2-07-13881 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 01.november
- a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasi RxxxxxOxxxhagi PxxxxxxKxxxxxxvastu lapse põlvnemise tuvastamise ja lapsele elatise nõudes. Hageja: RxxxxxOxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Pxxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 25.10.2007.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 2-07-13881 RESOLUTSIOON Lugeda tuvastatuks, et laps Jxxxx Oxxxpõlvneb PxxxxxxKxxxxxxxx. Välja mõista Pxxxxx Kxxxxxxxx JxxxxxOxxxkasuks elatis lapse JxxxxxOxxülalpidamiseks suuruses 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis välja mõista alates hagi esitamisest, so 13.04.
- Menetluskulude jagamine: Võimalikud kohtukulud jätta PxxxxxxKxxxxx kanda. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § elatisesumma ulatuses s.o. 3600 krooni ulatuses. 468 lg 3 alusel kahe kuu Edasikaebamise kord: Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem 1
(3)kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Hageja esitas kohtule 13.04.
- Tartu Maakohtule hagiavalduse lapse Jxxxx Oxx põlvnemise tuvastamiseks kostjast ning lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt olid pooled tihedates suhetes kaks ja pool aastat. Poolte suhtes lõppesid siis, kui hageja oli rase viis ja pool kuud. Lapse sünniaktis ei ole andmeid lapse isa kohta. Lapse vastu kostja huvi ei ole tundnud ega last ülal pidanud. Hageja taotles lapse põlvnemise tuvastamist kostjast ning kostjalt elatise väljamõistmist suuruses 2400 krooni kuus. Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 16) vaidleb hagile vastu. Hagiavaldusest ei nähtu tõendeid kostja võimalikule isadusele, samuti ei pea kostja last ülal pidama, kuna ei ole lapse isa. Kohtuistungil 03.07.
- hageja selgitas, et pooled olid omavahel suhetes ning hageja soovis last ning kostja oli sellega nõus. Hageja rasestus 3-4 kuu möödudes. Kostja otsustas siis, et siiski last ei soovi ja elu läks siis lahku. Kostja kinnitas, et pooltel olid suhted, kuid mitte lapse võimalikul eostamisperioodil. Samal ajal võisid hagejal olla suhted ka teiste meestega. Kostja ei saanud olla lapse isa. Kohus määras asjas ekspertiisi (tl 29). Molekulaargeneetilise ekspertiisi akt esitati kohtule 31.07.
- Eksperdi arvamuse kohaselt saab kostja olla lapse Jxxxx Oxx isa tõenäosusega 99,99997%. Ekspertiisi maksumus oli 3600 krooni (tl 39). Kohtuistungil 25.10.
- kostja isadusele sisuliselt vastu ei vaielnud. Hageja oli nõus elatisega miinimummääras, millele kostja vaidles jätkuvalt vastu. Kostja selgitas, et temal ei ole elatise maksmiseks raha. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PkS § 42 lg 1 kohaselt võib lapse põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema nõudel, lg 2 kohaselt kohus tuvastab lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Antud juhul on lapse Jxxxx Oxx põlvnemine kostjast tõendatud eelkõige kohtule esitatud eksperdiarvamusega, millega pooled kohtus nõustusid. Täiendavalt kinnitavad kostja isadust lapse suhtes ka poolte endi seletused, mille kohaselt pooled olid tihedates suhetes lapse eostamise perioodil ning neil olid ka seksuaalvahekorrad. Kostja isadust välistavaid asjaolusid kohtulise uurimise käigus ei ole selgunud. Kostja kohustus oma last ülal pidada tuleneb PkS §-st 60 lg
- Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema nõudel vanemalt, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2
(3)Hageja taotles hagis kostjalt lapsele enda kasuks elatise väljamõistmist suuruses 2400 krooni, kohtuistungil oli hageja nõus elatisega miinimummäras. Kohus leiab, et antud juhul on piisav määrata elatis seaduses sätestatud miinimummääras, so 1800 krooni kuus. Kostja vastuväited ei ole veenvad ning kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise määramist alla alammäära. Kostja on terve töövõimeline mees, kellel on vaid üks ülalpeetav. Kostja on võimeline omama ja kandma kulutusi autole, majale ning teenindama tarbimislaenu. Kostja on olnud faktiliselt teadlik oma isadusest hageja lapse suhtes juba varakult ning ta oleks pidanud arvestama rahaliste kohustuste võtmisel täiendava ülalpeetava tekkimise võimalusega. Lapsel on õigus saada oma vanemalt ülalpidamist ning kostja vabastamine elatise maksmisest oleks vastuolus lapse huvidega. Olukorras, kus kostja sissetulekud ei vasta vajalikele väljaminekutele on kostjal olukorra muutmiseks võimalus oma sisetulekuid suurendada. Lapse vajaduste suurenemisel või poolte majandusliku olukorra muutumisel on pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks hagejale vajalikuks. Antud juhul kohus leiab, et piisav on elatise kohene täitmine kahe kuu ulatuses. MENETLUSKULUDE JAGAMINE: TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kummagi poole kulud poole enda kanda, lg 2 kohaselt jätab kohus ekspertiisikulud kostja kanda, kuna teistsugune jaotus oleks ebaõiglane hageja suhtes. Ekspertiisikulude riigituludesse väljamõistmise osas teeb kohus eraldi määruse. Z.Nemsitsveridze Kohtunik 3
(3)