) § 481 lg 21 kohaselt ei kohaldata maksekäsu kiirmenetlust kõrvalnõuetele ulatuses, mis ületab põhinõuet. 2 2-09-53321 Käesoleval juhul võttis kaebuse esitaja Lepingust ja lisaks nr 2 olevast maksekorraldusest nähtuvalt laenu 3000 krooni, mille puhul oli tegemist tagastamisele kuuluva põhinõudega. Seega oleks avaldaja saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitada vaid 3000 kroonise põhinõude ning ka vaid 3000 krooni ulatuses kõrvalnõudeid (intressinõue, viivisenõue, leppetrahvid jms). Samas nähtuvalt Maksekäsust on avaldaja soovinud nõuda välja kõrvalnõudeid summas 26 286 krooni (30 036 – 3000 – 750). Millisel alusel on avaldaja kirjutanud maksekäsu kiirmenetluse avaldusse, et põhinõude suuruseks on 14 643 krooni, mitte aga 3000 krooni nagu oli ette nähtud Lepingus, ei ole teada. Eeldatavalt on avaldaja põhinõude hulka kuuluvaks arvestanud ka kuni avalduse esitamise ajani arvestatud intresse (sellele viitab ka krooni täpsusega väljatoodud summa), milliste näol aga esiteks ei saa olla tegemist põhinõudega ning teiseks, mille sellises mahus arvestamise õigust avaldajal ei olnud (vt p 2.2.1.1). Isegi kui tegelikule põhinõudele summas 3000 krooni oleks lisatud avaldaja poolt mitte intressinõue, vaid leppetrahvinõue vms, siis ka selliste lisasummade puhul ei oleks olnud tegemist Lepingu kohaste põhinõude hulka kuuluvate summadega. Kaebuse esitaja rõhutab, et ka SMS Laen OÜ ja avaldaja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust ei saa tuleneda, et põhinõue kasvaks 3000 kroonilt 14 643 kroonini. Nõue kaebuse esitaja vastu saab tuleneda vaid kaebuse esitaja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud Lepingust (mh on ka Makseettepanekus viidatud Lepingule nr 151520), mitte nõude loovutamise lepingust. Kui SMS Laen OÜ loovutas avaldajale tegelikkuses mitteeksisteeriva nõude (põhinõuet summas 14 643 krooni ei ole SMS Laen OÜ kaebuse esitaja vastu kunagi omanud), siis on see avaldaja ja SMS Laen OÜ vahel lahendamisele kuuluv küsimus, mis ei puutu kaebuse esitajasse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et avaldaja kui õigusteadmistega isik on teadlikult esitanud põhinõudena ka kõrvalnõudeid ning soovinud seega viia kohut eksitusse. Põhinõuet on pahatahtlikult ja alusetult suurendatud eesmärgiga nõuda kaebuse esitajalt suuremas summas kõrvalnõudeid (viiviseid). Tegemist on eriti küünilise käitumisega ning sooviga kasutada ära laenuvõtja kui füüsilise isiku eeldatavalt piiratumaid õigusteadmisi.
lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi.
4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Lähtuvalt eeltoodust on ilmselge, et käesoleval juhul ei olnud maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud, kuna kõrvalnõudeid on 11 643 krooni suuruses summas kajastatud põhinõudena ja seega kõrvalnõuded ületasid oluliselt põhinõuet. Tulenevalt kõrvalnõuete põhinõudena kajastamisest on kohus ebaõigesti arvutanud Maksekäsus välja tasumisele kuuluvad viivised ning seega rikkunud maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Avaldaja poolt on rikutud maksekäsu kiirmenetluse tingimusi sellega, et avaldaja on teadlikult esitanud kohtule valeandmeid. Ülaltoodud põhjendustest tulenevalt kuulub Maksekäsk tühistamisele. Avaldaja on esitanud Makseettepanekust ja Maksekäsust nähtuvalt põhinõude summas 14 643 krooni, viivisenõude summas 13 143 krooni, õigusabikulude nõude summas 1500 krooni ja riigilõivu hüvitamise nõude summas 750 krooni. Arvestades punktis 2.1 toodut peab järeldama, et nö põhinõude näol on tegelikult esitatud põhinõue summas 3000 krooni ning kõrvalnõudeks olev intressinõue summas 11 643 krooni. Avaldaja nõuet analüüsides on selgelt tuvastatav, et nõue kui tervik on ilmselt põhjendamata. Nõudest võivad teatud osad olla põhjendatud (põhinõue summas 3000 3 2-09-53321 krooni, intressid summas 550 krooni, mõistlikus ulatuses viivised), kuid enamikus osas on nõue täielikult põhjendamata. Vastavalt Lepingu punktile 4 kohustus kaebuse esitaja tasuma 3000 krooniselt laenult intressi summas 550 krooni. On üldtunnustatud ja ka kohtu poolt aktsepteeritud seisukoht (vt RK 29.01.
lg 2 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses näeb kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele ette ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Makseettepanekust ja Maksekäsust on nähtav, et avaldaja on soovinud, et kaebuse esitajalt mõistetaks tema kasuks välja õigusabi kulud summas 1500 krooni. Vastavalt ülalkirjeldatule ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulusid. Kuna avaldaja õigusabikulusid ei hüvitata, on avaldaja vastav nõue ilmselt põhjendamatu.
lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda asjaolule, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on ilmselt põhjendamatu.
4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Kuna vastavalt ülaltoodule on avaldaja poolt esitatud nõuded, mille osas maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, suures osas ilmselt põhjendamatud, siis kuulub käesolev määruskaebus rahuldamisele ja maksekäsk tühistamisele. 5 2-09-53321 Juhul, kui kohus peaks olenemata eeltoodule mingil põhjusel leidma, et Maksekäsk ei kuulu tühistamisele, on kaebuse esitaja seisukohal, et Maksekäsk kuulub tühistamisele tulenevalt asjaolust, et Makseettepanekut ei toimetatud kaebuse esitajale kätte allkirja vastu ning seetõttu ei saanud ta esitada vastuväidet õigeaegselt.
lg 2 p 1 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet.
lg 5 kohaselt loetakse dokument lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Nagu ka ülal kirjeldatud, siis toimetati käesoleval juhul Makseettepanek kaebuse esitajale e-posti teel. Vastav e-kiri on käesoleva asja toimikus. Kuna kaebuse esitaja ise ei viibinud Eestis, siis ei kontrollinud ta oma elektronpostkasti enne kui 09.04.2010. a, milliseks ajaks oli sinna lisaks Makseettepanekule saabunud ka juba Maksekäsk. Ilmnes, et kaebuse esitaja elukaaslane, kes kasutas kaebuse esitaja elektronpostkasti, oli kaebuse esitaja nõusolekuta saatnud vastavalt kohtu palvele teate kättesaamise kohta, kuid seejuures unustas teavitada Makseettepanekust kaebuse esitajat. Et kaebuse esitaja isiklikult ei esitanud kohtule kättesaamise kinnitust nähtub asjaolust, et vastavalt
lg-le 5 oleks kaebuse esitaja omapoolse kinnituse pidanud ka digiallkirjastama, mida aga ei tehtud. Kaebuse esitajal puudub mistahes süü, et talle ei saadetud Makseettepanekut isiklikult allkirja vastu ja et selle saanud isik ei edastanud talle Makseettepanekut koheselt peale seda, kui selle kohta oli saadetud teade kättesaamise kohta. Koheselt, kui kaebuse esitaja sai Makseettepanekust teada, saatis ta kohtule ka omapoolse digitaalselt allkirjastatud vastuväite. Vastavalt ülalkirjeldatule esinevad käesoleval juhul
lg 2 p-s 1 esitatud tingimused, mistõttu kuulub käesolev määruskaebus rahuldamisele ja Maksekäsk tühistamisele. Lähtudes ülalkirjeldatust palub kaebuse esitaja tühistada Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-53321 tehtud kohtumäärus (maksekäsk), millega kohustuti R D’it tasuma Era Liisingu Inkassoteenused AS-le põhinõudeid summas 14 643 krooni ja kõrvalnõudeid summas 14 643 krooni ja hüvitama riigilõivu 750 krooni. 8. Era Liisingu Inkassoteenused AS ei ole võlgniku määruskaebuse suhtes oma seisukohta esitanud /t.l. 60,61, 67, 68, 69, 70/. KOHTU SEISUKOHT 9.
lg 2 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu 6 2-09-53321 üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. See ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.
lg 5 kohaselt loetakse dokument lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Asja materjalidest nähtuvalt on makseettepanek edastatud R.Dile elektrooniliselt ning 17.03.2010.a. on R.D kinnitanud elektrooniliselt selle kättesaamist /t.l. 19/.
lg-le 5 vastavalt ei ole R.D omapoolset kättesaamise kinnitust digiallkirjastanud, samuti ei ole kinnituses märgitud dokumendi kättesaamise kuupäeva. R.Di väitel tema elukaaslane, kes kasutas kaebuse esitaja elektronpostkasti, oli kaebuse esitaja nõusolekuta saatnud vastavalt kohtu palvele teate kättesaamise kohta, kuid seejuures unustas teavitada makseettepanekust kaebuse esitajat. Ülalmärgitud asjaolu on
Käesoleval juhul ei olnud makseettepanek toimetatud võlgnikule isiklikult allkirja vastu. Võlgnik ei teadnud tema vastu alustatud menetlusest ega vajadusest õigeaegselt vastuväidet esitada.
Esitatud nõude sisu tekitab küsitavusi ka intressi ja arvestatud viivise suuruse õigustatuse osas. Eeltoodu alusel tühistab maakohus Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 7.04.2010 kohtumääruse. 13. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Reena Undrest kohtunik 8 2-09-12635 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.