) kui praeguse (edaspidi uus PkS) seaduse sätetele. Nii
S § 97 p 1 sätestavad vanema ülalpidamiskohustuse oma alaealise lapse suhtes. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida või teeb seda ebapiisavalt (
lg 1, Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-3-07, 32-1-108-07 jt), võib kohus teise vanema nõudel elatise kohustatud vanemalt välja mõista (
S § 120 lg 4). Seda võib teha kuni aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist (
S § 101 lg 1 kui
lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.07.2009.a kuni tänaseni 2175 EEK ehk 139.01 EUR). Kuni 2011.aastani tuli tasutud elatiselt maksta tulumaksu, alates käesolevast aastast seda tegema ei pea (tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11). Uue PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lg 1 sätestatud määra, muu hulgas vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel nimetatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PkS § 102 lg 2). Samad piirangud olid kohtule elatise vähendamiseks alla alammäära seatud
Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras (millena saab arvestada kuni 2011.aastani summat koos tulumaksuga), ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik esitada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud (
S § 102 lg 2) nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla kehtiva miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, tal on küll teised lapsed, kuid ühtki tõendit nende ülalpidamise kohta või kostja enda varalise seisundi kohta ei ole kostja esitanud. Kohus nõudis kostja varalist seisundit kirjeldavate väidete ja tõendite esitamist nii hagile vastuse nõudes kui hiljem (01.11.2010.a kiri), kuid kostja ei ole kohtule midagi esitanud. Kohus on seisukohal, et kui kostja soovib tugineda erandlikule seadusesättele ja palub määrata elatise summa väiksemana seadusandja poolt kehtestatud miinimummäärast, tuleb tal vastavaid asjaolusid tõendada. Seda ta aga teinud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on veel lapsi, ei ole aluseks hageja ilmajätmisele seadusega tagatud minimaalsest elatisest. Kostja väited selle kohta, nagu oleks ta hageja emaga leppinud kokku elatise senises maksmises 1000 krooni kuus, on paljasõnalised ning kohus juhib tähelepanu ka sellele, et isegi, kui selline kokkulepe oleks olnud, oleks see kehtiva PkS § 109 mõttes tühine. Ülalpidamiskohustuse piiramine kohustatud isiku võimalustega on ebamõistlik lapse kui isiku suhtes, kellel puudub endal võimalus oma ülalpidamiseks raha teenida. Sellekohane piiramine saab kõne alla tulla vaid juba ülalmärgitud vanema töövõimetuse või teiste laste huvide arvestamisest lähtuvalt. Kuivõrd kehtiva PkS § 108 lubab ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest kahju hüvitamist nõuda ka aasta eest enne elatisehagi esitamist, siis peab kohus selguse huvides õigeks mõista kostjalt välja elatise võlgnevus kahju hüvitisena konkreetse summana vastavalt hageja arvutusele kuni juunini 2010.a (k.a) ja elatis edaspidiselt alates 01.07.2010.a miinimummääras ehk 139.01 eurot (2175 krooni). Kohus ei pea õigeks lisada tulumaksu elatisele, mida ei ole veel makstud ja millelt tulumaksu ei pea tasuma. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Elatise võlg summas 2474.35 eurot (38 715.20 krooni) on hageja poolt arvutatud kohtu veendumusel õigesti (tasutud summad olid tulumaksuga maksustatavad), arvestatud on kostja tehtud makseid ja aluseks on võetud nii 2009.a kui ka sel aastal kehtiv minimaalne elatise määr. Selline summa on võlana arvestatuna ka õiglane, Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 öelnud, et elatise miinimummäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.