Obsah (4)

§ 478§ 557§ 660§ 661

2-07-14123 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2007.a., Haapsalu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-14123 Tsiviilasi Haapsalu Linnavalits

§ 478); 3.2.

Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse (

§ 557lg3).

3.3.

§ 660

lg3 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määrusekaebus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule; 3.4.

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 3.

1. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED 13.04.2007.a. esitas Haapsalu Linnavallavalitsus kohtule avalduse, milles taotleb määrata alaealisele R.R.le eestkostja. Haapsalu Linnavalitsusele on saanud teatavaks, et Haapsalus elav laps R.R. on jäänud vanema hoolitsuseta , millega seoses on vajalik temale määrata eestkostja. Avalduse kohaselt on Haapsalu Linnavalitsuse avalduse alusel rakendatud tsiviilasjas nr 2-079839 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 16.03.2007.a. määrusega esialgset õiguskaitset ja määratud alaealisele R.R.le 6 kuuks ajutine eestkostja G.B.. Kohus ei lubanud R.R.l lahkuda koos tema ema E.R.ga Eesti Vabariigist ilma eestkostja kirjaliku nõusolekuta. Nimetatud määrus on jõustunud (tl.7-8). R.R. on sündinud XX.XX.XXXX.a. Lapse emana on lapse sünniakti kantud E.R. (ik.) ja isana R.R. (ik.) (tl.6,51,62). R.i vanemate – E. ja R.R. abielu on lahutatud 27.11.2000.a. (tl.60). Avalduse kohaselt lapse ema E.R.l Eesti Vabariigi rahvastikuregistri järgi elukoht puudub, tema viimane Haapsalu Linnavalitsusele teadaolev elukoht oli XXXXX mk XXXXX vald XXXXX asula XXXXX XX-X. Haapsalu Linnavalitsus on saanud info E.R. emalt G. B.lt, et E.R. elab Soome Vabariigis (tl.63-65). R.R. isa R.R. Eesti Vabariigi rahvastikuregistrijärgne elukoht on XXXXX maakond, XXXXXX vald, XXXXXXXX küla, XXXX talu (tl.9-
2. R.R. elab alates juulist 2006.a. Haapsalus, XXXXX XXX-X koos oma vanaema G.B.iga ning on vanaema täielikul ülalpidamisel. R.R. on sügava puudega laps, kes vajab igapäevaelus pidevat kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet. Samuti vajab R. oma tervisliku seisundi tõttu pidevat ravi ja rehabilitatsiooni, temal esinev raske puue põhjustab lisakulutusi (tl.52,55-56). Vastavalt Lääne Maavalitsuse nõustamiskomisjoni otsusele 04.05.2007.a. on soovitatud R.R.l alustada sügisel õpinguid Haapsalu Sanatoorses Internaatkoolis, kuhu õpilasnimekirja R. on ka lülitatud (tl. 54). G.B. esitas Haapsalu Linnavalitsusele avalduse, milles on toodud tõsised kahtlused E.R. sobivuse kohta kasvatama oma last ning samuti sisaldas avaldus informatsiooni, mille alusel on Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskond alustanud
3. jaanuaril 2007.a. kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 07257000049). Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna määruse alusel 30.04.2007.a. on kriminaalasjas menetlus E.R. suhtes lõpetatud seoses kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisega. G.B.i selgituste kohaselt on lapse ema E.R. korduvalt ähvardanud viia R.R. Soome, kuid teadmata on informatsioon ema tegevuse ja elukoha kohta. R.R. isa R.R. ei ole nõus oma poja 2 2-07-14123 elama asumisega Soome Vabariiki ning avaldab kahtlusi E.R. suutlikkuse osas tulla toime ainuisikulise vastutusega puudega lapse heaolu eest, tema erivajadustele vastava hoolduse- ja kasvatamisega. Käesolevaks ajaks on R.R. X-aastane ja vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse § 8-le jõudnud koolikohustuslikku ikka. Lapse seaduslikul esindajal tuleb teha otsus lapse kooli valimise osas, vormistada õppima asumiseks vajalikud dokumendid, teha otsuseid lapse tervist ja ravi puudutavates küsimustes jne. R.R. on jätkuvalt oma vanaema G.B.i hooldada, ülal pidada ja kasvatada ning eestkostja määramise vajadus on jätkuvalt avaldaja arvates põhjendatud. Haapsalu Linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist kohtus 19.03.2007.a. E.R.ga. Kohtumisel väljendas E.R., et ta ei ole nõus sellega, et tema poeg R.R. jääb elama oma vanaema G.B.i juurde. E.R. soovib, et poeg asuks elama tema juurde Soome ning on enese sõnul selleks ka ettevalmistusi teinud. Eelduseks, et alaealine isik saaks koos ühe vanemaga asuda elama Soome Vabariiki, on teise vanema notariaalselt kinnitatud nõusoleku omamine (konsulteeritud EV Sotsiaalministeerium, EV Justiitsministeerium, Soome Suursaatkond). Haapsalu Linnavalitsusele teadaolevalt ei ole R.R. andnud nõusolekut oma poja R.R. elama asumiseks Soome Vabariiki. Avaldaja on seisukohal, et esimese sammuna oleks vajalik lahendada lapse hooldusõiguse küsimus ning lapse elukoha küsimus vastavalt perekonnaseaduse §
4. Arvestada tuleb asjaoluga, et nimetatud protsess võib olla pikaajaline ning ka selle kestmise jooksul vajab laps oma elus turvatunnet ja stabiilsust, tema erivajadustele vastavat ravi, hooldust, samuti ülalpidamist ja kasvatamist, vajadusel asjakohast ja seadusejärgset esindamist ja huvide kaitsmist, millega hetkel ei tegele vahetult lapse vanemad, vaid tegeleb lapse vanaema G.B.. Haapsalu Linnavalitsus on valmis juhul, kui laheneb lapse elukoha küsimus ning üks vanematest asub vahetult täitma oma vanema kohustusi lapse suhtes, pöörduma kohtusse eestkoste lõpetamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse §-dest 92 lg 1, 3, §§ 93, 94 ja 95 palub Haapsalu Linnavalitsus kohtul määrata R.R. eestkostjaks G.B. (ik. , sünd , elukoht ) ja seada eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD Alaealine R.R. olles kohtu poolt psühholoogi osavõtul ärakuulatud, selgitas, et ta sooviks oma vanematega suhelda nii, et nad käiksid teda vaatamas, kuid ta armastab väga oma vanaema ja soovib edasi olla vanaema juures, kes on teda seni kasvatanud. Tal on vanaema juures oma tuba ja kõik vajalikud asjad olemas, ta teab, et läheb Haapsalus
5. septembril kooli ja ta ootab väga kooli minekut. Vanaemaga käib ta ravil ja ta on oma eluga vanaema juures rahul ning vanaema võib tema eestkostja olla. Mittemingil juhul ei taha ta vanaema juurest ära minna. Alaealisele R.R.le määratud esindaja adv. Peep Rajavere, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. R.it on kasvatanud juba ligi aasta tema vanaema G.B. üksinda. R.i ema E.R. on lahkunud Eestist elama ja tööle Soome Vabariiki, milletõttu ta ei võta osa R.i kasvatamisest aga ka ülalpidamisest. Isa R.R.l on uus perekond ja seetõttu ei osale ka tema R.i kasvatamises, kuigi isa annab lapsele ülalpidamist. G.B. on asunud Harjumaalt elama Haapsallu, kus on R.il võimalik saada Eesti oludes parimat ravi. Haapsalus on G.B. soetanud omale elamise, kus R.il on oma tuba. R. on võetud elukoha järgi õpilasnimekirja ja alates
6. septembrist läheb ta kooli. R. ise soovib olla edasi vanaema juures ning seega on vanaema määramine R.i eestkostjaks igati lapse enda huvides. Haapsalu Linnavalitsuse esindajad kinnitasid ärakuulamisel, et nemad jäävad avalduses esitatu juurde ja paluvad avalduse rahuldada. 3 2-07-14123 G.B. kinnitas ärakuulamisel, et ta on nõus hakkama oma tütrepoja R.R. eeskostjaks. R.R. on elanud kogu oma elu tema juures- algul koos ema E.R.ga ja nüüd juba aasta üksi tema juures. G.B.i selgituste kohaselt on ta materiaalselt kindlustatud ning suudab lapselast kasvatada, kuigi viimase aasta jooksul ei ole lapse ema E.R. pojale materiaalset abi osutanud. Soomes elava E.R. arvele laekusid alguses ka R.i isalt laekunud ülalpidamise rahad ja muud toetused, milledest E.R. poja ülalpidamiseks aga midagi ei andnud. G. B. ütluste kohaselt on ta oma elu korraldamisel arvestanud R.i huvisid, seda, et R. saaks parimat ravi ja ta saaks ka korraliku hariduse Haapsalu Sanatoorses koolis. G.B.i ütluste kohaselt ei suuda tema tütar E.R. oma sügava puudega pidevat hooldamist vajavat last ise lapse huvidele vastavalt kasvatada. G.B.i ütluste kohaselt ei tee ta E.R.le lapsega suhtlemisel takistusi. R.R. ema E.R. esitas kohtus ärakuulamisel Haapsalu Linna avaldusele vastuväiteid ja palus avalduse jätta rahuldamata. E.R. ütluste kohaselt on ta käesolevaks ajaks suutnud oma elu Soome Vabariigis ära korraldada, tal on seal olemas elamispind kuhu saab omaette toa ka R.. Ta on rääkinud ka kooliga ning R.il oleks võimalik Soomes ka kohe kooli minna ja Soome Vabariigi sotsiaalsüsteem suudab tagada R.ile vajaliku ravi ja sotsiaaltoetuse. E.R. ütluste kohaselt on ta oma tulevase elu sidunud Soomega ja praegu ta ei soovi Eestisse tagasi tulla. E.R. ütluste kohaselt soovib ta nüüd R.it ise kasvatada. Soome minnes jättis ta ise teadlikult poja oma ema hoolde, kuna välismaal oli tal vaja aega oma elu korraldamiseks. Soomes oli vaja raha pojale sinna elamistingimuste loomiseks ning sellest tingitult ei saanud ta poja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid saata. Pojale ülalpidamist ei ole ta andnud, kuna teadis, et vanaema hoolitseb R.i eest. R.R. isa R.R., on kohtule kirjalikult teatanud, et tema on nõus G.B.i määramisega R.i eestkostjaks, poja Soome elama asumisega ei ole ta nõus. Kohtuistungil ei soovi ta osaleda (tl.38). R.R. elukohajärgne Vigala Vallavalitsus on kohtule kirjalikult teatanud, et nad on tutvunud tsiviilasja materjalidega. Arvestades asjaolusid ja toetudes lapse isa, R.R. arvamusele, on nemad nõus, et G.B. määrataks R.i eestkostjaks kuna see on lapse huvides (tl.20). Peale asjast puudutatud isikute ärakuulamist kohtus, teatas Haapsalu Linnvalitsus kirjalikult, et 17.08.2007.a. helistas lastekaitse peaspetsialist Kadi Jalgmale R.R. ema E.R., kes ütles, et ta on saanud järgi mõelda ning on jõudnud järeldusele, et R. armastab väga oma vanaema ning lapsel on praegu siin parem olla. E.R. kinnitas, et poja pärast ta nõustub eestkostega ja loobub hetkel samuti omapoolsetest vaidlustest nii eestkoste kui ka lapse elukoha osas. E.R. lubas lapsega tihedamalt suhelda ning Kadi Jalgma omakorda informeerib E.R.t R.i käekäigust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED PkS § 92 lg1 ja 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks , tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PkS § 92 lg3 järgi võidakse seada eestkoste lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. EV Riigikohtu otsuses 05.06.1996.a. (3-2-1-79-96) on selgitatud, et PkS § 93 lg3 ei sisalda endas ilmtingimata vanemate süülist käitumist ja see on kooskõlas perekonnaseaduse üldise mõttega. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel arvestab eestkosteasutus või kohus vähemalt 7-aastase lapse soovi (PkS 58-95 lg4). R.R. vanemate abielu on lahutatud, isa R.R. on juba pikemat aega tagasi perekonnast lahkunud ja käesoleval ajal on temal uus perekond. R.i ema nagu juba korduvalt märgitud on lahkunud juba aasta tagasi elama ja tööle Soome jättes ise R.i vanaema G.B.i hoolde. Nendel asjaoludel on R. 4 2-07-14123 jäänud ilma igapäevasest vanemlikust hoolitusest ja seda hoolitsust on asendanud vanaema G. B. hool. 7- aastane R.R. on tema ärakuulamisel kohtu poolt väljendanud kindlat soovi jääda vanaema juurde, kes tema eest on seni hästi hoolitsenud. R. on suurema osa oma elust elanud koos vanaemaga ja viimase aasta ainult vanaemaga, vanaema on temale väga lähedane inimene. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vanaema on seadnud erihooldust vajava R.i huvid kõrgemale enda huvidest – ta on lapsele parima ravi kindlustamiseks vahetanud elukohta, ta on hoolitsenud selle eest, et laps saaks käia üldharidust omandamas lapsele sobivas koolis, lapsele on kodus kindlustatud eraldi tuba ja tagatud muud normaalseks kasvamiseks vajalikud tingimused (tl.40,53). Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse kirjaliku teatise kohaselt on R.R. viibinud taastusravil nende asutuses 2003.a. alates. Kuigi R.iga läbiviidud ravi on andnud positiivseid tulemusi vajab ta momendil pidevat kõrvalabi, kuna lihasspastilisus takistab tema toimetulekut kõigis igapäeva situatsioonides (tl.93-94). G.B.i kohta esitatud materjalidest nähtub, et tegemist on oma vanuse kohta terve inimesega, kes suudab R.i eest hoolitseda (tl.57 ). G.B.i määramise kohta eestkostjaks puuduvad vastuväited ka R.i isal R.R.l (tl.37,38, ts. toimik nr 2-07-9839 tl.12 ). Kohtus esitas vastuväiteid G.B. eestkostjaks määramisele R.R. ema E.R., kes leides, et tema ema G.B. on liiga enesekeskne ega suuda seetõttu R.it kasvatada rõõmsameelseks lapseks. E.R. sõnul on ta nüüd juba aasta jooksul suutnud enda elu Soome Vabariigis ära korraldada, tal on seal töökoht ja elamispind olemas, R. võib Soomes õppima asuda. Soome sotsiaalsüsteemi läbi on võimalik tagada ka seal R.ile vajalik ravi ja hoolitsus. E. Rehe selgituste kohaselt õpiks R. kindlasti kiiresti ära soome keele. E.R. kinnitas kohtus, et tema edasine elu on seotud Soomega. Kohus seadmata kahtluse alla E.R. väiteid võimaluste kohta korraldada Soomes poja R.R. elu, leiab, et lapse enda soovi arvestades aga kõiki teisi tõendeid kaaludes ning täiendavalt Haapsalu Linnavalitsuse poolt kirjalikus teates sisalduvat arvestades on R.il parem olla edasi vanaema juures. Kõik eeltoodu on kohutus tekitanud veendumuse, et 7- aastase vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse R.R. huvides on eestkoste seadmine ja hetkeolukorda arvestades on igati põhjendatud R.i eestkostjaks määrata PkS § 95 järgi tema senine kasvataja vanaema G.B., kes on selleks korduvalt oma nõusoleku andnud (sh. kirjaliku, tl. 67). Kohus ei ole tuvastanud PkS § 96 sätestatud asjaolusid, mis keelaksid G.B. määramise eestkostjaks (tl.57). Isikul kes, ei ole määratud lapse eestkostjaks, puudub juriidiline volitus lapse kasvatamiseks ja tema õiguste ning huvide kaitsmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei ole esitatud. Kristel Pedassaar kohtunik 5