2-07-13831/11

2-07-13831 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-13831 Tsiviilasi Gxxxxxx Sxxxx nõue Axxx Pxxxx vastu lapse elukoha määramises Avaldaja: Gxxxxxx Sxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: Axxx Pxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: Mxxxx Sxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: Exxxx Sxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: TxxxxExxxx, isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: Axxxx Pxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Jõgeva Vallavalitsus, esindaja lastekaitse vanemspetsialist Evelin Tiitsaar Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Jõgeva Linnavalitsus, esindaja lastekaitse peaspetsialist Kaire Sakjas Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 23.04.,14.05., 28.05.,29.05.2007.a RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada. Mxxxx Sxxxxxx elukohaks määrata tema isa Gxxxxxx Sxxxxxx elukoht. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 1 Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus tehti. Kohus tuvastas: Gxxxxxx Sxxxx on esitanud kohtule nõude määrata tema ja Axxx Pxxxxx ühise lapse Mxxxx Sxxxxx elukohaks Gxxxxxx Sxxxxx elukoht. Axxx Pxxxx vaidles nõudele vastu ja soovis jätta lapse enda kasvatada. Puudutatud isik TxxxxExxxx on AxxxxPxxxxx ema ja Mxxxx Sxxxxx vanaema. Txxx Exxxx leidis, et Mxxxx tuleb jätta ema kasvatada, TxxxxExxxx sooviks teda ka ise kasvatada. Mxxxx kardab väga isa. Puudutatud isik Exxxx Sxxxx on AxxxxPxxxxx ja Gxxxxxx Sxxxxx tütar ning Mxxxx Sxxxxx õde. Exxxx Sxxxx soovis, et Mxxxx elaks koos tema ja isaga. Kohus ei küsitlenud Mxxxx Sxxxxxx, kuna ta on 5-aastane, TsMS § 559 lg 1 kohaselt tuleb ära kuulata vähemalt 7-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps. Muudest kogutud tõenditest ilmneb, et Mxxxx Sxxxx soovib elada ema juures. AxxxxPxxxxx ja Gxxxxxx Sxxxxx kooselust ja abielust on sündinud neli last: Exxxx Sxxxx xxxxxxxxxx.a, Mxxxxx Sxxxxxxxxxxxxxxx.a, Mxxxxx Sxxxxxxxxxxxxxxx.a ja Mxxxx Sxxxxxxxxxxxxxxxxa. Axxxxxxxxxx ja Gxxxxxx Sxxxxx abielu on lahutatud 22.06.2004.a. Lahutuse järgselt elab Exxxx Sxxxx koos isa Gxxxxxx Sxxxxxxx ning Mxxxxx, Mxxxxx ja Mxxxx Sxxxx elavad koos ema Axxx Pxxxxxxx. Axxx Pxxxx on abielus ja elab koos Axxxx Pxxxxxxx. Exxxx, Mxxxxxxja Mxxxxx Sxxxxxsündisid aasta-pooleteiseste vahedega, seega oli perel korraga kasvatada kolm väikest last. Pere elas 2-toalises kortersi xxxxxx linnas, Gxxxxxx Sxxxxxkäis tööl ja Axxx Pxxxx oli lastega kodus. Tunnistaja Rxxx Sxxxx, kes on Gxxxxxx Sxxxxx ema heitis ette, et Axxx ei hoolitsenud korralikult laste eest, Mxxxxx ja Mxxxxx lebasid voodis pesemata, Axxx käis koos Exxxxxx mööda linna; kui tunnistaja ähvardas lastekaitsesse teatada, hakkas Axxx laste eest paremini hoolitsema. Kohtunik leiab, et laste vähene hooldamine kooselu ajal ei ole etteheidetav ainult emale, vaid mõlemale vanemale. Seega ei saa nimetatu olla põhjuseks lapse ühele vanemale määramisel. Pärast kooselu lagunemist 2004.a jäid lapsed Mxxxxx ja Mxxxxx elama emaga ning Exxxx jäi elama isaga. Mxxxx Sxxxx jäi elama vanaema Txxx Exxxxx juurde, kus elas kuni 2006.a novembrini. Vanaema juures elamise perioodi kohta on teada, et Axxx Pxxxx viis hommikuti last lasteaeda tõi õhtuti ära, Gxxxxxx Sxxxx käis lapsel nädalavahetusel külas, mõlemad vanemad toetasid toiduga. Seega hoidsid mõlemad vanemad nimetatud perioodil lapsega sidet. Võrreldes kummagi vanema elamistingimusi ilmneb, et Axxx Pxxxx Axxxx Pxxxxx ja lastega elab xxxxxxxxxxx-toalises üürikorteris, korterit on remonditud, olemas on pesemisvõimalused. Gxxxxxx Sxxxx koos Exxxx Sxxxxxxx elab 2-toalises korteris xxxxxx linnas, korter vajab remonti. Kommunaalteenuste kasutamise eest on korteril mitmeid võlgu, mis on tekkinud Axxx Pxxxxx ja Gxxxxxx Sxxxxx kooselu ajal. Gxxxxxx Sxxxx tasub võlgu, mis tekkisid kooelu ajal. Eeltoodust nähtub, et mõlema vanema elamistingimused on normaalsed. Pere toimetuleku ning sissetulekute võrdlemisel ilmneb, et Axxx ja Axxxx Pxxxx elatuvad kohaliku omavalitsuse toetustest ja riiklikest toetustest, samuti Axxxx Pxxxxx 2 puudepensionist. Axxx Pxxxx ei ole kogu kooselu ajal Gxxxxxx Sxxxxxxx alaliselt tööl käinud, vahepeal tegi juhutöid. Laste Mxxxxxx ja Mxxxxx sünni vahel on viis ja pool aastat, samuti on Mxxxxx ja Mxxxxx sünni vahel viis ja pool aastat, kuid Axxx Pxxxx tööl ei käinud. Gxxxxxx Sxxxx on töötanud tehnikuna sama tööandja juures ligi üheksa aastat. Eeltoodust nähtub, et Gxxxxxx Sxxxx on võimeline enda ning laste ülalpidamisega ise toime tulema, kuid Axxx Pxxxx seda ei Exxxx Sxxxxx klassijuhataja Jõgeva Ühisgümnaasiumis poolt antud iseloomustusest nähtub, et Exxxx on saanud tugiõpet, puudulikke hindeid pole olnud, käitumine on eeskujulik ja hoolsus hea, laps on kohusetundlik ja abivalmis. Lapse iseloomustuse kaudu on klassijuhataja iseloomustanud Gxxxxxx Sxxxxxx alljärgnevalt: isa tugi Exxxxxx on tugev, Exxxxxx on võimaldatud kõikidest üritustest osavõtt; isa võtab alati kooliga ühendust, kui tütrega on mõni mure, isa ja tütre vahel on tugev emotsionaalne side. Kiigemetsa koolist on Mxxxxx Sxxxxx klassijuhataja teatanud kohtule, et Mxxxxxx riided on sageli korrastamata, laps on must, kuu lõpus ja uue kuu algul on söömata kooli tulnud; Mxxxxxxx ei ole kodu võtit, Mxxxxx peab ootama õues kuni tullakse või minema vanaema juurde; kooliga suhtleb ema AxxxxPxxxx. Kiigemetsa koolist on Mxxxxx Sxxxxx klassijuhataja teatanud kohtule, et laps on tundlik ning sõbralik, ebakindel; ema on jutustanud rõõmuga lapse pahategudest ning jätnud edusammud tähelepanuta; lapse vabaaja tegevusi – ujumine ja arvutiring – on piiratud, tuues põhjuseks saamatust ja õppetöös toimetulematust; laps vajab, et teda kodus armastataks ja hoitaks. Gxxxxxx Sxxxxx töökohast xxxxxxxxxxxx iseloomustatakse teda väga positiivselt – kohusetundliku ja abivalmina. Tunnistaja Lxxxxx Nxxxxxxxxx andis ütlusi selles, et Axxx ja Axxxx elavad ilusasti, lastel süüa on, nad on puhtad. Perearst Sirje Järve teatas kohtule, et ema on pöördunud Mxxxxxxx arsti poole, lapse hooletusse jätmist ei ole perearst täheldanud. Eeltoodust nähtub, et Gxxxxxx Sxxxx saab Exxxx kasvatamisega hästi hakkama, kuid Axxx Pxxxxx poolt laste kasvatamisel ja hooldamisel on mitmeid negatiivseid asjaolusid. Lapse elukoha määramisel on oluline politsei väljakutsete arv AxxxxPxxxxx ja Axxxx Pxxxxx elukohta. Möödunud aasta jooksul on nende elukohta xxxxxxxxx politseid kutsutud viiel korral. Nelja korral on politsei kutsunud Axxx Pxxxx, kõikidel neljal korral on kutse põhjuseks olnud abikaasa Axxxx Pxxxxx käitumine, Axxxx Pxxxx on joobes olles läinud AxxxxPxxxxxxx kallale, sõimanud Axxx Pxxxxi ja teisi pereliikmeid, ühel korral süüdanud korteri. Väljakutsete arv ning kutsepõhjuste iseloom kinnitavad, et ema juures ei ole lapsele parim kasvukeskkond. Jõgeva Vallavalitsuse andmed ning Mxxxxx Sxxxxx iseloomustus kinnitavad, et Mxxxxxxxx ning Mxxxxxxxx ei anta kodu võtit, nad peavad õues ema ja Axxxx Pxxxxx ootama või vanaema juurde minema. On olnud ka juhtumeid, kus poisse ei lasta tuppa ka juhul, kui ema ning Axxxx Pxxxx on toas. Gxxxxxx Sxxxx andis ütlusi selles, et Mxxxs vaatab maha, kui näeb isa mööda minemas, sama rääkis ka Exxxx Sxxxx ning tunnistaja laste vanaema Rxxx Sxxxx. Puudutatud isik laste vanaema Txxx Exxxx andis ütlusi selles, et Mxxxx kardab isa, Mxxxx hakkas öösiti sonima, kui sai teada, et peab isa juurde minema. Tõendite uurimisel ilmnes, et Mxxxs suhtles viimati isaga pikemalt eelmise aasta jõulude ajal, kui Gxxxxxx Sxxxx viis lastele kingitusi. Kohtus ei ole ka ilmnenud ühtegi asjaolu, miks Mxxxx peaks isa kartma. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul saab Mxxxxx hirm isa ees olla ainult Axxx Pxxxxx poolt põhjustatud. Axxx 3 xxxx kinnitas kohtuistungil, et isa ei ole poole aasta jooksul last vaatama tulnud, Axxx Pxxxx ütles, et igal ajal võib tulla. Sellest hoolimata kinnitavad muud tõendid, et Axxx Pxxxx ei ole soodustanud isa ja Mxxxxx suhtlemist, vaid on seda takistanud. Sama tõendab asjaolu, et Axxx Pxxxx tõi omaalgatuslikult 5-aastase Mxxxxx kohtuistungile lapse seisukohta väljendama. Jõgeva Vallavalitsus on eestkosteasutuse arvamuse andnud selles, et laste turvalisuse peamiseks teguriks on Axxx ja Axxxx Pxxxxx omavahelised suhted ja peretülid; Mxxxxxx ei ole ema ja kasuisa juures otseselt ohtlik elada, kuid pikemas perspektiivis võib seal elamine mõjutada tema elu ja tervist. Jõgeva Linnavalitsus on andnud arvamuse, et isa Gxxxxxx Sxxxxx elukoht on sobiv Mxxxx Sxxxxx elukohaks. Eeltoodust järeldab kohus, et Mxxxxx elukoha määramisel tuleb eelistada isa elukohta. Isa elustiili kohta ei ole teada ühtegi negatiivset asjaolu, mis võiks last mingilgi määral ohustada. Ema kohtu on teada, et kodus on sagedased tülid, mis ohustavad eelkõige lapse vaimset arengut. Samuti ei ole emal kujunenud tööharjumust ja seoses sellega on tal toimetulekuraskused. Lisaks kinnitavad uuritud tõendid, et isa on loonud tema hooldamisel oleva tütrega tugevama emotsionaalse sideme, kui seda on suutnud ema tema hooldamisel olevate lastega. Perekonnaseaduse (PkS) § 58 kohaselt peab kohus lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtuma lapse huvidest. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et Mxxxx Sxxxxx elukohaks tuleb määrata tema isa Gxxxxxx Sxxxxx elukoht. Lapse huvides on kasvada isa juures, kuna seal on emast parem kasvukeskkond. Tsiviilasja lahendamisel juhindub kohus TsMS §-dest 477 lg 1 ja 3, 478, 550 lg 1 p 2, 552, 558 lg 1, 559 lg 1 ja 560. Haide Rimmel kohtunik 4