lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja huvide kaitsmise eesmärki.
kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Käesolevas avalduses nõuab O. K. omandiõiguse tunnustamist Saatse külas asuvale lautküünile. Avalduses ei ole märgitud kostjat (kostjaid) ega puudutatud isikut (isikuid), kuid avalduse esitamisel on tasutud 200 krooni riigilõivu. Seega on avaldaja soovinud omandiõiguse tunnustamist hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seadusandja on määratlenud hagita asjade võimalikud liigid
Kuna ehitise kui vallasasja omandiõiguse tunnustamist ei ole
lg 1 p-des 1-16 märgitud, ka ei tulene ühestki seadusest omandiõiguse tunnustamise avalduse määratlemist hagita asjana ega selle läbivaatamise võimatust hagimenetluses, sellepärast ei kohtul võimalik antud asja läbi vaadata hagita asjana. Järelikult oleks võinud avaldaja nõuda ehitise omandiõiguse tunnustamist mitte hagita, vaid hagimenetluses.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesolevast avaldusest aga ei selgu, milliseid õigusi või huvisid on avaldaja suhtes rikutud. Viimasest oleneb aga hagiavalduse esitamise vajadus, samuti kostja(te) ja nõude sisu määratlemise ring ning tasutava riigilõivu suurus. Avalduse sisu järgi võib kohus ainult oletada, et avaldajal on tekkinud primaarselt mitte asja omandiõiguslikud, vaid lauda ja selle ümber asuva maa (ostueesõigusega) erastamisega seotud probleemid. Maareformi seaduse § 222 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem. Juhul, kui kohtu oletus on õige, siis ei ole avaldajal otstarbekas esitada mitte hagiavaldust asja omandiõiguse tuvastamiseks, vaid hoopis kaebus halduskohtule maa erastamistoimingust kui avalik-õiguslikust vaidlusest tulenevate õiguste kaitseks, mille käigus peab halduskohus andma hinnangu ka märgitud ehitise omandiõiguse kohta. Selgituseks märgib kohus, et ka halduskohtusse esitatava kaebuse lahendamine sõltub sellest, kellele tegelikult praegu kuulub Saatse laut. Siinjuures peab avaldaja arvestama eelkõige AÕS RS § 13 lg-s 6 sätestatuga, mille kohaselt ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud; ehitise tasuta üleandmisel, kui üleandmisel on üheks pooleks riik või kohalik omavalitsusüksus, omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel tehingu tegemisel ning ehitise müümisel täituri poolt enampakkumisel ei ole notariaalne tõestus nõutav, välja arvatud eluruumide, elamu mõttelise osa ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.