← Eesti

2-07-13990/3

Obsah (12)§ 415§ 416§ 394§ 413§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 176§ 177§ 138

Tsiviilasi nr 2-07-13990 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Koopia (TAGASELJAOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2007.a Jõgeva kohtumaja Ts

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Hansapank esitas 13.04.2007 kohtule hagiavalduse Rxxx Vxxxx vastu võlgnevuse 10844,55 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 393, kohustades teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 05.

juuniks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 17.05.2007.a, kuid ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. 06.06.2007.a kostjale väljastatud kohtukutse, milles on kostjale selgitatud kohtuistungilt puudumise tagajärgi, on kostja isiklikult kätte saanud 08.06.2007.a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ta ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. 04.07.2007.a kohtule esitatud avalduses jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palub asi kostja mitteilmumisel lahendada tagaseljaotsusega. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 413

lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 413

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja ja kostja sõlmisid 26.05.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi. Selline suhe on reguleeritud VÕS § 401 lg 1, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata ja pole maksnud hagejale intresse ega tagastanud krediidisummat. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise 2

(3)kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist..

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt

§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtus otsuse tegemisel

§ 138

lg 2; § 139; § 162 lg 1; § 173 lg 1, lg 3; § 367; § 413 lg 1, 2; § 435; § 436; § 444 lg 1; § 468 lg 1 p 2; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 401 lg 1. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.