) §-st 90 lg 1 määrati hagejale koondamishüvitusena kolm keskmist kuupalka. Faktiliselt lõppes OÜ Pinvet puidutsehhis töö 18.12.2007.a., edasi toimus ainult koristamine. Hagejale teadaolevalt koondati 2007.a. lõpuks 12 töötajat. Hagejale individuaalselt teatist töölepingu lõpetamisest koondamisel ei tutvustatud (üle ei antud). Hageja korduvalt esitatud küsimusele, et dateeringuga 31.08.2007.a teates oli hageja nimi koondatavate nimekirjas ning miks hagejale individuaalselt koondamisteadet ei tutvustata, kostja seaduslik esindaja J. Pinsel selgitavat vastust ei andnud. Kostja 19.12.2007.a. korraldusega nr 27 kuulutati välja puidutsehhis seoses tellimuste puudumisega alates 19.12.2007.a. ajutine tööseisak (tl 22). Kostja määras 27.12.2007.a. korraldusega nr 27 hagejale distsiplinaarkaristuse (tl 9) ja karistas hagejat distsiplinaarkorras noomitusega alljärgnevatel põhjustel: - hageja käitus 19.12.2007.a puidutsehhi töötajate koosolekul kostjaga äärmiselt ebaviisakalt; - hageja süstemaatiliselt lahkub töölt enne tööaja lõppu, lahkudes viimati 19.12.2007.a kella 15.30 asemel kell 15.10; 2
lg 2 kohaselt tööandja ei või töötajaid töötasustamisel, töö- või ametialasel edutamisel, korralduste andmisel, töölepingu lõpetamisel, ümber- või täiendõppe võimaldamisel või muul viisil töösuhtes käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud põhjusel ebavõrdselt kohelda. Üheks
lg –s 3 nimetatud põhjuseks on ka töötajate huvide esindamine, milline tegevus hageja poolt saigi kostja pahameele põhjuseks. Antud hageja seisukohta toetab ka kostja poolt ülalkirjeldatud hageja väidetav ebaviisakas käitumine tööandja suhtes. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on hageja kostjat süüstanud, esitades tööandjale töötajaid huvitavaid küsimusi ja põhjendades nende esitamist hagejani jõudnud informatsiooniga. Kuna töötajate ebakindlus oma tuleviku ees oli kestnud pikemat aega ning ka 19.12.2007.a. koosolek ei toonud asjasse selgust, siis olid puidutsehhi töötajad väga mures ja tugevas stressis. 19.12.2007.a. vahetult enne tööpäeva lõppu hakkas halb L.K.il. Kuna tööpäeva lõpuni oli aega 20 minutit, siis hageja ja L.K. palusid puidutsehhi juhatajalt J.P.lt luba lahkumiseks, et hageja saaks viivitamatult töökaaslase autoga koju viia. J.P. andis loa lahkumiseks. Seega hageja ei lahkunud 19.12.2007.a omavoliliselt töölt enne tööpäeva lõppu. Hagejale teadaolemata põhjusel väidab J.P. tööandjale antud seletuses, et kuulis eeltoodust M.R.ilt. Kuna tegemist on eaka ja südamehaige inimesega, siis ilmselt see põhjus tingis ebatäpsuse seletuses. 18.12.2007.a. oli puidutsehhi töötajatel ettenähtud tööandja korraldusel ruumide koristamine, mis sisuliselt toimus kuni aasta lõpuni, k.a 27.12.2007.a. Koristamise käigus tuli tükeldada praaki läinud tootejääke ja muud puidumaterjali, mis pidi minema kütteks. Kuna puidujäägid olid erinevas mahus ja mõõdus ning asusid puidutsehhis laiali, siis tükeldas hageja puitu erinevatel masinatel. Õiguse masinatel töötamiseks annab hageja poolt allkirjastatud pingijuhi ametijuhend. Eeltoodud põhjusel on hageja süüdistamine ettevõttele mittevajaliku tööd tegemises hageja suhtes otseselt pahatahtlik. Sama tööd olid kohustatud tegema ka teised 3
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 6 lg 4 kohaselt töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv. Hageja on seisukohal, et töötamine ilma vastava (sooja) riietuseta ruumides, mille temperatuur on alla 13° C, oli tema tervist ohustav. Seega oli hageja keeldumine 08.01.2008.a puidujäätmete ladustamisest järelhaagisesse põhjendatud. Kostja korralduses nimetatud väide, et hageja keeldus direktorile tööd tegemast, on pahatahtlik. Lisaks nimetatud tõenditele on hageja oma väidete (mis puudutavad nii 27.12.2007.a kui 08.01.2008.a määratud distsiplinaarkaristusi) kinnituseks esitanud tunnistajate L.K.i ja M.R.i ütlused. Kolmandat korda määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuse 05.02.2008.a. korraldusega nr 8 (tl 24) ja karistas hagejat distsiplinaarkorras rahatrahviga hageja kuue keskmise päevapalga ulatuses, s.o kokku summas 1477 krooni ja 80 senti alljärgnevatel põhjustel: 1) 23.01.2008.a andis tootmisjuht A.K. hagejale korralduse asuda tööle nelikanthöövelpingil, läbides eelnevalt vajaliku tööohutusalase instruktaaži ja juhendamise. Töötaja keeldus põhjendust toomata; 2) 24.01.2008.a hilines hageja tööle 8 minutit ja tööd alustas kell 7.25, seega 25 minutit hiljem; 3) 25.01.2008.a oli hageja päevaülesandeks lume pühkimine ja koristamine puidutsehhi hoovis. Hageja lahkus korduvalt oma tööpostilt kedagi sellest teavitamata. Nii ei täitnud ta oma tööülesandeid kella 7.50- 8.10 ja kella 9.15-10.
Distsiplinaarkaristuse määramise põhjenduste kohaselt rikkus hageja süstemaatiliselt töödistsipliini lahkudes töölt enne kokkulepitud tööaja lõppu või hilinedes tööle korralduses märgitud kuupäevadel ja ajal. Samuti olevat hageja keeldunud korralduses märgitud kuupäevadel ja ajal tegemast tööandja ja töötaja vahel töölepingu ja ametijuhendiga ettenähtud tööd. Hageja on seisukohal, et kostja poolt 04.04.2008.a korraldus nr 14 distsiplinaarkaristuse määramiseks on kostja jätkuv pahatahtlik käitumine hageja suhtes, välistamaks töölepingu lõpetamist hagejaga koondamisel. Hageja ei ole talle süüks arvatavaid
rikkumisi toime pannud, hoopis kostja on rikkunud
Kostja poolt distsiplinaarkaristuses märgitud faktilised asjaolud on pealiskaudsed, nt kostja ei ole konkretiseerinud, millise töö jättis hageja tegemata või kes OÜ Pinvet töötajatest teeb hageja töö ületunnitöö korras. Siinkohal märgib hageja, et OÜ Pinvet puidutsehhi töötajad (v.a hageja) olid kostja poolt koondatud. Kuna hageja ei ole 04.04.2008.a korralduses nr 14 märgitud rikkumisi toime pannud seoses tegelikkuses OÜ Pinvet poolt puidutsehhis tootmise lõppemisega, on töölepingu lõpetamine
Hageja, vaidlustades töölepingu lõpetamise
p 6 alusel, soovib asjaoludega, mis käsitlevad teiste töötajatega töölepingu lõpetamise koondamise tõttu, tõendada ebavõrdset kohtlemist hageja suhtes ja distsiplinaarkaristuste aluseks olevate faktiliste asjaolude ebaõigsust. Hageja ei saa aru, kuidas kostja sai OÜ Pinvet puidutsehhi likvideerimisel kindlustada hagejat töölepinguga kokkulepitud tööga, kui hageja tööülesanded koosnesid ühest etapist tootmises. OÜ Pinvet puidutsehhi likvideerimise kohta esitas hageja tõendina Valga Gomab Mööbel AS vastuse (tl 135). Kostja poolt hagejale etteheidetud nn töö(de) tegemata jätmine, millis(t)e alusel on distsiplinaarkaristused koostatud ja määratud, ei ole hagejale töölepinguga määratud tööülesannete täitmata jätmine. 07.04.2008.a palgatõendi kohaselt on kostja hageja märtsi töötasust kinni pidanud trahvi summas 962.60 krooni (tl 98). Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 17 lg 6 kohaselt ei saa rahatrahvi kinni pidada lõpparvest, samuti surma tõttu saamata jäänud palgast. Seega on kostja ebaseaduslikult nimetatud summa kinni pidanud. 7
tühistada kostja 27.12.2007.a korraldusega nr 27 määratud distsiplinaarkaristuse;
lugeda hageja
välja mõista kostjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu hüvitis [6 x 4 606,42 krooni, keskmise palga arvutus tl 99] summas 27 638.52 krooni hageja kasuks; 8. välja mõista kostjalt lõpparvest 04.04.2008.a kinnipeetud trahv summas 962.60 krooni hageja kasuks. Hüvitise suuruse osas (nõudes seadusega lubatud maksimaalset hüvitist) on hageja arvestanud, et - hageja on kostja juures töötanud alates 09.09.1999.a s.o üle kaheksa aasta, - vaidlus töölepingu lõpetamise osas on olnud pikaajaline, - hageja süülist käitumist tööandja juures tuvastatud ei ole, - samuti leidis aset kostja pahatahtlik käitumine (sh filmimine) hageja suhtes, milline on hagejale olnud emotsionaalselt raske. Kostja ei ole kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga alates 19.12.2007.a. Samas on hageja järjepidevalt, vastavalt töölepingus sätestatud tööajale, viibinud töökohas saamaks selgeid ja vajalikke korraldusi töölepinguga kokkulepitud töö tegemiseks. Seega on hageja seisukohal, et töölepingu lõpetamise päev on 04.04.2008.a, kuna sellel päeval ootas hageja tööandja seaduslikke korraldusi oma töölepingus märgitud töökohas viimati. Lisaks ülaltoodule märgib hageja, et
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt leiab otsene ebavõrdne kohtlemine aset, kui ühte töötajat koheldakse § 10
mõttes ei alustatud), mingit kollektiivset koondamist ei ole toimunud ja hagejagi töötas edasi kostja juures. Koondati 12 töötajat, mitte kõiki teates nimetatud isikuid. Põhjendamatu on ka hageja väide, et sellega asuti hagejat kohtlema ebavõrdselt võrreldes teiste töötajatega. Mitte kuidagi ei saa hageja mittekoondamist käsitleda tööandjapoolse
Hageja ei nõustu kostja väitega kollektiivse koondamise puudumisest. Ta on esitanud Eesti Töötukassa 19.12.2007.a otsuse (tl 88-89), millest nähtub, et OÜ Pinvet on 17.12.2007.a esitanud seoses 12 töötajaga töölepingu lõpetamisega hüvitise määramise avalduse. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses (tl 136) esitas kostja väite, et „OÜ Pinvet ei ole oma puidutsehhi likvideerinud ega kavatse seda ka teha”. Hageja on esitanud ka Valga Gomab Mööbel AS vastuse (tl 135), millisest nähtub, et OÜ Pinvet likvideeris puidutsehhis oma tootmise. Seega on kostja teadlikult esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Kui hageja tõesti arvas, et tal on õigus töölepingu lõpetamisele seoses töötajate koondamisega ja seda tulenevalt 31.08.2007.a teatisest, siis oli hagejal võimalus pärast 31.12.2007.a töölt ära jääda ja nõuda tööandjalt koondamishüvitist või vähemalt ettenähtud tähtaja jooksul tööandja tegevus või tegevusetus (hageja mittekoondamine) vaidlustada. Hageja isiklikku solvumist tema mittekoondamise üle ei saa kuidagi käsitada tema ebavõrdse kohtlemisena. Hageja keeldumine tööst ja seda korduvalt seetõttu (nagu võib järeldada hageja seisukohtadest), et teda ei koondatud, on selgelt pahatahtlik käitumine tööandja suhtes. Töötajate koondamise vajaduse tekkimisel otsustab tööandja, keda ta konkreetsetest töötajatest koondab. Tööandja otsustas hagejat mitte koondada ja selline õigus tal ka oli. Eelnevast tulenevalt on asjakohatud ega tõenda hageja ebavõrdset kohtlemist kirjalikud tõendid, mis käsitlevad teiste töötajatega töölepingu lõpetamist seoses koondamisega, sh ka tõendid kollektiivse koondamise kohta. Nimelt ei tähenda töölepingute kollektiivne lõpetamine alati siiski mitte seda, et koondatakse kõik töötajad, v.a juhul kui juriidiline isik lõpetatakse. Antud juhul OÜ Pinvetit ei ole kuni käesoleva ajani lõpetatud. Ebaõige ja paljasõnaline on hageja väide, et tööandjal ei olnud hagejale tööd anda. Just nimelt hagejale oligi tööd anda ja tööle jäi veel 4 töölist peale hageja. Tööle jäeti just puurpinkide juhid, sest kostja lootis, et vähemalt neile on tööd pakkuda. Kostjale jääb arusaamatuks, et hageja ei olnud rahul olukorraga, kus tema väitel talle tööd ei antud ja ei olnudki võimalik anda, aga palka ikka maksti (hageja ei ole esitanud tööandjale mingeid nõudeid palga maksmise osas). Tööandja juures töö jätkus, seda küll väiksemas mahus. Valga Gomab Mööbel teatis saab kinnitada vaid seda, et sellele tellijale toodangut ei valmistatud. Hageja esitatud kostja vastus Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile 11.04. 2008.a pigem kinnitab seda, et puidutsehhis toimub jätkuvalt töö. Et hageja sellega nõustus, kinnitab asjaolu, et hageja loobus töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, milles ta nõudis puidutsehhi likvideerimist selle tõttu, et seal tööd ei toimu. Hageja on jätnud tähelepanuta, et distsiplinaarkaristuse määramise korralduses nr 27 on ära toodud nii süüteo kirjeldus kui ka viide vastavale
lg 2 on tööandjal tööseisaku ajaks õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Kuivõrd töötaja keeldus kõigil kolmel korralduses nimetatud kuupäeval täitmast tööandja seaduslikku korraldust, siis pani ta korduvalt toime tööalase süüteo ja tööandja kõnealune korraldus distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta on seaduslik. Selle tõenduseks esitas kostja tunnistajate A.V.i, A.K. ja A.M.i ütlused. Lisaks esitas kostja ohutusjuhendi koristustööde tegemisel (tl 61-65), millega soovib tõendada, et seda tutvustatakse töötajale tema sellele tööle rakendamisel ja et hagejal oli reaalne võimalus sellega tutvuda. Hageja väidab, et ta töötas koristamise käigus erinevatel tööpinkidel, tükeldades pidujääke. Küsimus on selles, et tööandja talle sellist korraldust andnud ei olnud. Talle oli antud korraldus koristamiseks. Kostja juhib siinjuures kohtu tähelepanu järgmisele faktilisele asjaolule: hageja väidab, et töötas seejuures mitmetel masinatel ja selleks annab talle õiguse tema poolt allkirjastatud pingijuhi ametijuhend. Sellega lükkab hageja ise ümber oma korduvad väited selle kohta, et keeldus ta erinevatel masinatel töötamisest seetõttu, et ametijuhendi järgi puudus tal selleks õigus. Hageja selgitab, et ta töötas nendel tööpinkidel, milliste osas tal oli vastav ettevalmistus ja praktiline kogemus. 05.02.2008.a korralduses nr 8 toodu kohta on kostja väitnud järgmist: - hageja keeldumine asuda 23.01.2008.a tööle nelikanthöövelpingil, läbides eelnevalt vajaliku tööohutusalase instruktaaži ja juhendamise, oli tööandja seadusliku korralduse rikkumine. Hageja on tööle võetud pingijuhina. Pingijuhi ametijuhendi p 1.5. sätestab, et “Pingijuht......võib töötada kõikidel puidupinkidel puidutsehhi juhataja loal, kusjuures tuleb jälgida ettevõtte poolt kinnitatud puidutöötlusmasinate töötaja töökaitsejuhendi nõudeid .” - 24.01.2008.a. hageja hilines tööle, mis on töökohustuste rikkumine; - 25.01.2008.a. hageja korduvalt lahkus tööpostilt ja töötas kokku 5 tundi; - 30.01.2008.a. keeldus hageja tööst nelikanthöövelpingil ja instruktaažist sellel töötamiseks; - alates 30.01.2008.a keeldus hageja igasugusest tööst, mis vaieldamatult on töökohustuste rikkumine. Seega leiab kostja tööandjana, et hageja on toime pannud distsiplinaarkaristuse määramise korralduses nimetatud korduvad rikkumised ja sellega ka distsiplinaarsüüteod. Distsiplinaarkaristuse määramise õiguslikud alused on korralduses toodud ja neid hageja vaidlustanud ei ole. Oma väidete tõenduseks esitas kostja tunnistajate A.V.i, A.K. ja A.M.i 10
§-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Sama seaduse § 3 kohaselt võivad distsiplinaarkaristusteks olla nii noomitus (p 1), rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse päevapalga (p 2) kui töölepingu lõpetamine
TDVS § 21 lg 1 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras töölepingu seaduse paragrahv 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel, järgides sama seaduse paragrahvidega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning käesoleva seadusega ettenähtud karistamise tingimusi ja korda. TDVS § 23 lg 2 järgi tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Töölepingu seaduse (edaspidi
) § 86 p 6 kohaselt võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingu tähtaja möödumist töötaja poolsel töökohustuste rikkumisel.
lg 1 ja 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada paragrahvi 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest.
kohaselt töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda.
täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi;
tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust;
lg 1 ja 2 kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. ITVS § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik o töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta. Sama seaduse § 30 lg 2 kohaselt, kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. ITVS § 29 lg 2 kohaselt kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Enne konkreetsete distsiplinaarkaristuste juurde asumist peab kohus vajalikuks peatuda koondamise küsimustel vaadatuna töötajate võrdse kohtlemise aspektist, kuivõrd nimetatud teema on läbivalt väljendatud hageja väidetes ja menetlusdokumentides. Kohus leiab, et õigus koondamisele ei ole töötaja seadusest tulenev õigus, vaid tööandja õigus, ning asjaolu, et enamik kolleegidest koondati, ei anna hagejale õigust ka enda suhtes sama nõuda.
98 lg 1 toodud juhtudel on tööandjal õigus töötajat (töötajaid) koondada
p 3 järgi, kusjuures seadus näeb ette vaid valikukriteeriumid (
Kostja põhjendas kohtuistungil veenvalt, et koondamine ei hõlmanud puupinkidel töötajaid, sest neid pidas kostja võimalikuks ka jätkuvalt tööga kindlustada. Asjas puudub vaidlus selles, et allkirja vastu ei ole hagejale koondamisteadet tutvustatud (nagu näeb ette
lg 1 p 3) ja seega ei kehti tema suhtes ka kostja juhatuse 24.08.2007.a otsus, mis väljendus 31.08.2007.a teates (tl 8). Kuigi nimetatud teatest ilmneb, et kostja planeeris algselt koondada ka hageja, on ta hiljem selles osas teinud teistsuguse otsustuse ning hageja seda mõjutada ei saa. Samuti ei nõustu kohus hageja viidetega ebavõrdsele kohtlemisele
Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb ebavõrdne kohtlemine olukorras, kus hagejale säilitati töökoht ja palk ning enamus kaastöötajatest koondati.
lg 3 kehtib töötajate ja töölesoovijate ebavõrdsesse olukorda asetamise kohta, antud juhul on hageja aga ekslikult asunud võrdlema ennast kui töötajat endiste töötajatega (koondatutega). Hageja sai jätkuvalt palka, mis ei saa mingil juhul olla ebavõrdne kohtlemine koondatutega, kes said seadusekohase koondamishüvitise, kuid kaotasid töösuhte lõppemisel õiguse palka saada. 13
lg 1 p 4 rikkumisega; 2) hageja lahkumine töölt 19.12.2007.a 20 minutit enne tööaja lõppu tööandjalt luba küsimata on tõendatud kõigi ülalnimetatud tõenditega, ka L.K. ja M.R. kinnitasid, et kuivõrd J.P.a ei olnud parajasti kohal, lahkuti vaid teate jätmisega M.R.ile edastamiseks puidutsehhi juhatajale. J.P. kinnitas kohtuistungil, et kohal olles oleks ta L.K.il lubanud lahkuda või viinud ta ise ära, mis aga ei tähenda, et hagejal oleks olnud õigus lahkumiseks luba küsimata enne tööaja lõppu. Kohus nõustub korralduses viidatuga, et tegemist on
p 2 rikkumisega, raske olukorra puhul olnuks kindlasti võimalik kutsuda kiirabi; 3) 18.12.2007.a toimunu osas on kostja tunnistajate J. P ja A.V.i ütluste ning nimetatud isikute kirjalike seletustega (tl 41-42) tõendanud, et konkreetsel juhul ei olnud hagejale antud korraldust ega õigust töötada ketassaega. Hageja pidi koristama oma töökoha ümbrust. Väide, et sae abil puitmaterjali tükeldamine oli üks koristusprotsessi osa, on küll õige (seda kinnitasid mitmed tunnistajad, sh A.K. ja J.P.), ent koristamine ei olnud hageja põhiline töölepingust tulenev töö ja masinaga töötamisele asumine vajas kohtu hinnangul eraldi korraldust vahetu ülemuse poolt, samuti ei olnud hageja läbinud tööohutuse alast instrueerimist. Selle tegevusega rikkus hageja
lg 1 p 2 nõudeid; 4) 27.12.2007.a toimunu kohta on kohus sarnasel seisukohal eelmises punktis tooduga. J. P ütlustest ja kirjaliku seletusest ning A.K. ettekandest nähtub, et hageja ei allunud jätkuvalt temale antud korraldustele koristusprotsessi raames, tegutsedes omavoliliselt. Hageja väide, et J.P. ei saanud teda puurpingil kell 12.05 näha, on jäänud paljasõnaliseks ning kohus märgib, et isegi selle väite õigsuse puhul ei ole millegagi ümber lükatud hageja toimingu omavolilisus. Hageja tegevuse on kostja õigesti kvalifitseerinud
08.01.2008.a korraldus nr 1. Kõnesolevas korralduses viidatud süütegude toimepanemises ei ole kohtul pärast tunnistaja A.K. ütluste ärakuulamist ning koristustööde ohutusjuhendiga (tl 61-66) tutvumist kahtlust. Hageja ei eita korralduses viidatut sündmuste asetleidmise mõttes ka ise, kuigi annab asjaoludele teistsuguse hinnangu. Süütegude sisu ja varasemat kehtivat distsiplinaarkaristust silmas pidades on kostja määranud distsiplinaarkaristuse õigesti ja proportsioonis toimepanduga. Täpsustavalt märgib kohus, et 14
lg 2 nõuetega; 2) 07.01.2008.a kostja poolt esitatud koristustööde ohutusjuhendiga tutvumise eiramine hageja nimetatud põhjustel (väidetavalt ei olnud ta tööl koristajana, tegemist on koristaja ametijuhendiga) ei olnud õige ja sellise tegevusega rikkus hageja
Puidutsehhi koristamine ei ole tavalise kontori puhastamine tolmulapiga, mis nähtub selgelt ka nimetatud ohutusjuhendist, mille punktid 2-4 on spetsiifilised, põhjalikud ja arvestavad just olemasolevaid seadmeid ja muid võimalikke ohtusid (tsehhis on elektriseadmed, puidujäätmed, sh naeltega jne). Väide, et koristamine oli selleks ajaks lõppenud ja ohutusjuhendi tutvustamine ei olnud enam vajalik, on jäänud paljasõnaliseks. Lisaks märgib kohus, et teistele koristustöid läbiviinud isikutele juhendi tutvustamata jätmine ei anna hagejale õigust sellise instruktaaži läbimisest keelduda; 3) 08.01.2008.a asetleidnud tööülesannete täitmisest keeldumise osas märgib kohus, et hageja viited TTOS § 6 lg 4 ja
Tõendeid hageja nimetatud temperatuuri ja soojade riiete puudumise kohta hageja esitanud ei ole. Kostja viitab töö tegemisest keeldumisele ja töö alustamisele alles kell 11.10 ning on seda tunnistaja A.K. ütlustega tõendanud. Kuivõrd kohus ei leia rikkumisi käesoleva distsiplinaarkaristuse määramisel, ei ole põhjendatud ka hageja nõue trahvi tagastamise osas summas 248.75 krooni. Lisaks sisulisele põhjendamatusele märgib kohus, et nõue on ka aegunud ITVS § 6 lg 1 mõttes ja nõustub selles osas kostja põhjendusega, sest tegemist ei ole palga maksmise nõudega ITVS § 6 lg 3 kohaselt. Kostja ei ole jätnud hagejale palka maksmata, vaid on selle õigesti arvutanud (selles ei ole vaidlust) ning palgast vastava trahvisumma TDVS § 17 lg 4 ja 5 kohaselt kinni pidanud. 05.02.2008.a korraldus nr 8. Ka nimetatud korralduses esiletoodud süüteod on leidnud kohtus tunnistajate A.V.i, A.M.i ja A.K. ütlustega tõendamist ning korraldusega määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ei ole alust. Korraldusega määratud karistus on proportsioonis hageja tegudega ning arvestab ka varasemat kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus märgib üksikute süütegude kohta järgmist: 1) nelikanthöövelpingil töötamisest keeldumine on kohtu hinnangul
Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema ametijuhendi p 1.5 ei võimalda nimetatud pingil töötada. Nimetatud punkt annab alus kõikidel puidupinkidel töötamiseks ning pärast vastava ohutusalase ja praktilise ettevalmistuse läbimist ei näe kohus hageja kvalifikatsiooni arvestades põhjust nimetatud pingil mittetöötamiseks. Hageja ei ole esitanud selle kohta ühtki tõendit, nagu ka väite kohta, et naiste jaoks on nimetatud pingil töötamine füüsiliselt liiga raske. Need väited on ümber lükatud tunnistajate A.V.i ja A.M.i ütlustega. Kohus juhib tähelepanu eelnimetatud ametijuhendi punkti 1.5 esimesele lausele, mille kohaselt peab pingijuhil olema töö eripära arvestav ettevalmistus ja praktilised kogemused. Kohus mõistab nimetatud punkti selliselt, et selline ettevalmistus pidi hagejal olema juba tööleasumisel ning mingit erandit nelikanthöövelpingi jaoks ametijuhend ei tee; 2) 24.01.2008.a hilinemise fakti on kinnitanud A.K.. Tegemist on
Hageja ei ole veennud kohut alustes, mille kohaselt ta kartis oma turvalisuse pärast. Tunnistajate ütlustest ei tulnud esile asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et hagejal oli põhjust kedagi kolleegidest karta. Pealegi häiris luku vahetamine kostja väitel küttesüsteemide kontrollimist, sest hageja oli vahetanud lukud uksel, mis viis mitmesse ruumi (lisaks oli riidekapp eraldi lukustatav); 5) 30.01.2008.a asetleidnud keeldumine töötamisest nelikanthöövelpingil ja ka eelnevast instruktaažist on kohtu arvates käsitletav analoogselt 23.01.2008.a toimunuga, tõendatud samade tõenditega ning kohus sellel pikemalt ei peatu. Kohus märgib vaid lisaks, et A.M.i kui kolmanda isiku (Waf Investeeringud) esindaja ütlused lükkavad ümber hageja väited, nagu ei olnuks kostjal hagejale tööd pakkuda. Kohus nõustub kostjaga, et AS Gomab Mööbel kiri (tl 135) tõendab vaid konkreetse tellijaga suhete lõppemist, mitte kõikide tellimuste lõppemist kostja puidutsehhis. Tootmishädavajadusega (töötaja haigestumine) nelikanthöövelpingile üleviimine on kooskõlas ka
04.04.2008.a korraldus nr 14. Kohus on seisukohal, et kostja on piisavalt veenvalt tõendanud nimetatud korralduses märgitut ning korralduse alusel distsiplinaarkaristusena kohaldatud töölepingu lõpetamine oli nii korralduses nimetatut kui varasemat kolme distsiplinaarkaristust arvestades põhjendatud ning seaduslik. Hageja väited töö puudumise kohta ei ole millegagi tõendamist leidnud, küll aga on A.M., A.V. ja eelkõige hageja otsene ülemus A.K. selgelt kinnitanud hageja keeldumist igasugusest temale pakutavast tööst. Pooltevahelised suhted muutusid 2008.a märtsi algusest sedavõrd halvaks, et kostja pidi töötajale andma kirjalikke korraldusi (tl 119), ja seda puurpingil, millel hageja tavapäraselt (enne detsembrit 2007.a) töötas ja oskas töötada. Kohus ei saa mingil juhul õigeks pidada töötaja käitumist, mis ignoreerib tööaega (15 erineval märtsikuu päeval vastavalt korralduses toodule), töötaja vahetu ülemuse otseseid korraldusi ja isegi kirjalikke korraldusi, ja seda kõike ajal, mil siiski oli temale tööd pakkuda ja palka temale maksti. Töö olemasolu näitab ka J. Pinseli pealdis hageja 01.04.2008.a avaldusel palgata puhkuseks (tl 96). Kohtul kujunes kohtuistungi käigus veendumus, et hageja ei soovinudki pärast enamike kaastöötajate koondamist kostja heaks tööd teha, kuid selline koondamata jätmisest ja sellega kaasnevast hüvitisest ilmajätmisest isiklik solvumine ei ole kooskõlas töösuhte kui kahepoolse õigussuhte olemusega. Kohus ei saa millegi põhjal lugeda tõendatuks, et hagejat oleks mingil viisil kiusatud või otsitud temaga töölepingu lõpetamise põhjuseid. Töölepingu lõpetamiseks töötajaga, kes sisuliselt keeldub töö tegemisest, ei olnuks vaja kolme distsiplinaarkaristust. Hageja väited kostja taotlusel ülekuulatud tunnistajate ebausaldusväärsuse kohta ei ole millegagi põhjendatud – kohtul ei ole alust arvata, et tunnistajad ei rääkinud tõtt (paljuski kordasid nad juba enda poolt varasemalt, sündmustele vahetult järgnevalt, kirjapandut), pealegi töötab neist kostja juures vaid A.V.. Küll aga peab kohus hageja nõuetest põhjendatuks 962.60 krooni nõudmist, mis peeti kinni sisuliselt hageja lõpparvest (tl 98). Hageja esitatud palgatõendilt tuleneb selgelt, et tegemist on lõpparvega, sest märtsikuu eest ei saa maksta aprillikuu palka, mida tõendi kohaselt aga on 16
lg 1 alusel omal algatusel töölt lahkunuks ei ole eraldi nõue, vaid hõlmatud ITVS § 29 lõikega 2 automaatselt, kui kohus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistab) ning - osad nõuded on rahalised, osad aga mittevaralised, jaotab kohus menetluskulud selliselt, et 1/7 menetluskuludest jääb kostja kanda ning 6/7 jääb hageja kanda. Kohus leiab, et selline jaotus on asja lahendamise tulemust arvestades õiglane ning kooskõlas menetluskulude võrdelise jaotuse printsiibiga. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 174 kohaselt kindlaksmääramiseks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Toomas Talviste Kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.