2-08-5967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2009.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-5967 Tsiviilasi Swedban

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil.

§-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

§-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. 2 2-08-5967 VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 14.02.

1. a kindla summana ning alates 15.02.
2. a kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 79, § 133 lg-le 1 ja 2, §-dele 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1,4 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks lepingust I ja lepingust II tulenev võlgnevus kokku summas 59 666,03 (viiskümmend üheksa tuhat kuussada kuuskümmend kuus krooni ja 03 senti) Eesti krooni; 2) välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 15.02.
3. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,030 % päevas); 3) määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (jätta hageja poolt hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3250 Eesti krooni kostja kanda). KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja võtab hagi õigeks summas 59 666.03 krooni ega vaidlusta hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja kinnitusel on ta hagejale nõus viivist maksma ajani, mil ta vahistati so kuni 7.07.2008.a. Kostja hinnangul ei ole hagejal peale tema vahistamist õigus viivist nõuda, kuna vangistuses pole tal raha teenimise võimalust ega haginõude tasumiseks võimalusi. Kostja leiab samuti, et kohtukulud tuleks jaotada pooleks. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega /t.l. 47/. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6. 22.12.2008.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 26.01.2009 /t.l. 54/.
7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et seisuga 14.02.
8. a võlgneb kostja hagejale kokku 59 666.03 krooni, millest: 1) lepingust I tulenev võlgnevus on 21 618,75 Eesti krooni (põhiosa 19 121,91 krooni, intress 1412,24 krooni, viivised 560,82 krooni ja leppetrahvid 523,78 krooni) /t.l. 6-14/; 2) lepingust II tulenev võlgnevus on 38 047,28 Eesti krooni (põhiosa 36 819,20 krooni, intress 458,08 krooni, viivised 33,62 krooni ja leppetrahv 736,38 krooni) /t.l. 15-23/.
9. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole tal väidetavalt võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 14.02.
10. a kindla summana ning alates 15.02.
11. a kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Kostja leiab, et hagejal ei ole peale tema vahistamist so peale 7.07.2008.a. õigus viivist nõuda, kuna vangistuses pole tal raha teenimise võimalust ega haginõude tasumiseks võimalusi. 3 2-08-5967
12. Kohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil.

§-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

§-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist hagis nõutud ulatuses. Kohus leiab, et kostja viibimine kinnipidamiskohas ei vabasta teda viivise maksmise kohustusest, kuna see ei tulene seadusest. 8. Hageja palub kindlaks määrata menetluskulude rahaline suurus ja jätta hageja poolt hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3250 krooni kostja kanda. Kostja leiab, et need kulud tuleks jagada pooleks. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Kohus leiab, et antud asjas ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamine põhjendatud. R.Undrest kohtunik 4 2-1-291/05 5