MTÜ tegevuse vahel, sest kahju on tekkinud kannatanu enda käitumisest tulenevalt. 11 2-09-14436 Tulenevalt

§ 127

lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kostjad leiavad, et hageja MTÜ liikmete hulgast väljaarvamise ja hagejal tekkida võinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Tulenevalt

§ 101

lg 3 ei või võlausaldaja tugineda kohustuste rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid niivõrd kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja pidi arvestama asjaoluga, et ta arvatakse MTÜ-st välja, kui ta tegevus läheb vastuollu MTÜ põhikirjaga. Hagejat oli selles osas MTÜ liikmete poolt ka korduvalt hoiatatud. Seega, kuna kahju tekkis tervikuna kannatanust tulenevate asjaolude tõttu, välistab see kahjuhüvitise nõude põhjusliku seose tasandil. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse tekitamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Käesoleval juhul viitab hageja käitumine sellele, et kuna ta ei võtnud midagi ette talle väidetava kahju vähendamiseks. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-137-05 lahendi p-s 11 asunud seisukohale, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ja et kahju hüvitamise nõue ei tohi olla karistuseks kohustust rikkunud poolele. Kostjad on seisukohal, et eelviidatud TsÜS-i ja

-i paragrahvid välistavad käesolevas tsiviilasjas hageja võimaluse tugineda õiguskaitsevahendile üldise hea usu põhimõttest tuletatud keelust kuritarvitada seadusest tulenevaid õigusi.

§ 139

lg 2 sätestab, et kahju tekkimisel kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekitava ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Ebamõistlik oleks lubada kahjustatud isikul nõuda kahju tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mille tekkimist oleks ta mõistlike abinõude tarvituselevõtuga saanud vältida. Hageja käitumises esineb enesekahjustamise tahtlus. Tekkinud kahju vähendavad toimingud

§ 139

lg 2 mõttes on sellised toimingud, mida samasuguses olukorras teeks kahju vähendamiseks mõistlik isik. Esiteks, vaatamata sellele, et hagejal puudus alates

1. aprillist
2. a taksoteenuse osutamise õigus, pidas ta töölepingu alusel tööl taksojuhte. J Si taksoveoluba kehtis
3. aprillini
4. a. A K ja A Aaga sõlmitud töölepingute p 1.1 kohaselt alustasid töötajad hageja juures tööd
5. märtsil
6. a so päeval, mil tehti otsus hageja MTÜ liikmete hulgast välja arvamiseks. Sõlmitud töölepingute punktis 3.2 on märgitud, et töötaja pidevat tööstaaži tööandja juures Atatakse alates
7. märtsist
8. a Töölepingute p 4.1 kohaselt oli töötaja põhipalk 7000 krooni kuus. Kui hageja nägi, et ta ei suuda taksoteenust osutava FIE-na teenida niipalju, et ta suudaks taksojuhtidele töötasu maksta, oleks ta pidanud võtma tarvitusele abinõud tulenevalt TLS-st. Käesoleval juhul teostas hageja oma õigust võtta tööle kaks 7000-kroonise põhipalgaga taksojuhti ilmse eesmärgiga tekitada kahju MTÜ-le Takso Arensburg, sest töölepingud taksojuhtidega sõlmiti päeval, kui MTÜ koosolekul otsustati hageja MTÜ 12 2-09-14436 liikmete hulgast välja arvata. Hageja pidi
9. märtsil
10. a teadma, et ta ei suuda maksta taksojuhtidele töölepingus ettenähtud palka, sest tema senine majandustulem taksoteenuse osutamisel oli negatiivne. Eelkirjeldatud käitumisega läks hageja vastuollu

§-dest 6 ja 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Teiseks, jättis hageja tsiviilasjas nr 2-06-16568 taotlemata õigussuhte esialgse reguleerimise. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks kostja vastu, mille esemeks ei ole rahaline nõue hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Käesoleval juhul väidab hageja, et tal tekkis kahju seetõttu, et ta ei saanud kasutada MTÜ poolt renditavat taksopeatust ega dispetšerteenust, kuid jättis kohtumenetluse käigus kohtule taotluse esitamata, mis oleks tal kohtuvaidluse ajal võimaldanud kasutada nii takspeatust kui dispetšerteenust. Hageja on alates hagi esitamisest olnud seisukohal, et MTÜ Takso Arensburg tekitas temale kahju sellega, et hageja ei saanud peale tema väljaarvamist MTÜ liikmete hulgast taksoteenuse osutamiseks kasutada MTÜ Takso Arensburgi poolt rendilevõetud taksopeatusi ja ei saanud tellimusi dispetšerilt. Hageja vaidlustas MTÜ juhatuse otsuse(d) kohtus. Olulise kahju tekkimise vältimiseks oli hagejal võimalus taotleda MTÜ Takso Arensburgi poolt rendilevõetud taksopeatuste ja dispetšerteenuse kasutamise viisi reguleerimist selliselt, et tal oleks säilinud võimalus kohtumenetluse ajal kasutada nii MTÜ taksopeatusi kui dispetšerteenust. Kuna hageja seda ei teinud, jättis ta tahtlikult kahju tekkimise tõrjumata. Seega oli hagejal võimalus vältida kogu väidetava kahju tekkimist. Kolmandaks, jättis hageja kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. Lisaks eeltoodule on kostjad seisukohal, et MTÜ Takso Arensburg põhikirja p 3.1 d), mis annab ühingu liikmetele õiguse kasutada ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi, ei ole kaitsenorm. Kostja ei võtnud endale hageja MTÜ liikmeks vastuvõtmisel tema kahjude kandmise riski.

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kahjunõue F N kui juhatuse liikme vastu - Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 p-s 18 asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisena ja kohaldada ei saa

§ 1043sätteid.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. TsÜS § lg 37 lg 1 kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele ootusele. Nagu eelpool on märgitud, toimus

1. märtsil
2. a MTÜ Takso Arensburgi üldkoosolek, kus otsustati J S MTÜ liikmete hulgast välja arvata. Samal päeval, so
3. märtsil
4. a võttis MTÜ Takso Arensburg ainuisikuline juhatuse liige F N vastu juhatuse otsuse arvata J S ühingu ridadest välja.
5. märtsil
6. a juhatuse otsus on tunnistatud kohtu poolt 13 2-09-14436 kehtetuks. See fakt ei muuda kehtetuks samal päeval vastu võetud üldkoosoleku otsust, milles avaldub MTÜ liikmete selgelt väljendatud tahe. MTÜ
7. märtsi
8. a juhatuse otsus vastas MTÜ üldkoosoleku õiguspärasele ootusele arvata J S MTÜ Takso Arensburg liikmete hulgast välja. Lähtudes eeltoodust leiavad kostjad, et juhatuse liige F N tegutses J Si MTÜ Takso Arensburgi liikmete hulgast väljaarvamise otsuse tegemisel
9. märtsil
10. a vastavalt üldkoosoleku õiguspärasele ootusele. F N ei ole seega oma kohustusi MTÜ ees rikkunud ja tema puhul ei tõstatu tema kui juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse küsimus. Käibearusaamade järgi oli juhatuse liikme F N hoolsus tavaline. Kahjunõue M K kui juhatuse liikme vastu -
11. veebruaril
12. a sõlmiti MTÜ Takso Arensburgi asutamisleping. Nimetatud asutamislepingu p 6 kohaselt määrati M K üheks kahest mittetulundusühingu juhatuse liikmest.
13. a sügisel asus M K tööle ja elama Helsingis Soome Vabariigis. Sellega seoses, et tema töö- ja elukoht muutus, puudus M Kl võimalus edasiselt osaleda MTÜ Takso Arensburg juhatuse töös. Seega tegi M K mittetulundusühingule suulise ettepaneku enda tagasikutsumiseks juhatuse liikme kohalt.
14. novembril
15. a tegigi MTÜ Takso Arensburg üldkoosolek sellekohase otsuse kutsudes M K juhatuse liikme kohalt tagasi (tl 94). Seega polnud M Kl alates
16. Novembrist
17. a. juhatuse liikme volitusi. MTÜS § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme teda määranud organi otsusega igal ajal tagasi kutsuda. MTÜS § 79 lg 1 kohaselt tehakse registrikanne mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal. Seega ei vastuta M K selle eest, et registrikanne tema juhatuse liikmete hulgast tagasikutsumise kohta tehti hilinemisega. MTÜS § 10 lg 2 kohaselt esitab juhatus avalduse registrisse kantud andmete muutmisel muudatuste registrisse kandmiseks. Vaatamata sellele, et juhatuse liikme kanne M K kohta on registrist kustutatud suure hilinemisega, ei kuulu M K MTÜ Takso Arensburg juhatuse liikmete hulka alates
18. novembrist
19. a.
20. märtsil
21. a esitas J S MTÜ Takso Arensburg ja MTÜ juhatuse liikmete M K ja F N vastu hagi temale tekitatud kahju nõudes summas 100 000 krooni. Hagi esitamisel on tuginetud Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg-tele 1 ja 2 väites, et juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega on tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Hageja väitel tekkis tal mittetulundusühingu ja selle juhatuse liikmete tegevuse tõttu kahju ajavahemikul
22. aprill
23. a kuni
24. märts 2009.a. M K on MTÜ liikmete hulgast arvatud välja
25. märtsi
26. a MTÜ Takso Arensburgi üldkoosoleku otsusega (tl 153). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08 asunud seisukohale, et juhatuse liikme kohustusi saab rikkuda üksnes juhatuse liikmeks oleku ajal. Kuna äriühingu juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54-05 p 17), siis ei ole pärast juhatuse liikme volituste lõppemist äriühingu juhatuse liikme poolt toime pandud deliktid käsitatavad äriühingu deliktidena sõltumata sellest, mis nähtub äriregistrist. Eeltoodud Riigikohtu otsustes on võetud seisukoht äriühingu ja tema juhatuse liikmete vaheliste suhete kohta. Kostja leiab, et samad seisukohad on kohaldatavad kõigi juriidiliste isikute juhatuse liikmete volituse lõppemise suhtes. 14 2-09-14436 Kuna M K ei ole MTÜ Takso Arensburg juhatuse liige alates
27. novembrist
28. a on hageja käesoleval juhul esitanud hagi M K kui isiku vastu, kes ei peaks olema kostja. Käesoleval juhul on esitatud MTÜ-st kostja kui kohustatud isiku vastu kahjunõue, mis on äärmiselt ebaõiglane, sest mittetulundusühingu kui juriidilise isiku eesmärgiks ei ole tulu teenimine. Tulenevalt

§ 140võib kohus kahjuhüvitist mõistlikult vastuvõetamatul juhul vähendada.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt on: 1) Pärnu Maakohtu 7.11.2006.a. jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-16568 rahuldatud J S hagi MTÜ Takso Arensburg vastu ning tunnistatud kehtetuks MTÜ Takso Arensburg juhatuse otsus 15.märtsist 2006.a. J.Si välja arvamise kohta MTÜ-st; 2) Pärnu Maakohtu 10.01.2008.a. jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-21201 rahuldatud J S hagi MTÜ Takso Arensburg vastu ning tunnistatud kehtetuks MTÜ Takso Arensburg juhatuse 1.12.2006.a. otsuse p 1 (1.
2. ja 1.2.), mille kohaselt arvati J.S ühingust välja. Kohus nõustub hagejaga selles, et ebausaldusväärsed on kostjate väited ja osaliselt vastavad tõendid - tunnistajate J V , VV, A A ütlused ja kostja M K vande all antud seletus ning kostjate poolt esitatud 15.03.2006.a. nn üldkoosoleku protokoll /I kd lk 105/ osas, et samal päeval kui juhatus otsustas hageja välja arvamise liikmestaatusest
3. märts 2006.a. tegi enne selle otsuse tegemist
4. märts 2006.a. üldkoosolek oma otsuse hageja välja arvamise kohta. Kohus leiab, et käesolevas menetluses kostjate tuginemine 15.03.2006.a. üldkoosoleku otsusele ei ole TsMS § 277 lg 4 usaldusväärne, sest kostja MTÜ Takso Arensburg ei ole sellele varasemates menetlustes so ts asjades nr 2-06-16568 ja nr 2-07-21201 tuginenud ning kohus jätab selle tõendite hulgast välja. Nii on kostja MTÜ Takso Arensburg vaidlusaluse protokolli ts asjas nr 2-06-16568 lk 49 esitanud kohtule kui juhatuse 15.03.2006.a. koosoleku protokolli ja nii seda ka terve menetluse ajal tõlgendanud. Seega kostjate väide, et juhatus võttis vastu hageja liikmete hulgast väljaarvamise kohta esemetu otsuse, sest hageja oli MTÜ liikmete hulgast samal päeval üldkoosoleku otsusega liikmete hulgast väljaarvatud, on ebausaldusväärne ja tõendamata.
5. Hageja väitel tema liikme staatusest väljaarvamisega MTÜ-st Takso Arensburg on hagejal taksoteenuse osutamine olnud oluliselt piiratud st et hageja ei saanud perioodil 1.aprill 2006.a. kuni 22.12.2008.a. kostjalt MTÜ Takso Arensburg taksoteenust vajavate isikute tellimusi, samuti ei lubatud nimetatud perioodil hagejal seista taksopeatustes Lossi 3” ja „Torni-2” /I kd lk 42-47/. Hageja sai nimetatud perioodil kasutada taksopeatusena vaid kohaliku omavalitsuse taksoveoluba omavatele isikutele ettenähtud taksopeatusi- Uue tänava parklas ja Mooni tänava Säästumarketi juures, mis ei olnud väidetavalt nii atraktiivsed kui KOV poolt kostjale MTÜ Takso Arensburg renditud maa-ala. Nimetatud peatuste kõrvalisus ei taganud hagejale väidetavalt sellist sissetulekut nagu kostja MTÜ Takso Arensburg poolt KOV-lt renditud maalalal klientide ootamine. Hageja väitel tekkis temal seetõttu perioodil 1.04.2006.a. kuni 20.12.2008 kahju (saamata jäänud tulu) ja ta oli sunnitud majanduslikust otstarbekusest tulenevalt tegevuse taksoteenuse osutajana lõpetama. Kusjuures hageja ise taksoteenust ei osutanud, vaid tal oli selleks palgatud kaks taksojuhti. 15 2-09-14436
6. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja lõpetas taksoteenuse osutamise 19.aprillist 2007.a., sest Kuressaare Linnavalitsus andis hagejale taksoveoloa 19.04.2005 korraldusega nr 260 kehtivusajaga 19.04.2007.a. /I kd lk 66/ ning seega lõppes sel kuupäeval hageja seaduslik õigus taksoteenuse korraldamiseks. Järelikult saab võimaliku kahju tekkimise perioodina hageja poolt vaadelda vaid ajavahemikku 1.04.2006 kuni 19.04.2007.a. Hagiavalduses on hageja tuginenud

§-dele 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 1043, 1045 lg 1 p 5, 1045 lg 1 p 4, 1046 lg 1, 1045 lg 1 p 6, 1049.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 järgi peab Isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt

§ 128

lg-le 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt

§ 1045

lg 1 p –le 4, 5 ja 6 on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-05 asunud seisukohale, et asja lahendamisel tuleb arvestada kahju hüvitamise eesmärki, milleks peaks olema kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Samuti tuleb arvestada põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust rikkunud poole karistamine. Kahjuhüvitisnõude kontrollimine kahju hüvitamise eesmärgi kaudu tähendabki põhjusliku seose olemasolu tuvastamist. Põhjusliku seose olemasolu tuleb kontrollida ka juhul, kui kostja rikkus kohustust tahtlikult. Riigikohus on eelpool osundatud lahendis ka märkinud, et asja valdusest õigusvastase äravõtmise korral võib valdaja kahjuks olla ka tulu vähenemine, mis oli tingitud kaotatud valdusega kaasnenud kasutusõiguse väärtusest. Kohus leiab, et kostja MTÜ poolt hageja liikmete hulgast väljaarvamine ja seetõttu liikmeõigustest ilmajäämine saab olla põhjuslikus seoses hagejal osaliselt taksoteenuse osutamisest saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud perioodil, mil tema taksoteenuse osutamine oli osaliselt ( so ainult kahe taksopeatuse kasutamise osas Lossi-3 ja Torni 2) seiskunud kostja MTÜ tegevuse tõttu. Kohus leiab, et kostja sai hagejale põhjustada kahju saamata jäänud tulu näol üksnes ajavahemiku jooksul, mis hagejal mõistlikult tegutsedes pidi kuluma selleks, et alustada taksoteenuse osutamisega mujal (

§ 139lg 2).

Seega sai hageja kostja MTÜ Takso Arensburg poolt Kuressaare linnalt renditud kahest taksopeatusest ja dispetšerteenusest kui taksoteenuse osutamisest saadavast tulust ilma jääda vaid ajutiselt. Kohus leiab, et põhjendatud oleks seega hageja saamata jäänud tulu osas keskmiselt 3 kuu eest, kuna selle perioodi jooksul oleks olnud võimalik hagejal mõistlikult tegutsedes taksoteenuse osutamine ümber korraldada ja alustada taksoteenuse osutamisega mujal. 16 2-09-14436 Kohus leiab, et antud juhul saab saamata jäänud tulu arvestuse aluseks võtta hageja liikmest väljaarvamisele eelnenud kolme kuu so jaanuar, veebruar, märts 2006.a. hageja puhaskasumi. Lähtuvalt 2006.a. tulude ja kulude kassapõhisest koondaruandest moodustusid hageja tulud perioodil

1. jaanuar 2006.a. kuni
2. märts 2006.a. kokku 64 294 krooni. Kasum oli samal perioodil kokku 14 071 krooni so jaanuaris 4615 kr, veebruaris 1702 kr ja märtsis kasum 7754 krooni. Seega arvestades taksoteenuse osutamise eripära, võiks väljamõistetav kahju MTÜ-lt Takso Arensburg piirduda kolme kuu kasumi määraga so summaga 14 071 krooni.
3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata kostjate F.N ja M.K vastu. 7.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 p-s 18 asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisena ja kohaldada ei saa

§ 1043sätteid.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. TsÜS § lg 37 lg 1 kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele ootusele. Hageja J Si /II kd lk 84-86/, kostja M K vande all antud seletuse /I kd lk 166-167/ ja tunnistajate J V , VV ja A A /II kd lk 87-95/ ütlustest nähtuvalt toimus

1. märtsil
2. a MTÜ Takso Arensburg liikmete koosolek, kus enamus otsustas J Si MTÜ liikmete hulgast välja arvata. Samal päeval, so
3. märtsil
4. a võttis MTÜ Takso Arensburg ainuisikuline juhatuse liige F N vastu juhatuse otsuse arvata J S ühingu ridadest välja.
5. märtsi
6. a juhatuse otsus /I kd lk 21/ on tunnistatud kohtuotsusega kehtetuks. Kohtu hinnangul tegutses F.N seega vastavalt MTÜ liikmete tahtele ja ootustele - arvata J S MTÜ Takso Arensburg liikmete hulgast välja. F N ei ole seega oma kohustusi MTÜ ees rikkunud ja tema puhul ei tõstatu tema kui juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse küsimus. 7.
7. Asja materjalidest nähtuvalt MTÜ Takso Arensburg 11.11.2003.a. koosoleku otsusega kutsuti M K juhatuse liikme kohalt tagasi /I kd lk 94/, mistõttu polnud M Kl alates
8. novembrist 2003 juhatuse liikme volitusi. Ka MTÜ Takso Arensburg 2006 majandusaasta aruandele on alla kirjutanud juhatuse liikmena vaid F N /II kd lk 37-43/ ning M K vande all antud seletuse kohaselt ei olnud ta
9. a enam MTÜ Takso Arensburgi juhatuse liige. MTÜS § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme teda määranud organi otsusega igal ajal tagasi kutsuda. MTÜS § 79 lg 1 kohaselt tehakse registrikanne mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal. Seega ei vastuta M K selle eest, et registrikanne tema juhatuse liikmete hulgast tagasikutsumise kohta tehti hilinemisega. MTÜS § 10 lg 2 kohaselt esitab juhatus avalduse registrisse kantud andmete muutmisel muudatuste registrisse kandmiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08 asunud seisukohale, et juhatuse liikme kohustusi saab rikkuda üksnes juhatuse liikmeks oleku ajal. Kuna äriühingu juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54- 17 2-09-14436 05 p 17), siis ei ole pärast juhatuse liikme volituste lõppemist äriühingu juhatuse liikme poolt toime pandud deliktid käsitatavad äriühingu deliktidena sõltumata sellest, mis nähtub äriregistrist. Kohus leiab, et analoogsed põhimõtted on kohaldatavad kõigi juriidiliste isikute juhatuse liikmete volituse lõppemise suhtes. Kuna M K ei ole MTÜ Takso Arensburg juhatuse liige alates
10. novembrist
11. a tuleb hagi M K vastu jätta rahuldamata.
12. TsMS § 162 lg 1 ja 163 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostja MTÜ Takso Arensburg kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega so 5,63%. Kostjate F.N ja M.K menetluskulud jätab kohus täielikult hageja kanda. Reena Undrest kohtunik 18