← Eesti

2-07-14207/5

Obsah (10)§ 394§ 322§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 176§ 177

Tsiviilasi nr 2-07-14207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuni 2007.a Jõgeva kohtumaja

§-le 393 ning kohustas teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 10.

maiks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja elukohas 20.04.2007 vastu võtnud kostja elukaaslane Axxxxx Txxxx. Kohus loeb

§ 322lg 1 alusel hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks.

Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. AS SEB Eesti Ühispank ja Axxx Txxxxxvahel on sõlmitud tarbijakrediidileping krediitkaardi kasutamiseks. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis Axxx Txxxxxxx krediiti 20 000 krooni. Kostja rikkus lepingut jättes kohaselt tasumata tarbijakrediidilepingust tulenevad osamaksed. VÕS § 416 lg 1 näeb ette krediidiandja õiguse öelda leping üles tarbija makseviivituse korral. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; Intressi maksmise kohustus tuleneb lepingust ja VÕS § 397 lg-st 1, mille järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohtunik: 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.