Obsah (7)

§ 394§ 449§ 230§ 162§ 138§ 144§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja 10.november 2008.a. Haapsalu kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-06-41404 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finan

§-le 477 lg 1 kohaldatakse maksekäsu kiirmenetlusele hagimenetluse sätteid. Vastavalt TsÜS §-le 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seetõttu on hageja esitanud nõude kohtusse seaduse kohaselt aegumistähtaja jooksul ning Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega on nõude aegumine peatunud. Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja hagi aegunud ning hageja jääb hagiavalduse juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu /t.l. 67-69/. Kostja ei mäleta, et ta oleks AS-ile Ritabell või selle õigusjärglasele Tele2 AS-ile võlgu jäänud. Kostja väitel hagile lisatud materjalidest ei selgu samuti, kust tuleneb summa 2080.28 krooni, samuti see, et nõue muutus sissenõutavaks just

1. veebruar
2. a. Hagile on lisatud arve nr 5289523, mille maksetähtaeg oli
3. jaanuar
4. a. Samas on esitatud samale summale ka arve nr 5301481 maksetähtajaga
5. veebruar
6. a. Seega on Tele2 AS-i enda raamatupidamises mingi segadus. Lisaks rõhutab kostja, et hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi nimetatud „TsÜS") § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Algselt Tele2 Eesti AS-i nõue võiks selle olemasolu korral tuleneda ainuüksi tehingust millele viitab ka avaldaja (Tele 2 leping 07.02.
7. a. nr 10162966) TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Eeltoodust tuleneb, et viidatud võlg (jättes arutlemata kas see ka praegu eksisteerib või mitte) muutus sissenõutavaks hiljemalt
8. veebruar
9. a, kui mitte veel varem -
10. jaanuar
11. a. kuivõrd just siis on esitatud esimest korda vastavas summas arve. Seega oleks vastav hagi tulnud esitada hiljemalt
12. jaanuariks
13. a. Märgitud aja jooksul pole kostja vastu hagi esitatud. Hagi on esitatud alles
14. märts
15. a. ja enne seda on esitatud nõue maksekäsu kiirmenetluses, mida ei ole samuti tehtud enne
16. jaanuari
17. a. Kostjal puuduvad täpsed andmed, millal hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas, kuid kostjal on põhjust uskuda, et seda ei tehtud enne
18. jaanuari
19. a. Nimelt nähtub hagile lisatud kontoväljavõttest, et kostja vastu on riigilõiv makstud kiirmenetluse avalduselt summas 200 krooni. Väljavõttest ei nähtu makse kuupäev, kuid sama lehekülje all osas on analoogseid riigilõive tasutud teiste isikute osas kuupäevaga 28 detsember
20. a. Võib eeldada, et märgitud kuupäevale eelnenud maksed on teostatud
21. detsember
22. a. Seega on üheselt selge, et isegi kui nõue oleks eksisteerinud, oleks see aegunud
23. a. alguses, samas asja materjalidest tuleneb, et maksekäsu kiirmenetluste avalduse on hageja esitanud
24. a. lõpus. Märgitust tulenevalt on hageja nõue aegunud ja puudub vajadus asja sisuliseks arutamiseks, kuigi kostja rõhutab, et talle teada olevalt tal võlg puudub. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevaga esitab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Juhindudes

§ 394

lg 2 p 7 teatab kostja, et ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Samuti teatab kostja arvestades

§ 394

lg 2 p 5 ja § 168 lg 2, et kohtukulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda ning mõista temalt välja kostja kohtukulud. Kostja teatab tulenevalt

§ 394

lg 2 p 4, et ei soovi esitada vastuhagi.

§ 449

lg 3 on sätestatud, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes ülalnimetatud õigusaktidest palub kostja : 4

1. Kohaldada Aktiva Finants OÜ väidetava nõude osas R P vastu aegumist, teha asjas lõppotsus ja asja mitte edasi menetleda.
2. Määrata menetluskulude jaotus menetlust lõpetavas määruses viisil, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kostja menetluskulud mõistetakse välja hagejalt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 26.09.2008.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.11.2008.a. /t.l. 76/. Hageja tugineb oma nõudes Tele2 AS ja kostja vahel 07.02.2002 sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingule nr 10162966 /t.l. 30, 32, 47-51/, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja väitel kasutas kostja Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Hageja andmetel võlgneb kostja talle 15.01.2003.a. arve nr 5301481 alusel 2080.28 krooni /t.l. 34/, mis koosneb võlateatisest nähtuvalt /t.l. 54/ telefonimaksetest 359.92 kr, kõneteenustest 720.36 kr ja leppetrahvist 1000 kr. Makse laekumise tähtajaks oli arvel märgitud 01.02.2003.a. Lõpparve aluseks on ajavahemikus 06.07.2002 kuni 13.01.2003 kostjale esitatud arved /t.l. 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46/, mille alusel on kostja hagejale arvel nr 5301481 summa kokku võlgu jäänud. 19.10.2005.a. on Tele2 Eesti AS loovutanud nõude kostja vastu summas 2080.28 kr hagejale /t.l. 53/. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta ei mäleta et oleks AS-ile Ritabell või Tele2 AS-ile võlgu jäänud ning leiab, et hagi on aegunud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid on paljasõnalised, kuna ta ei ole nende kinnituseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Kohus leiab, et eelnimetatud lepingu nõuetekohase täitmise eest vastutab kostja. Kohus nõustub hagejaga selles, et nõue ei ole aegunud. Vastavalt TsÜS §-le 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Samuti kehtestab TsÜS § 147 lg 3, et aegumistähtaeg algab arve alusel sissenõutavaks muutunud nõude osas alates selle aasta kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 2.02.2003.a., so peale arve tasumise tähtaja saabumist 1.02.2003, siis aegumistähtaeg algas 31.12.2003.a. Hageja esitas 29.12.2006.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tulenevalt

§-le 477 lg 1 kohaldatakse maksekäsu kiirmenetlusele hagimenetluse sätteid. Vastavalt TsÜS §-le 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seetõttu on hageja esitanud nõude kohtusse seaduse kohaselt aegumistähtaja jooksul ning Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega on nõude aegumine peatunud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale et hagi ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud 5 kestvuslepingutele alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
3. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Vastavalt Tsiviilkoodeksi § 222 lg. 1 vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. Tsiviilkoodeksi § 191 lg. 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on kohtule kostjale esitatud arvetega tõendatud, et kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust lepingupartneri ees ettenähtud tähajaks täitnud ning kohus leiab, et seega on hageja õigustatud nõudma ka lepingujärgset viivist ajavahemiku eest 2.02.200311.03.2008.a. mitte üle põhinõude suuruse nõutud summas 2079.28 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud – riigilõiv summas 250 kr ja õigusabi eest 2500 kr. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist.

§ 162

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. R.Undrest kohtunik 6