Obsah (11)

§ 187§ 407§ 444§ 367§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 178§ 468

2-09-13903 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-13903 Tsivii

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

1. veebruaril 2008.a. kinkekaardi kasutamise lepingu nr. 1742, mille järgi kohustus hageja AS Saare Kütuse tanklates kostjaga sularahata arvlema kliendikaardi alusel ning kostja kohustus tähtaegselt tasuma sooritatud ostude eest. Detsembris 2008.a. ostis kostja hageja tanklatest kaupa 16 520.17 krooni eest, missuguse summa kohustus tasuma hiljemalt 08.01.2009.a. Kostja aga oma kohustustest kinni ei pidanud, mistõttu tal on käesolevaks hetkeks tekkinud võlg 16 520.17 krooni suuruses summas. Hageja on korduvalt telefonitsi palunud kostjal võlg tasuda, kuid seda ta seni teinud ei ole, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaselt on ostja kohustatud tasuma ostuhinna. Vastavalt pooltevahelise lepingu p.-le 4.5 kohustub ostja tasuma müüjale viivist 0,5% tasumata makselt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist ajavahemiku 09.01.2009-26.03.2009 s.o 77 kalendripäeva eest 6360,27 krooni suuruses summas (16 520,17x0,005x77). Edasi lisandub viivist 82.60 krooni kalendripäevas viivitamise korral ka viivist kuni kohase täitmiseni. Viivise maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 113 lg
2. Seega on kostja hagejale võlgu käesoleval ajal kokku 22 880.44 krooni. Juhindudes VÕS §-dest 213,113 lg 1 palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks ostu-müügilepingujärgne põhivõlg 16 520.17 krooni suuruses summas. 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis seisuga 26.03.2009.a. – 77 kalendripäeva eest 6360.27 krooni. 3) Kohustada kostjat tasuma AS-le Saare Kütus viivist summas 82.60 krooni kalendripäevas kuni nõude kohase täitmiseni. 4) Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 16-18/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt 2 2-09-13903 vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407

lg 3).

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 13.04.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 16-17/. Kostja on hagimaterjalid isiklikult 04.05.2009.a. kätte saanud, kuid ta ei ole hagile vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 21/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407

lg 1, VÕS § 213 ja § 113 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Viivise osas märgib kohus aga järgmist.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, alates otsuse tegemisest protsendina põhinõudelt (s.o 0,5 %), mitte aga 82.60 kroonises summas päevas nagu seda hageja taotleb. Menetluskulud Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud s.o riigilõiv summas 4000 krooni /t.l 12, 21/ ja õigusabikulud summas 4500 (ajakulu 3 tundi, 3 x1500 kr) krooni, millele lisandub käibemaks 810 krooni /t.l 10, 21/. Kokku õigusabitasu 5310 krooni. Selle osas märgib kohus järgmist.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 ja 3 sätestavad, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (lg 1). Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (lg. 3). 3 2-09-13903 Vastavalt 04.09.2008.a. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) tsiviilasja hinnaga kuni 50 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Kohus leiab, et hageja õigusabitasu väljamõistmine kostjalt summas 5310 krooni ei ole põhjendatud.

§ 174

lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole keerukas, tegemist on Eesti kohtupraktikas sageli esineva võla nõudega. Hageja esindaja on kohtule esitanud hagi 1,5 leheküljel ja menetluskulu avalduse 1 leheküljel. Esitatud ei ole tavapärasest rohkem tõendeid. Kohus on hagi lahendanud eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja hagile ei vastanud, mistõttu ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, esitatud ei ole ühtegi määruskaebust. Kohus leiab, et arvestades käesolevat tsiviilasja ja eelpool nimetatud asjaolusid, samuti hagi koostamisele ja menetluskulu avalduse koostamisele võimalikku aega (kokku 2 tundi), on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud menetluskuluks kokku 3000 (2 x 1500 kr) krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt kokku hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 7000 (4000+3000) krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 4