Nimetatud seaduse sätte alusel on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Seega peab
lg2 alusel hagi esitamisel olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks ( Riigikohtu 03. oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06 S.T (T) hagi O.T (T) vastu elatise saamiseks). Hageja K. A. on sündinud X .a. Hageja K. A.e isaks on kostja M. A. ja ema on S. A. (tl.5 ). K. A. elab koos emaga ja X kooli tõendi kohaselt õpib alates 30.03.2006.a. X koolis üldehituse erialal päevases õppevormis, nominaalne õppeaeg 3.0 aastat (tl.4). Eeltoodust nähtub, et hageja K. A. asus õppima kutseõppeasutusse alaealisena ja on jätkanud õpinguid selles kutseõppeasutuses ka peale täisealiseks saamist. Kohtule esitatud õiendist nähtub, et K. A. elab koos emaga ja õpilasena on ta ema ülalpidamisel. K. A.el endal rahaline sissetulek puudub. Hagejal on ka täisealine õde A.-L. A., kes on samuti kostja ema ülalpidamisel, kuna õde õpib X Gümnaasiumis ja kellele on tuvastatud 50% töövõimetust. Kostja M. A. elab perekonnast lahus ja tal on teine perekond, kostja oma kirjalikes vastulausetes hagile on seda ise kinnitanud. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on täidetud kaks ülalmärgitud tingimust, mis on vajalikud
Kostja on väljendanud nõusolekut elatise maksmiseks summas 1000.00 krooni ka peale kostja täisealiseks saamist kuni kostja lõpetab kooli (tl.15-16). Hageja kohtulikus menetluses ei nõustunud taotletud elatist vähendama ja taotleb kostjalt igakuiselt välja mõista kostjalt elatis 4000.00 krooni. Seega on poolte vahel vaidlus elatise suuruse üle.
lg2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.01.2007.a. oli kuupalga alammäär 3600.00 krooni ja seega minimaalne elatusraha suurus 1800.00 krooni. 01.01.2008.a. saab kuupalga alammäär olema 4350.00 krooni ja seega minimaalne elatusraha suurus kuus lapse kohta oleks 2175.00 krooni. M. A. 2006.a koostatud tuludeklaratsiooni järgi on kostja 2006.a. tuluks arvestatud AS-st S. M. 199837.00 krooni, arvestatud on tulumaksu 32390.00 krooni (tl.39-47). Arvestades kehtivat ja 2008.a. 01. jaanuarist kehtima hakkavat elatise minimaalmäära suurust, kostja varalist seisundit, asjaolu, et kostjal lasub veel ühe lapse ülalpidamise kohustus peab kohus põhjendatud elatusraha suuruseks määrata 3200.00 krooni kuus alates hageja täisealiseks saamisest. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud põhjendused ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära (
§-d 61 lg5,6). Kostja ei ole töövõimetu või isik kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja poolt esitatud argumendid elatisraha suuruse määramiseks alla elatusraha minimaalmäära eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud. Kohus leiab ka, et kostja poolt kuni hageja täisealiseks saamiseni tasutud elatis summas 1000.00 krooni kuus ei ole piisav summa lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Hageja on hagiavalduses loetlenud igakuiseid kulutusi kogusummas 6450.00 krooni, hiljem oma kirjalikus vastuses kostja vastusele on hageja täiendavalt hinnanud oma igakuiseid vajadusi ligi 2000.00 krooni võrra suuremaks, so. summale 8618.19 krooni (tl.21-23), seejuures kõiki täiendavalt loetletud kulutusi seaduses ettenähtud tõenditega tõendamata. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, kusjuures tõendeid esitavad menetlusoalised. MENETLUSKULUD Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 413, 434-442, 468. K. Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.