← Eesti

2-07-13713/18

Obsah (4)§ 79§ 82§ 119§ 71

2-07-13713 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-13713 Tsiviilasi K L

§ 79alusel.

3. Lugeda K L tööleping lõppenuks 16.detsembril 2006.a.

§ 82lg 1 alusel. 4. Välja mõista Jobb

Xtra OÜ-lt K L kasuks hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 39 984 krooni.

  1. Välja mõista JobbXtra OÜ-lt K L kasuks puhkusekompensatsioon summas 3570 krooni.
  2. Välja mõista JobbXtra OÜ-lt K L kasuks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 5712 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse 1

(6)2-07-13713 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED 13.04.2007.a. esitas JobbXtra OÜ Pärnu Maakohtule taotluse Saaremaa Töövaidluskomisjoni 22.02.2007.a. otsuse – K La avaldus JobbXtra OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise määratud aluse kehtetuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes – töövaidlusasjas nr. 9.10-02/134 läbivaatamiseks ITLS § 24 lg 1, 4, ja § 28 lg 1 alusel. 14.05.2007.a. määrusega võttis kohus taotluse menetlusse ja kohustas hageja K La esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis /t.l 32/. 01.06.2007.a. esitas K L maakohtule hagi JobbXtra OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks, hüvituse saamiseks, puhkusekompensatsiooni ja keskmise palga väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt asus hageja K L 30.06.2005.a. sõlmitud töölepingu nr 5300601 alusel JobbXtra OÜ-s tööle maalri ametikohale alates 01.07.2005.a. Algul täitis K. Lest mõned kuud maalri tööülesandeid, kuid tänu rootsi keele oskusele, sai temast hiljem faktiliselt kohapealne tööde korraldaja (varustusküsimused, töötajate transport, töötundide arvestus). Novembris 2005.a. töö Rootsis lõppes ja teised töötajad naasid Eestisse. Hagejaga ei soovinud tööandja töölepingut lõpetada ja pooled leppisid kokku, et töötaja esitab kuni töö jätkamise võimaluseni igakuiseid palgata puhkuse avaldusi. Aasta möödudes, novembris 2006.a., keeldus hageja palgata puhkusel viibimise vormistamisest ja soovis reaalselt tööle asuda. Tööandja ei kindlustanud töötajat tööga, kui ei nõustunud ka töölepingut lõpetama. Eeltoodust lähtuvalt esitas hageja K. Lest 11.12.2006.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 16.12.2006.a.

§ 82alusel, s.o.

tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Tööraamatu väljastamist soovis hageja posti teel. Tööandja JobbXtra OÜ soovitud päeval töötajaga töölepingut ei lõpetanud ja tööraamatut ei väljastanud. Hageja sai 13.01.2007.a. tööandjalt väljastusteatega kirja, milles teavitati teda töölepingu lõpetamisest

§ 79alusel vastavalt tema 11.12.2006.a.

avaldusele. Kirjas märgiti veel, et töötaja võib saada töölepingu lõpetamist kajastavad dokumendid ja tööraamatu tööandja juurest kätte 11.01.2007.a. Lõpparvet ja puhkusekompensatsiooni töötajale välja ei makstud. 21.12.2006.a. esitas K. Lest avalduse Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles palus lugeda tööleping lõpetatuks

§ 82

alusel alates 16.12.2006.a., mõista välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja lõpparve ühes puhkusekompensatsiooniga. Kostja esindaja 22.02.2007 toimunud töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine

§ 79

alusel ebaseaduslikuks ja loeti leping lõppenuks 16.12.2006

§ 82lg 1 alusel.

Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest mõisteti välja töötaja kasuks hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 39 984.00 krooni, veel mõisteti välja puhkusekompensatsioon summas 3 570 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 5 712.00 krooni. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kuivõrd hageja soovis töölepingu lõpetamist

§ 82

alusel, siis puudub tööandjal igasugune õiguslik alus selle lõpetamiseks

§ 79alusel, ja seega on vaidlusalune töölepingu lõpetamine ebaseaduslik.

ITLS § 29 sätestab, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ning töötaja ei soovi tööle ennistamist, loetakse tööleping lõppenuks

§ 82lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel, käesoleval juhul s.o 16.12.2006.a. 2

(6)2-07-13713 Vastavalt Palgaseaduse § 32 lg 1 on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale välja kõik tööandjalt saadaolevad summad. Hagejal on õigus puhkusekompensatsioonile perioodi 01.11.2006.a. kuni 16.12.2006.a. eest (2 kuud 5 päeva).

§ 119

lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga päeva eest, kuid mitte suuremas summas, kui töötaja ühe kuu keskmine palk. Hageja keskmine palk tööandja juures moodustab 19 992.00 krooni (keskmine saadud palk enne palgata puhkusele jäämist). Sellest tulenevalt saamata puhkusekompensatsioon (19 992 : 28) x 5 = 3570 krooni. Hagiavalduses toodud seisukohtade tõendamiseks palus hageja võtta tsiviilasja juurde töövaidlusasja nr 9.10-02/134-6 materjalid. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 82, 79, 119 lg 2, palgaseaduse § 32 lg 1, ITLS § 28 lg 1, Ts

MS § 362 ja 363 palus hageja: 1. Tunnistada ebaseaduslikuks OÜ JobbXtra 15.12.2006.a. töölepingu lõpetamine K Laga

§ 79

alusel ja lugeda tööleping lõppenuks alates 16.12.2006.a.

§ 82lg 1 alusel. 2. Mõista välja OÜ-lt Jobb

Xtra K La kasuks hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses.

  1. Välja mõista OÜ-lt JobbXtra K La kasuks puhkusekompensatsioon summas 3570 (kolm tuhat viissada seitsekümmend) krooni.
  2. Välja mõista OÜ-lt JobbXtra K La kasuks keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest.
  3. Välja mõista OÜ-lt JobbXtra kohtukulud. Pärnu Maakohtu 21.09.2007.a. tagaseljaotsusega rahuldati eelmenetluses K L hagi JobbXtra vastu /t.l. 45-46/. 16.10.2007.a. esitas JobbXtra OÜ maakohtule kaja asjas menetluse taastamiseks ja kirjaliku vastuse hagile koos lisadega /t.l. 51, 53-54/. Pärnu Maakohtu 30.10.2007.a. määrusega JobbXtra OÜ esitatud kaja rahuldati ja taastati asjas menetlus /t.l. 65-66/. 27.11.2007.a. kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes hüvituste väljamõistmist töövaidluskomisjoni 22.22.2007 otsuses märgitud suurustes. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, taotledes asja lahendamist tema osavõtuta. Kostja palus jätta hagi rahuldamata /t.l. 76-77/. Kostja vastuväidete kohaselt hageja ja kostja vahel oli 30.06.2005.a. sõlmitud tööleping nr 5300601 (lisa 1). 11.12.2006.a. sai kostja kätte hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks (lisa 2). Hageja palus lõpetada tööleping

§ 82alusel ja maksta kahe kuu hüvitis.

Kostja ei olnud sellega nõus ja 15.12.2006.a. saatis hagejale kirja (lisa 3), milles teatas, et ei ole nõus lõpetama töölepingut

§ 82alusel, sest selleks puuduvad vastavad asjaolud.

Samal ajal märkis kostja, et käsitleb hageja avaldust töölepingu lõpetamiseks

§ 79alusel.

Kirjas oli märgitud, et töölepingu lõpetamisega seotud dokumendid ja sh tööraamatu saab hageja kätte 11.01.2007.a. Hageja sai nimetatud kirja kätte ja seega oli ta teadlik millal ja kust saab ta oma dokumendid kätte. 21.12.2006. a. esitas hageja avalduse Saarema Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile, milles palus lugeda lõppenuks tööleping

§ 82alusel, mõista välja vastava hüvitise ja tühistada karistus.

11.01.2007.a. ei tulnud hageja kostja juurde ja viimane saatis hagejale kirja (lisa 4), milles märkis veelkord, et tööleping hagejaga on lõpetatud

§ 79alusel. 3

(6)2-07-13713 18.01.2007.a. esitas hageja Töövaidluskomisjonile täiendava avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine

§79

alusel ebaseaduslikult, lugeda tööleping lõppenuks

§ 82alusel ja mõista välja hüvitis seadusega ettenähtud korras.

06.03.2007.a. sai kostja kätte Saarema Töövaidluskomisjoni otsuse. Selle otsusega rahuldati hageja avaldus: tunnistati töölepingu lõpetamine

§79

alusel ebaseaduslikuks; tunnistati tööleping lõppenuks

§ 82alusel 16.12.2006.a.

ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks vastavad hüvitised. Kostja ei ole selle otsusega nõus. Kostja on seisukohal, et, esiteks, puudusid ja puuduvad alused lõpetada hagejaga tööleping

§ 82alusel.

Hageja ei soovinud ise töötada esitades kostjale perioodiliselt avaldusi maksmata puhkuse andmiseks (lisad 5-1 - 5-9). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, teiseks, oli kostjal õigus lõpetada hagejaga tööleping

§ 79

alusel võttes arvesse, et töötaja soovis töölepingut lõpetada, kolmandaks ei ole hüvitiste arvestused õiged, seda enam on arusaamatu mis moel on need hüvitiste arvestused tehtud. Kostja pöörab tähelepanu, et hageja alles palus lõpetada töölepingut

§ 82

alusel, sellest lähtudes kostjal oli võimalus hinnata kas selleks on vastavad põhjused või mitte. Kostja on seisukohal, et hageja avaldusest (lisa 2) saab lugeda, et ta soovib lõpetada töölepingut ja samal ajal palub lõpetada see

§ 82alusel, see aga ei tähenda, et kostja pidi sellega nõustuma.

Seega ei ole hageja töölepingut lõpetanud

§ 82alusel, vaid palus seda.

Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et tööleping on õigesti lõpetatud

§ 79alusel ja kõik hageja nõuded on põhjendamatud.

Lähtudes eeltoodust palub kostja:

  1. jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata;
  2. jätta kohtukulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks kostja poolt kantud kohtukulud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks mõlema poole taotlusel asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta TsMS § 410 alusel. Asjas puudub vaidlus selles, et K L töötas JobbXtra OÜ-s 30.06.2005.a. sõlmitud töölepingu nr 5300601 alusel alates 1.07.2005.a. maalrina. Töökohaks oli Rootsi Kuningriik /t.l. 6-8/. Samuti selles, et 11.12.2006.a. esitas K L tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 82

alusel – tööandja poolsete lepingu tingimuste rikkumise tõttu (tööga mitte kindlustamine) 16.detsembrist 2006.a. K L palus tööandjal maksta talle kahe kuu hüvituse ja saata tööraamat posti teel aadressile Ku Kuressaare /t.l. 9/. Soovitud päeval tööandja töötajaga töölepingut ei lõpetanud ega väljastanud tööraamatut. 13.01.2007.a. sai K L tööandjalt väljastusteatega 12.01.2007 kuupäeva kandva kirja, milles teavitati teda töölepingu lõpetamisest

§ 79alusel vastavalt tema 11.12.2006.a.

avaldusele. Kirjas märgiti veel, et töötaja võib saada töölepingu lõpetamist kajastavad dokumendid ja tööraamatu tööandja juurest kätte 11.01.2007.a. Lõpparvet ja puhkusekompensatsiooni töötajale välja ei makstud /t.l. 10, 13/. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 sätestab, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus nõustub hagejaga selles, et temaga lõpetati vaidlusalune tööleping ebaseaduslikult, kuna hageja soovis töölepingu lõpetamist

§ 82

alusel ning tööandjal puudus õiguslik alus selle lõpetamiseks

§ 79alusel. 4

(6)2-07-13713 Kui töötaja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping

§ 79alusel, ei ole tööandjal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada.

Tööleping lõpeb

§ 79

alusel töötaja algatusel (

§ 71p 3).

Töölepingu seaduse § 72 lg 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Pooled ei vaidle selle üle, et töötaja palus kirjalikus avalduses lõpetada töölepingu

§ 82alusel alates 16.detsembrist 2006.

a. Kuna hageja ei soovinud töölepingut lõpetada

§ 79alusel, siis ei saanud ka kostja sel alusel töölepingut lõpetada.

Tööandjal oli vaidlusaluses olukorras võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel

§ 82

lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Tööandja ei ole töölepingu lõpetamist

§ 82alusel vaidlustanud.

Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 30.09.2003.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 ja 10.11.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05. Kohus leiab, et ITLS § 29 lg 2 alusel tuleb hageja lugeda töölt omal algatusel lahkunuks alates 16.detsembrist 2006.a. Vastavalt ITLS § 30 lg-le 2 kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Kohus eeltoodu alusel asub seisukohale, et hagejale tuleb kostjalt välja mõista hüvitus tema kahe kuu keskmise palga ulatuses so summas 39 984 krooni vastavalt hageja arvestusele, millest nähtuvalt maksti hagejale viimased töötasud kostja poolt 03.08.2005 summas 19 594 kr ja 8.11.2005.a. 21 580 kr (119 kr e 70 SEK x 8 x 21x 2; keskmine palk 19 992 krooni) /t.l. 39-40/. Puhkuseseaduse § 25 kohaselt on töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja töötas kostja juures alates 1.07.2005 ning sai ajavahemiku 01.07.-31.10.2005.a. eest puhkust 10 kalendripäeva (perioodil 01.11.2005-10.11.2005) /t.l. 58/. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 1.11.2005 kuni 1.11.2006.a. oli hageja poolte kokkuleppel palgata puhkusel t.l. 58 pöördel – 63 pöördel/. Puhkuseseaduse § 3 järgi põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust vastavalt puhkuseseaduse §-le 30 (välja arvatud § 30 lõike 1 alusel antav puhkus) antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida vastavalt käesoleva seaduse §-le 4 tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuseseaduse § 4 lg 1 p 2 kohaselt lisaks tegelikult töötatud ajale arvatakse tööaasta hulka puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg. Seega on hagejal õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust perioodi 1.11.16.12.2006.a. eest so 2 kuu ja 5 kalendripäeva eest summas 3570 krooni ((19 992 : 28) x 5)). Vastavalt palgaseaduse § 32 lg-le 1 on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. 5

(6)2-07-13713 ITLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue kostjalt lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise palga väljamõistmiseks eest summas 5712 krooni, mis on 6 päeva keskmine tasu (hageja keskmine kuupalk 19 992 kr; 119 x 8 x 6). Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja kantud kohtukulud. Nende taotluste osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Reena Undrest kohtunik Märkus: Kohtuotsus jõustus 19.augustil 2008 Tallinna Ringkonnakohtu 10.juuli 2008 kohtuotsusega, millega otsustati: 1. Jätta Pärnu Maakohtu 13.12.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta JobbXtra OÜ kanda. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.